1-09-296/3

1-09-296 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-09-296 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Urmo Paal Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Urmas Reisalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Urmas Reisalu (ik: 37206022736; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Urmas Reisalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 07.01.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U. Reisalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Urmas Reisalu tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.10.2008.a kohtuotsusega KarS § 263 p 1, 4; § 275 ja § 329 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega 1/3 võrra, mõisteti põhikaristuseks 8 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.09.2007.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse – 6 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. 2 Karistuse kandmise algus oli 29.01.2008.a ja lõpp on 27.03.2009.a. U. Reisalu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses resotsialiseeriva tegevusega hõivatud olnud. Vangistuse jooksul on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes soovib elama minna õe juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu U. Reisalu vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tema puhul on oluliseks riskiteguriks alkoholi kuritarvitamine, peale mida ta võib muutuda agressiivseks. Uue kuriteo risk on tõenäoline arvestades tema korduvat karistatust, viibimist vangistuses ning tema tõekspidamisi ja hoiakuid. Alkoholi tarvitamine algas tal juba alaealisena, lisaks on tal palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid. U. Reisalu on viibinud varem 2-korral kriminaalhooldusel, kuid katseaja jooksul pani toime uued kuriteod. Urmas Reisalu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on U. Reisalu tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega, kuna ära kandmata osa on 2 kuud ning 1-aastane katseaeg on talle otstarbekas. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U. Reisalu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik U. Reisalu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tema puhul on oluliseks riskiteguriks alkoholi kuritarvitamine, peale mida ta võib muutuda agressiivseks. Uue kuriteo risk on tõenäoline arvestades tema korduvat karistatust, viibimist vangistuses ning tema tõekspidamisi ja hoiakuid. Alkoholi tarvitamine algas tal juba alaealisena, lisaks on tal palju kriminaalkorras karistatud tuttavaid. U. Reisalu on varem 2-korral viibinud kriminaalhooldusel, kuid katseaja jooksul pani toime uued kuriteod. Elukohas, kuhu ta soovib elama minna, kasvab peres väike laps ning ka lapse isa on kriminaalkorras karistatud. Arvestades U. Reisalu poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik