Obsah (7)
§§ 159§ 251§ 173§ 189§ 175§ 179§ 180Kriminaalasi nr.1-09-2285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.veebruaril 2009. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-2285 (082602001
§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada Andres Kõiva KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus seitsmekümne
(70)päevamäära (a´166 krooni) ulatuses, s.o. summas üksteist tuhat kakskümmend (11 020) krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Andres Kõiva`lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks
(2)aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Andres Kõiva suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt Andres Kõiva´lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. Välja mõista süüdistatavalt Andres Kõiva´lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017) menetluskulu - vandeadvokaat Neeme Leok osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis
(495)krooni 60 senti (s.h75,604 krooni käibemaks). Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 17.02.2009.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi A.Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja Andres Kõiva süüdistuses KarS § 424 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, Andres Kõiva süüdimõistmist KarS § 424 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. 11020 krooni suuruse summas. Samuti võtta Andres Kõiva`lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. 2 Andres Kõiva`t süüdistatakse selles, et tema, 20.12.2008.a. ajavahemikul kell X-X, X linnas X tänaval, olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit VAZ 21063 registreerimisnumbriga xxx xxx, isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, Tartu Maakohtu poolt 03.04.2007.a. 2 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat koos mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega 8 kuuks. Mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, pani Andres Kõiva toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
§ 251alusel.
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Andres Kõiva toimepandud tegu vastab KarS § 424 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas Andres Kõiva õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Andres Kõiva süüd välistavaid asjaolusid ning Andres Kõiva`t tuleb KarS § 424 järgi süüdi mõista. Süüdistatav Priit Paidre tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase Andres Kõiva vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Andres Kõiva pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes isikuna poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, s.o rikkumise KarS § 424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus leiab, et Andres Kõiva´le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna Andres Kõiva omab sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja Andres Kõiva süü suurust, tuleb Andres Kõiva´t KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 70 päevamäära ulatuses, s.o. summas 11 020.- krooni. Samuti tuleb lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
§ 173
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
§ 189
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 3
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
Andres Kõiva´le määratud kaitsja Neeme Leok on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 495,60 krooni. Seoses Andres Kõiva süüdimõistmisega jääb see menetluskulu Andres Kõiva kanda.
§ 175
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
§ 179
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (s.o. 6525.- krooni. Vastavalt
§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Süüdistatavalt Andres Kõiva`lt, mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 495,60 krooni riigituludesse. Vastavalt
§ 189
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Aivar Pellja Kohtunik 18.02.2009.a 4