1-09-946/3

1-09-946 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-946 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Veera Kremez Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Rainer Kooritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Rainer Koorits (ik: 37410262723; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Rainer Koorits tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 20.01.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Kooritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Rainer Koorits tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.07.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 424 järgi. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.12.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 7 kuud ja 1 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 1 päev vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 05.10.2007.a ja lõpp on 05.09.2009.a. R. Kooritsa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses on osalenud sotsiaalabiprogrammides. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna tuttava juurde töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Kooritsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega eelkõige seetõttu, et ta on oma varasema käitumisega näidanud, et kriminaalhooldus ei ole tema puhul piisav mõjutusvahend kuritegude ärahoidmiseks. Samuti puuduvad kinnipeetaval vabaduses elu- ja töökoht ning teda toetavad positiivsed isikud. Rainer Koorits taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta R. Kooritsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isikul ei ole vabanedes kindlat elukohta. Samuti sooritas ta uue kuriteo, olles vabastatud tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Koorits tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Kooritsa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on võimeline toime panema varavastaseid tegusid. R. Koorits on mõjutatav ning selle tagajärjel võib panna toime uusi kuritegusid. Samuti võib ta toime panna varavastased kuritegusid, kui isikul on materiaalsed raskused. Samuti puuduvad kinnipeetaval vabaduses elu- ja töökoht ning teda toetavad positiivsed isikud ning ta on varem viibinud kriminaalhooldusel olles vabastatud tingimisi ennetähtaegselt, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja katseajal sooritas uue kuriteo. Arvestades R. Kooritsa poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik