lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg.
lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kuna Egert Aps suhtes oli täitemenetlus algatatud 2003. aastal, siis oleks tulnud täitemenetlused lõpule viia 1 aasta jooksul. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt
§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Egert Apsi suhtes tehtud otsus väärteoasjas jõustus 01.11.2003.a. seega oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia hiljemalt 01.11.2004.a. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 2 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja
lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud
lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et Egert Aps ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Egert Aps süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 28.06.2004.a otsusega kriminaalasjas nr 1/1 – 160/04
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 199 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud
lg 2 p 7, 8, 9 järgi 3 aastat vangistust ja § 199 lg 1 järgi 6 kuud vangistust.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati Tallinna Linnakohtu 22.01.2004.a otsusega mõistetud karistust 3 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 6 kuud vangistust. Ärakantud karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg 23.10.2003.a. – 27.06.2004.a, ärakandmisele kuulus 5 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.06.2004.a Eeltoodust nähtub, et Egert Aps on viibinud vahi all alates 23.10.2003.a. s.o. enne tema suhtes tehtud väärteootsuse jõustumist. Seega ei saa rääkida Egert Apsist kui karistuse tasumisest kõrvalehoidjast. Ajavahemikul 23.10.2003.a. kuni 15.11.2008.a. ei ole tal olnud võimalik oma vara käsutada välja arvatud tema valduses kinnipidamisasutuses olevat vara. Sellest tulenevalt ei olnud Egert Apsil võimalik oma aktiivse tegevusega takistada täituril täitedokumendi täitmist. Rahalise nõude täitmine vanglas on reguleeritud TMS § 31. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks saatnud vanglale rahalise nõude arestimise akti. 3 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning
lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks kohaldada Egert Apsi suhtes algatatud täiteasjas 052/2003/10082 täitmise aegumist. Alari Möldre kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.