1-08-6175\2

1-08-6175 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-6175 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Vitali Škaljonoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Vitali Škaljonok Vanglas) (isikukood: 38006210384; viibib RESOLUTSIOON Jätta Vitali Škaljonok tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 05.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Škaljonoki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vitali Škaljonok tunnistati süüdi Harju Maakohtu 18.10.2006.a kohtuotsusega KarS § 113 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuulub 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistus. Karistuse kandmise algus oli 7.08.2005.a ja lõpp on 7.08.2009.a. 2 V. Škaljonoki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab alates 2006.a keevitajana, ei õpi, on avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammis. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel tahab elama minna ema juurde , töökoht on vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub V. Škaljonoki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna V. Škaljonokil on vabanemisel vajalik kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll. Vitali Škaljonok taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta taotlust, kuna kinnipeetav kannab vangistust raske eluvastase kuriteo toimepanemise eest. Ka eelmine karistus oli eluvastasekuriteo eest. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani uue, veelgi raskema kuriteo toime. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsipliinikaristust ning kui isik ei suuda käituda kuulekalt juba vangistuses, puuduvad alused arvamiseks, et ta suudab seda vabaduses. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et V. Škaljonok tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Škaljonoki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab vangistust raske eluvastase kuriteo toimepanemise eest. Ka eelmine karistus oli eluvastasekuriteo eest. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani uue, veelgi raskema kuriteo toime. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsipliinikaristust ning kui isik ei suuda käituda kuulekalt juba vangistuses, puuduvad alused arvamiseks, et ta suudab seda vabaduses. Arvestades V. Škaljonoki poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik