4-08-12653/1

4-08-12653 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-12653 (2302,08,037243) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Janek Samueli kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 24.11.2008 otsusele nr 2302,08,037243 Janek Samueli karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna kohtuesindusgrupp Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Menetlusalune isik: Janek Samuel, IK: 37309016528, elukoht: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras
2. Jätta Janek Samueli kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 24.11.2008 otsusele nr 2302,08,037243 Janek Samueli karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 24.11.2008 otsus nr 2302,08,037243 Janek Samueli karistamises LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata.
4. LS § 7422 lg 4 alusel kohaldatud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuu möödumisel, so algab 27.02.2009 ja lõpeb 27.04.
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse 1 soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 27.01.
6. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 26.02.
7. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 27.02.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussare 24.11.2008 otsusega nr 2302,08,037243 karistati Janek Samueli LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 29.10.2008 kell 16.10 Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee
9. kilomeetril Rae vallas Harjumaal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 24 km/h võrra, sõites kiirusega 118 km/h +/- 4 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebuse esitaja kiiruse ületamist, kuid väidab, et on S Group juhatuse liige ja samaaegselt ka selle firma tööd korraldav isik. Tegemist on ehitusfirmaga, mis teenindab objekte nii Eestis kui Soomes. Tema ülesandeks on Eestist varutud materjali transportimine Soome, mistõttu kasutab igapäevaselt sõidukit. Firmas ei ole kedagi peale tema, kel oleks tema tööoskused ja kogemused ja kes oleks võimeline teda asendama. Kui kaotab võimaluse juhtida mootorsõidukit, läheb S Group likvideerimisele. Peale tema töötab firmas 8 töötajat, kellega tuleks töölepingud lõpetada. Peaaegu kõik töötajad elavad Võrumaal, mis on vabariigi üks suurima tööpuudusega piirkondi. Seega jääks tema süül töötuks 8 inimest, kes on valdavalt perekonnainimesed. S Group OÜ ei ole eriti edukas firma, kuid senini on hakkama saanud. Firmal ei ole ressursse selleks, et katkestada töö kaheks kuuks ja olla siis veel võimeline edasi tegutsema. Ei saa selleks ajaks, mil tal ei ole juhtimisõigust, enda asemele ka kedagi teist palgata, sest ehitusmaterjali hankimiseks on vaja ka suhteid, teadmisi ja lepingupartnerite usaldust. Kõik see on tal olemas, kuid kui jääb ilma sõiduki juhtimisõigusest, on kõik kasutu. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et väärteoasjas tehtud otsus tuleb jätta muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Janek Samueli poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et isik ületas asulavälisel teel lubatud 90 km/h sõidukiirust 24 km/h, sõites kiirusega 118 km/h +/- 4 km/h. Lisakaristuse kohaldamine on olnud antud väärteoasjas vajalik, kuivõrd isik on toime pannud üldohtliku väärteo ja on sarnaseid liiklusväärtegusid ka varasemalt toime pannud. Janek Samueli on juba korra karistatud samalaadse rikkumise eest 1 kuu pikkuse sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid ta ei ole sellest järeldusi teinud. Samuti on kaebuse esitaja väärtegude toimepanemist jätkanud peale antud otsuse kättesaamist. Vastavalt Liiklusseaduse § 2 lõikele 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Sõites kiiremini kui antud teelõigul oli lubatud, seadis Janek Samuel ohtu ka teiste liiklejate vara ja tervise. Kohus, tutvunud kaebuse esitanud isiku kaebuse ja selle motiividega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt sõitis kaebuse esitanud isik kiirusega 118 km/h +/- 4 km/h ja menetlusalune isik ületas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 24 kilomeetri võrra tunnis. 2 Vastavalt LS § 7422 lg 2 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis oli väärteo toimepanemise ajal karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut, seega kuni 3 000 krooni. Vastavalt LS § 7422 lg 4 sätetele võis kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristust kohaldati ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristus vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning kohus ei näe alust määratud rahatrahvi vähendamiseks ja karistuse kergendamiseks. Kohus leiab ka seda, et määratud määratud lisakaristuse tühistamiseks või kergendamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Juhul, kui juht ei pane tähele seda, et ta ületab lubatud sõidukiirust üle 20 kilomeetri võrra tunnis, siis on ilmselgelt tegemist isikuga, kes ei ole võimeline tajuma sõiduki näidukite näitusid ega suuteline meenutama liikluseeskirja nõudeid. Taoliste omadustega juht on aga ohtlik nii enesele kui ka teistele liiklejatele ja sellist juhti ei saa liiklusesse lubada. Kohus aga eeldab, et kaebuse esitanud isiku puhul on tegemist isikuga, kes on läbinud vastava juhi koolituse, et ta tunneb liikleseeskirja ja liiklusseaduse sätteid ning seetõttu teab ka liikleja, sealhulgas ka juhi üldkohustusi, liikluses kehtivaid piiranguid, liikluskorraldusvahenditele kantavat informatsiooni, sealhulgas ka lubatud suurimaid sõidkiirusi ning on teadlik võimalikest karistustest. Väärteoasja materjalid annavad selliseks arvamuseks ka piisava aluse, kuivõrd karistusregistri andmetest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest ning tema suhtes on ainuüksi viimase aasta jooksul kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol kolmel korral, seejuures kahel korral KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja vaidlusaluses väärteoasjas inkrimineeritud analoogse väärteo toimepanemise eest. Seega on kaebuse esitanud isik väga hästi teadlik sellest, et liiklusalase väärteo toimepanemise eest võidakse kohaldada lisakaristust. Viimane kord kohaldati menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust Tartu Maakohtu 10.04.2008 otsusega ning juhtimisõigus võeti kaebuse esitanud isikult ära 5 kuuks ja lisakaristuse tähtaeg lõppes 16.09.
10. Menetlusesemeks oleva väärteo pani kaebuse esitanud isik toime aga juba 29.10.
11. Sellele järgnevalt aga peeti ta LS § 7422 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemiselt kinni ka 11.12.
12. Taoline käitumine näitab ilmselgelt seda, et kaebuse esitanud isiku jaoks on raskete liiklusalaste süütegude toimepanemine loomulik ja enesestmõistetav. Kohus asub seisukohale, et kaebuses märgitud asjaolud, so äriühingu juhtimise vajadus, erinevais paigus asetsevate objektide teenindamine, kaheksale töötajale tööandjaks olemine ei tekkinud vahetult pärast vaidlustatud otsuse tegemist, vaid pidid olemas olema oluliselt varem. Sellisele arvamusele võib tulla ka kaebuse esitanud isiku enese esitatud tõendist, kus ta iseloomustab iseennast kohusetundlikuna oma tööülesannete täitmisel ja vajaliku isikuna ettevõttele. Kuivõrd kaebuse esitanud isikul oli juba aastate jooksul kogutud pikaajaline kogemus võimalikest karistustest, siis kohusetundlik ja äriühingule vajalik inimene tajub oma vastutust iseenda, oma lähedaste ja töövõtjate heaolu eest ning käitub vastavalt, so hoidub käitumast viisil, mis võib halvendada tema enese, tema lähedaste või tema töövõtjate majanduslikku olukorda. Seda eriti olukorras, kus võimalik lisakaristuse kohaldamine järjekordse tahtliku liiklusalase süüteo toimepanemise eest võib muuta nii tema enese kui ka kõrvaliste, seejuures väidetavalt kaebuse esitanud isikust sõltuvate isikute majandusliku olukorra oluliselt halvemaks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eelistas kaebuse esitanud isik enese ja teiste isikute majandusliku olukorra säilitamisele tahtliku väärteo toimepanemist, millest võib järeldada, et ta suhtus võimalikku tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja järjekordsesse juhtimisõigusest ilmajäämisesse ja majandusliku olukorra halvenemisesse ükskõikselt. Väärteoasjast nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut karistatud kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvate rahatrahvide ja rahaliste karistustega, kuid sellele vaatamata on ta 3 järjekindlalt jätkanud liiklusalaste süütegude toimepanemist, millest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik ei täida KarS § 56 lg 1 sätestatud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku karistusandmed liiklusalaste süütegude toimepanemise kohta nii enne vaidlustatud otsuse koostamist kui ka pärast seda viitavad sellele, et menetlusalune isik jätkuvalt jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist ja ta on liikluses ohtlik. Seetõttu leiab kohus, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku mõjutamiseks lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ja vajalik. Lisakaristust on kaebuse esitanud isiku suhtes kohaldatud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku süü suurust ja kaebuse esitanud isiku isikut arvestades, puudub igasugune alus kohaldatud lisakaristuse määra vähendamiseks, rääkimata lisakaristuse kohaldamise tühistamisest. Märt Toming kohtunik 4