lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1 järgi.
ja § 64 lg 1, 3 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti M. Mägile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ning mõisteti temale vähendatud 2 liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
Mägi suhtes täide temale Saare Maakohtu 18.07.2005.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusliku karistuse kandmata jäänud osa – 1 aasta 5 kuud ja 3 päeva vangistust, suurendades M. Mägile uue kuriteo eest mõistetud karistust 1 aasta ja 8 kuud vangistust, eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata jäänud osa – 1 aasta 5 kuud ja 3 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu ja 3 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 01.07.2007.a ja lõpp on 03.08.2010.a. M. Mägi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses õpib ja külastab kirikut. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama minna oma vanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Mägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema varasemad kriminaalhooldused ei ole olnud tulemuslikud. M. Mägiga koos elavad isikud ei nõustu kinnipeetava suhtes elektroonilise valve rakendamisega, kuna elamispind on ülerahvastatud ja M. Mägi suutlikkus järgida elektroonilise valve nõudeid võib olla antud tingimustes raskendatud. Marko Mägi taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta M. Mägi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja katseajal pani toime uue kuriteo. Samuti ei ole kinnipeetava lähedased nõud elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Mägi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Mägi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema varasemad kriminaalhooldused ei ole olnud tulemuslikud. M. Mägiga koos elavad isikud ei nõustu kinnipeetava suhtes elektroonilise valve rakendamisega, kuna elamispind on ülerahvastatud ja M. Mägi suutlikkus järgida elektroonilise valve nõudeid võib olla antud tingimustes raskendatud. Arvestades M. Mägi poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.