1-08-15984/9

Kriminaalasi nr. 1-08-15984 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.2009.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Egon Oja Kaitsja Owe Ladva Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav NATALIA VERSTAKOVA, ik. 47612200345, kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx töökoht T A , lihttööline Süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Natalia Verstakova KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 45 päeva. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.08.2008 – 11.08.2008.a., s.o. 2 päeva karistuse hulka. Kandmata karistus 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Natalia Verstakova ei pane 18kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Tsiviilhagi Välja mõista Natalia Verstakovalt 220 krooni E R kasuks. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Natalia Verstakovalt riigituludesse: – sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni, – kaitsjatasu 1935.20 krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Määrata Natalia Verstakoval kriminaalmenetluse kulude tasumine osade kaupa10 kuu jooksul, igas kuus tasuda 840.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-08-15984 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõend: prilliraamid - hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Natalja Verstakovat süüdistatakse selles, et tema 10.08.2008.a. kella 23.10 paiku Tallinnas xxx maja trepikojas lõi kaks korda E R lahtise käega vastu vasakut põske, mille tagajärjel ER kukkus maha. Löömise tagajärjel tundis ER füüsilist valu, samuti purunesid tema prillid maksumusega 220 krooni. Seega pani Natalia Verstakova toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Natalja Verstakova ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtuistungil andis ta ütlusi selle kohta, et 10.augustil 2008.a., olles väga purjus, tekkis tal Xxx maja ees sõnavahetus ja tõuklemine T -nimelise meesterahvaga. ER tuli neid lahutama ja võib-olla ta tõukas teda juhuslikult, kuid tahtlust teda lüüa ei olnud. ER prille ta ei puutunud. Süüdistatava sõnul ER ei kukkunud. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatava poolt ER löömist tõendavad eelkõige kannatanu ütlused. Nende kohaselt kostus õuest peale kella 23 lärmi ja õue minnes nägi seal korter nr. 6 elanikke – naist ja meest ning T nimelist meesterahvast, kes kähmlesid omavahel. Korter nr. 6 meesterahvas lõi T rusikaga nii, et T kukkus maha. Ta läks neile vahele ja nõudis lärmi lõpetamist. Siis lõigi naisterahvas teda ühe korra lahtise käega vastu põske. Löögist kukkus ta maha ja tema prillid lendasid maha nii, et klaasid tulid eest ära. Kui ta läks trepikotta, et politseisse helistada, tuli naine talle järgi ja lõi trepikojas teda veel üks kord lahtise käega vastu põske. Löögid vigastusi ei tekitanud, üksnes valu. Kohtus avaldati L V ütlused, kuid tema ER löömist ei näinud, sest läks peale T löögi saamist koju. Kuulis üksnes mingit riidu, kuid kes kellega riidles, ei osanud öelda. 2 Natalja Verstakova poolt ER löömist tõendavad tunnistaja TV ütlused. TV sai ise kõigepealt vene keelt kõnelevalt meesterahvalt löögi rusikaga näkku, mille tagajärjel ta kukkus üle trepi ääre lillepeenrasse. Püsti tõustes lõi ta teda löönud meesterahvast vastu kuhugi näo piirkonda. Siis tuli oma korterist välja ER ja meesterahvaga kaasas olnud naisterahvas läks ER kallale, lüües teda rohkem kui üks kord. Tunnistaja ei osanud öelda, kas löödi rusikaga või lahtise käega ja kuhu löögid tabasid. Ta küll ei näinud ER kukkumist, kuid nägi, et viimane oli pikali maas. ER löömise ajal karjus naisterahvas midagi. Ta läks neile vahele, tirides naisterahva ER eemale. Tunnistaja kinnitas ka, et löömise tagajärjel läksid katki ER prillid. Tunnistaja P A ütlused kinnitavad TV ja LV omavahelisi lööminguid ning Verstakovi lahkumist trepikotta. Tunnistaja nägi ka, kuidas Verstakovi naine hakkas kätega ER suunas vehkima. Seda, kas ER pihta sai, tunnistaja öelda ei osanud. Kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis hinnates on kannatanu ja tunnistaja TV ütlustega leidnud tõendamist Natalja Verstakova poolt ER löömine. Kuigi TV ei näinud, kas löödi lahtise käega või rusikaga ja kuhu löögid tabasid, ei ole põhjust sellepärast tema ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seada. Tuleb arvestada, et õues oli sel kellaajal juba hämar, samuti oleneb nägemise ulatus sellest, kui kaugel tunnistaja viibis ER ja Natalia Verstakovast, ning kas nende asend võimaldas tunnistajal nii konkreetselt näha, kas löödi lahtise käega või rusikaga ning milline kehaosa täpselt pihta sai. Tunnistaja nägi ka, et ER oli pikali maas, mis annab samuti tunnistust selle kohta, et teda löödi. Asjaolu, et P A nägi vaid Natalia Verstakova poolt ER suunas kätega vehkimist ega osanud öelda, kas viimane pihta sai, ei tähenda seda, et löömist ei toimunud. Löömine on tõendatud kannatanu ja tunnistaja TV ütlustega. Kohus leidis, et tulenevalt kannatanu ja tunnistaja TV ütlustest on kuritegu toime pandud kavatsetult. Tegemist ei olnud lihtsalt kätega vehkimisega, vaid siiski löömisega. Seda tõendab asjaolu, et Natalia Verstakova järgnes kannatanu ütluste kohaselt talle trepikotta ja lõi seal teda uuesti vastu nägu. Kannatanu ütlustest ei tulene, et süüdistatav oleks ainult vehkinud tema suunas kätega ja juhuslikult teda tabanud. Kavatsetusest annab tunnistust ka ER kukkumine. See tähendab, et ER mõjunud tõukejõud pidi olema üpriski tugev. Pelgalt kätega vehkimisest tingitud puudutusest inimene nii kergesti maha ei kuku. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Kannatanu ER on esitanud tsiviilhagi summas 220 krooni seoses prillide purunemisega tema löömise ja sellest tingitud kukkumise tagajärjel. Kohus leiab, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub hüvitamisele Natalia Verstakova poolt VÕS § 1043 alusel. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistuse liigi ja määraga, s.o. peaaegu miinimummääras vangistusega, kuna süüdistatava süü kuriteo toimepanemises ei olnud suur. Kannatanu tundis üksnes füüsilist valu, ei saanud tervisekahjustusi. Süüdistatav küll töötab, kuid et ta on lihttööline, on tema töötasu väike, mistõttu ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega. Võttes arvesse, et Verstakova ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on põhjendatud tema karistuse kandmisest tingimisi vabastamine. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4 Kohtunik 3