1-08-6175\9

1-08-6175 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-6175 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vitali Škaljonoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vitali Škaljonok (ik: 38006210384; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Vitali Škaljonok tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.12.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Škaljonoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vitali Škaljonok tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.10.2006.a kohtuotsusega KarS § 113 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 07.08.2005.a ja lõpp on 06.08.2009.a. 2 V. Škaljonoki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab, ei õpi, soovib osaleda sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama minna ema juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi ennetähtaegase vabanemisega, kuna vabanemisel on isikul olemas kindel elu- ja töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Vitali Škaljonok taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta V. Škaljonoki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik kannab vangistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, vangistust karistusena kannab

1. korda. Vangistuse kestel on 2 kehtivat distsiplinaarmenetlust. Vitali Škaljonok on juba 1-korral ennetähaegselt vabastatud, katseaja läbis korrektselt, kuid pärast sooritas uue kuriteo. Eelnevatel asjaoludel ei toeta prokurör V. Škaljonoki ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Škaljonok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Škaljonoki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik kannab vangistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, vangistust karistusena kannab
2. korda. Vangistuse kestel on 2 kehtivat distsiplinaarmenetlust. Vitali Škaljonok on juba 1-korral ennetähaegselt vabastatud, katseaja läbis korrektselt, kuid pärast sooritas uue kuriteo. Mõtlemise ja käitumisega seotud asjaolude alusel on uue kuriteo sooritamise oht väike, kuid mitte olematu. Arvestades V. Škaljonoki poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Kohtunik