4-09-158/2

4-09-158 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-158 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi Kadri Puusepp’a seadusliku esindaja Õ P ’a poolt esitatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.10.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 08012034 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Kadri Puusepp (isikukood 49206020322; elukoht: xxx) Kaebuse esitaja seaduslik esindaja Õ P (isikukood xxx; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu); Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: xxx RESOLUTSIOON Jätta Kadri Puusepp’a seadusliku esindaja ÕP’a poolt esitatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 27.10.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 08012034 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 07.01.2009.a laekus Harju Maakohtule ÕP’a poolt koostatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusele. 2 Harju Maakohtu 09.01.2009.a määrusega jäeti esitatud kaebus käiguta ja anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. Lisaks kaebuses toodud puudustele selgitas kohus määruses, et olukorras, kus kaebus on esitatud tähtaega ületades ning kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud ja täitmisele pööratud, tuleb kaebuse esitajal taotleda kohtult tähtaja ennistamist ning põhjendada, miks ei saanud kaebust tähtaegselt esitada. 19.01.2009.a laekus kohtule ÕP täiendav kaebus koos lisadokumentidega (koopiad Kadri Puuseppa sünnitunnistusest ning väärteoprotokollist väärteoasjas 08012034). Õ. Puusepp on kaebuses märkinud, et väärteoprotokollis puudus informatsioon, mis ajani sai kohtuvälise menetleja otsusele järgi minna ning tema tööaeg ei võimaldanud lahtioleku ajal (kell 9-14) Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse minna ja lapsel kästi tulla koos vanemaga. Lapsega sai mindud, kui oli võimalus töölt vabaks saada ja siis öeldi, et kohtuvälise menetleja otsus oli saadetud kohtutäiturile. Kohtumääruse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 26.09.2008.a K. Puuseppa suhtes koostatud väärteoprotokollis 08012034 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 27.10.2008.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 11.11.2008.a. Kohtule laekus kaebus aga 07.01.2009.a, s.o tähtaega ületades. Tähtaja ennistamist ei taotlenud kaebuse esitaja ei oma esialgses kaebuses ega kaebuse täienduses, kuigi kohtu poolt 09.01.2009.a koostatud määruses oli isikule selgitatud nii vastava taotluse vajalikkust kui ka taotluse esitamata jätmise tagajärgi vastavalt VTMS §-s 118 lg 2 p 1 sätestatule. Samuti ei anna kaebuse täienduses välja toodud asjaolu alust tähtaja ennistamiseks. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli, milles on kirjeldatud talle süüks arvatud väärtegu, kätte saanud, ta on tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteoasja menetlemisel ning andnud selle kohta allkirja. Väärteoprotokollis on ka sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning kohtuvälisel menetlejal ei ole seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada. Vastavalt VTMS §-le 38 lg 1 järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale (Riigikohtu kohtumäärus 3-1-1-144-03), et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või 3 sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. K. Puuseppal ja tema seaduslikul esindajal Õ. P eelviidatud takistused puudusid. Samuti ei saa kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena käsitleda nii menetlusaluse isiku enda kui tema seadusliku esindaja vähest huvi alustatud menetluse käigu ning kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsusega kaasnevate tagajärgede suhtes. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse, normidest mittekinnipidamine peab aga olema põhjendatud. Arvestades, et kaebus on esitatud ligikaudu 2-kuulise hilinemisega, peab kohus vähetõenäoliseks kaebuses toodud põhjendust, mille kohaselt ei saanud kaebuse esitaja oma töö tõttu varem otsusele järele minna, samuti on selline väide tõendamata. Menetlusaluse isiku ja tema seadusliku esindaja ükskõiksus alustatud menetlusse ja selle edasisse kulgu ei saa olla aluseks tähtaja ennistamisel. Kohtunik