lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: H Kommussar Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Vitali Gunko, IK: 37904290271, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Vitali Gunko kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 10.11.2008 otsusele nr 2302,08,036924 Vitali Gunko karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks
2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari R Birk 10.11.2008 otsus nr 2302,08,036924 Vitali Gunko karistamises
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks
3. Teha uus otsus, jättes vaidlustatud otsusega Vitali Gunkole
lg 1 alusel määratud karistuse, so rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni muutmata, kergendades
lg 1 ja 2 alusel määratud karistusi, määrates
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja kohaldades
S § 66 lg 2 ja 3 alusel määrata rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 1000 krooni kaupa kuus alates 1 kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuupäevast, so alates 25.02.2009. 5.
lg 2 alusel kohaldatud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks algab kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ning lõpeb 3 kuu möödumisel, so algab 25.02.2009 ja lõpeb 24.05.
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni,
lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ja lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.10.2008 kell 01.16 Estonia pst 1 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei kohandanudoma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestades teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees, sõiduk kaotas juhitavuse, sõitis paremale teelt väljaning põrkas kokku sõidutee ääres pargitud sõiduautoga XXX registreerimismärgiga xxx, mis omakorda põrkas vastu sõiduautot xxx registreerimismärgiga xx. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju R G , AS N F E , kerge tervisekahjustuse I T . Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 123, 227 nõudeid, pannes toime
Otsusele esitas Vitali Gunko kaebuse, milles palub vähendada karistust seoses raske majandusliku olukorraga (korteri laen, lapse ülalpidamine, elukaaslase väike palk, töökoha kaotus). On arvel tööhõive ametis, kus küsitakse juhiloa olemasolu ja siis on tal võimalus leida kiiremini uus töö ja suurem sissetulek. Seetõttu palutakse vähendada ka lisakaristuse aega. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et tal on tasuda pangalaen, kommunaalmaksud. Laps on viie aastane ja käib lasteaias. Töökohast jäi ilma ja on kaks kuud tulutult tööd otsinud. Eelistatakse isikut, kellel on juhtimisõigus. Tal puuduvad rahalised vahendid trahvi tasumiseks, ka 6000 kroonise palgaga tööd ei ole võimalik saada. Kohtuväline menetleja leidis, et arvestades menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda ja kahetsust, peab võimalikuks vähendada määratud rahatrahve kokku 200le trahviühikule ja kergendamaks menetlusalusel isikul võimalust tööd leida, siis võib lisakaristust vähendada miinimumini, so 3le kuule. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusaluse isiku poolt liikluseeskirja rikkumine märgitud kui LE § 123 ja 227 sätete rikkumisena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalune isik toime tulnud tema juhitud sõiduki juhtimisega ning põhjustas ebaõigete juhtimisvõtete tõttu liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekitati varalist kahju kahe sõiduki omanikule ja 2 tervisekahjustuse ühe sõiduki juhile. Menetlusalune isik aga lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes õnnetusest politseile teatamata. Vastavalt LE § 227 sätetele Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käesoleval juhul põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse, mille käigus purunes tema enda sõiduk olulises ulatuses, millest pidi menetlusalune isik tegema järelduse, et vigastada said ka teised sõidukid, millistele ta otsa sõitis ning nähes seda, et ühes sõidukis oli ka juht, siis pidi ta eeldama, et juht võis sellise tugeva kokkupõrke tagajärjel ka viga saada. Sellele vaatamata põgenes menetluslune isik sündmuskohalt, jättes vigastatu maha ja ei tundnud huvi edasise vastu. Kuivõrd menetlusalune isik põgenes, siis ei saanud ta ka sündmuskohal õnnetuses osalenud juhi ja kahju saajatega vastutuse küsimuses kokkuleppele jõuda. Seejuures ei olnud teises sõidukis juhti ja menetlusalusele isikule ei olnud teise vigastada saanud sõiduki omanik teada, seega ka kahju saaja teada. Seega puudusid kõik asjaolud, mis oleks olnud aluseks liiklusõnnetusest politseile teatamata jätta. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses on menetlusaluse isiku käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal oli
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest oli karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest ning lg 2 kohaselt võis kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 1/3 ulatuses võimalikust karistusmäärast.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest määrati karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 2/3 ulatuses võimalikust karistusmäärast ning kohaldati lisakaristust 7 kuu ulatuses. Arvestades kaebuse esitanud isiku põhjendusi ja kohtuvälise menetleja arvamust, asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus osaliselt tühistamisele ning kohus teeb uue otsuse, kergendades määratud karistusi. Mis puudutab
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust 100 trahviühiku ulatuses, siis asub kohus seisukohale, et arvestades liiklusõnnetusega tekitatud kahju ulatust ja tervisekahjustuse tekitamist kõrvalisele isikule, ei pea kohus võimalikuks niigi suhteliselt leebet karistust kergendada ning kohtu arvates vastab määratud karistus menetlusaluse isiku süü suurusele. Mis puudutab aga menetlusalusele isikule
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust 200 trahviühiku ulatuses, siis asub kohus seisukohale, et määratud põhikaristus ei vasta ilmselgelt isiku süü suurusele, kuivõrd karistus määratakse üldjuhul sanktsioonis ettenähtud keskmises määras ning vastavalt siis karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule määratakse karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul määrati karistus 2/3 ulatuses võimalikust sanktsioonist, mis kaebuse esitanud isiku kahetsust, seega karistust kergendavat asjaolu arvestades on ilmselgelt vastuolus süü suurusega. Seetõttu peab kohus võimalikuks vähendada määratud põhikaristust alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Mis puudutab määratud lisakaristust, siis asub kohus seisukohale, et süüteo tehiolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks otsust lisakaristuse kohaldamise osas tühistada, kuivõrd menetlusalune isik pidanuks põhjustatud liiklusõnnetuse asjaolusid arvestades aru saama, et asjasse mittepuutuv isik sai vigastada, kuid sellele vaatamata põgenes 3 menetlusalune isik sündmuskohalt, jättes kannatanu abita. Kui liiklusõnnetuse põhjustamine toimub üldjuhul ettevaatamatusest, siis liiklusõnnetusest teatamata jätmine ja sündmuskohalt põgenemine on tahtlikult toime pandavad teod ning neid ei saa toime panna ettevaatamatusest. Seetõttu leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on igati põhjendatud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et varasemate liiklusnõuete rikkumiste eest ei ole kaebuse esitanud isiku suhtes lisakaristust kohaldatud, mistõttu ei saa ka teha järeldusi, et menetlusalune isik oleks senise käitumise järgi otsustades teistele liiklejatele olnud korduvalt ohtlik. Nendest andmetest ja avaldatud kahetsusest tuleb kohus järeldusele, et kohaldatud lisakaristust võib kergendada, määrates lisakaristuse ettenähtud sanktsiooni alammääras, kergendades sellega kaebuse esitanud isiku põhi- ja lisakaristust
Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.