4-08-11605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-11605 (2302,08,035145) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aleksandr Vronski, IK: 39003280245, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Aleksandr Vronski kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari K Palits 05.11.2008 otsusele nr 2302,08,035145

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari KPalits 05.11.2008 otsus nr 2302,08,035145

§ 7422

lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.

1. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari KPalits 05.11.2008 otsusega nr 2302,08,035145 LS § 7422 lg 3 alusel määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni tuleb tasuda kassatsioonkaebuse esitamise 30 päevase tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole, märkides ka otsuses märgitud viitenumbri.
2. LS § 7422 lg 5 alusel kohaldatud lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks algab kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast ning lõpeb 5 kuu möödumisel, so algab 25.02.2009 ja lõpeb 24.07.2009 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 23.01.
3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 23.02.
4. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.02.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari KPalits 05.11.2008 otsusega nr 2302,08,035145 karistati Aleksandr Vronskit LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 14.10.2008 kell 17.15 Tallinn-Pärnu-Ikla tee
6. kilomeetril Saue vallas Harjumaal suunaga Tallinna poole juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas esmase juhtimisõigusega juhile lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra, sõites kiirusega 136 km/h +/- 5 km/h, rikkudes sellega LE § 127 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebuse esitaja kiiruse ületamist, kuid väidab, et ei teinud seda tahtlikult. Oli tagasiteel lähetusest ja talle helistas ema, kes küsis millal ta tagasi jõuab. Ema ütles, et tunneb ennast halvasti ja palus, et ta ei viivitaks ning sõidaks kohe koju. Ema oli kodus üksinda. Kuna sõidukeid praktiliselt ei olnud, otsustas kiiremini sõita kuna kartis ema tervise pärast. Arvab, et otsusega määrati liiga karm karistus. On küll varem karistatud liiklusnõuete rikkumise eest, kuid kiiruse ületamise eest vaid teine kord. Saab aru, et liiklusnõuetest mittekinnipidamine on rikkumine, kuid vahel tekivad sellised asjaolud, mille tõttu ollakse sunnitud liikluseeskirja rikkuma. Kahetseb rikkumist. Kõik määratud trahvid on makstud. Ei ületanud kiirust tahtlikult, vaid eesmärgiga kiiremini koju jõuda, sest muretses ema tervisliku seisundi pärast. Käesoleval majanduslikult raskel ajal on tööst ilma jääda täielik katastroof. Oma tööülesannete täitmiseks kasutab autot ja lisaks on tal panga ees laenukohustused. Kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult ja palub teda uskuda, et edaspidi on liikluses väga tähelepanelik ja seadusekuulaekas, suhtub kõigesse teistmoodi, sest aastatega muutub inimene targemaks. Leiab, et see on topeltkaristus kui määratakse rahatrahv ja võetakse ära juhtimisõigus. Väärteoprotokoll ja otsus koostati arvestamata kõiki tekkinud olukorraga kaasnevaid asjaolusid ja seetõttu palub otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas tühistada. Vastulause esitamiseks puudus võimalus. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et emale kiirabi ei kutsunud. Kui koju jõudis, siis viis ema Mustamäe Haiglasse, kus tehti süst ja lasti koju. Teel teisi liiklejaid ei olnud. Ema helistas, et ära kuhugi jää, tulgu kohe koju. Kui ema saab ise hakkama, siis ta ei helista. Rohkem ei riku eeskirja, trahviga on nõus. Töötab laadurkopa juhina, kaablitrasside tegemine, kaabli paigaldus, elekterside tööd, liinide alt puude mahavõtmine. Töötab juba kaks aastat. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus on seaduslik ning alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalusele isikule välja antud esmane juhiluba. Vastavalt LE § 127 sätetele esmase juhtimisõigusega juht ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. 2 Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt sõitis kaebuse esitanud isik kiirusega 136 km/h +/- 5 km/h ja menetlusalune isik ületas mootorsõidukit juhtides temale lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 41 kilomeetri võrra tunnis. Kaebuses on märgitud, et väärteo toimepanemine ei olnud tahtlik, vaid ta tahtis kiiremini koju jõuda, sest ema tundis ennast halvasti ning mõnikord tekivad sellised asjaolud, mille tõttu ollakse sunnitud liikluseeskirja rikkuma. Kohtule jäävad sellised kaebuses esitatud seisukohasd arusaamatuks. Kuivõrd kaebuse esitanud isikul oli esmane juhiluba, siis oli ta värskelt eksamit teinud isikuna teadlik sellest, et ta ei tohi sõita kiiremini kui 90 km/h. Sellise sõidukiiruse ületamine 41 km/h võrra ei saa olla toime pandud ettevaatamatusest ja selline liikluseeskirja nõuete rikkumine saab olla vaid tahtlik tegu. Seejuures on esmase juhi suhtes kehtestatud piirang kehtestatud seetõttu, et sellisel juhil puudub piisav juhtimiskogemus ja lubatud sõidukiiruse ületamine on ohtlik nii tema enese kui ka teiste liiklejate elule ja tervisele ning kõrvaliste isikute varale. Kui aga isik ei pane tähele, et ta sõidab lubatust nii palju kiiremini, siis saab järeldada, et juht ei taju ei liiklust ega juhitava sõiduki sõidukiirust ning ta on kõigile sedavõrd ohtlik, et ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Kaebuses on liiklusnõuete rikkumise põhjendusena toodud ema halb tervis. Väärteoasjast ei nähtu, et menetlusalune isik oleks olnud meditsiinitöötaja, kes saanuks osutada emale esmaabi ning kohus on veendunud selles, et esmaabi osutamiseks oleks piisanud kiirabisse teatamisest ning kiirabi oleks kindlasti kiiremini kohale jõudnud kui menetlusalune isik. Menetlusaluse isiku vastutustundetu käitumine liikluses aga võinuks viia selleni, et ta poleks kunagi kohale jõudnud. Kaebuse väide selle kohta, et mõnikord tekivad sellised asjaolud, mille tõttu ollakse sunnitud liikluseeskirja rikkuma, viitab üheselt sellele, et kaebuse esitanud isik peab liikluseeskirja nõuete tahtlikku rikkumist loomulikuks ja põhjendatuks. Kaebuses on palutud menetlusalust isikut uskuda, et edaspidi on ta liikluses tähelepanelik ja seaduskuulekas ning suhtub kõigesse teistmoodi, sest aastatega muutub inimene targemaks. Kohus suhtub taolisesse palvesse kriitiliselt, sest väärteoasja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist veel 9 päeva jooksul kahel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt kinni peetud. Seega ei avaldanud varasemad karistused ega kinnipidamine 14.10.2008 mingit mõju. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga, seega kas kuni 12 000 kroonine rahatrahv või kuni 30 päevane arest. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ja juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isikule määratud põhikaristus vastab kaebuse esitanud isiku süü suurusele ning kohus ei näe alust määratud rahatrahvi vähendamiseks ja karistuse kergendamiseks. Kohus leiab ka seda, et määratud määratud lisakaristuse tühistamiseks või kergendamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Kaebuses on viidatud, et kaebuse esitanud isik on kõik varasemad trahvid tasunud. Taoline väide viitab aga kohtu arvates sellele, et kaebuse esitanud isik peab väärtegude toimepanemist loomulikuks ja enesestmõistetavaks ja trahvide äratasumine ning uute väärtegude toimepanemine näitab ilmselgelt seda, et rahatrahv kui karistusliik ei täida KarS § 56 lg 1 sätestatud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isikut on 2007 aasta jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kahel korral ning 2008 aastal peale menetletava väärteoasja kolmel korral, seejuures ühel korral enne 3 menetletava väärteo toimepanemist ja kahel korral pärast menetletava väärteo toimepanemist. Taolised asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik järkuvalt jätkab liiklusalaste väärtegude toimepanemist ja ta on liikluses ohtlik. Seetõttu leiab kohus, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku mõjutamiseks lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Kaebuses on väidetud, et kaebuse esitanud isikul on pangalaen ja edasise töötamise jaoks on tal juhtimisõiguse olemasolu vajalik. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kelle igapäevatöö on seotud mootorsõiduki juhtimisega, millest sõltub ka tema sissetulek ja töökaaslaste tööpanus, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena, mis võib tingida olukorra, kus ta võib ilma jääda senisest tööst ja sissetulekust. Kuivõrd kaebuse esitanud isikule on välja antud esmane juhiluba, siis on ta väga hästi teadlik nii liikuseeskirja sätetest kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest liikluseeskirja nõuete rikkumise eest. Vastasel juhul ei oleks talle juhiluba välja antud. Seega on kaebuse esitanud isik teadlik ka sellest, et teatud liikluseeskirja nõuete rikkumise eest võidakse kohaldada lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kaebuse esitanud isik oli uut väärtegu toime pannes teadlik varasematest karistustest liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja ta pani tahtlikult toime uue teo. Seega suhtus menetlusalune isik ükskõikselt võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja tema varasemaid ja hilisemaid karistusi, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Märt Toming kohtunik 4