KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember
- a Rapla Väärteoasjad number 4-08-10781 Kohtunik Indrek Saar, Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Tanel Mangussoni kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna konstaabel Jaano Juuriku 25.oktoobri 2008.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr. 2700, 08,
- Menetlusalune isik Tanel Mangusson, isikukood 37504130242, elukoht xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx xxxxxxx x. Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur, Rapla politseijaoskond, esindaja Anti Šapkin, Kohtuistungi toimumise aeg 12.detsember 2008.a. Kohaldatud menetlusnormid Väärteomenetluse seadustiku §§ 23, 29 lg. 1 p.1, 132 p.p.1 ja 2; 135 lg. 2 ja 4; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse konstaabel Janno Juuriku 25.oktoobri 2008.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2700, 08, 006731 Tanel Mangussoni karistamise kohta Liiklusseaduse § 74-22 lg. 2 järgi ja lõpetada väärteoasja menetlus. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusealuse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse poolele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast. Kassatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus 22.detsembril 2008.a. Asjaolud Kaevatava otsusega on Tanel Mangussonile määratud Liiklusseaduse § 74-22 lg. 2 järgi rahatrahv 30 trahviühikut s.o. 1800 krooni. Otsusest nähtub, et T.Mangusson juhtis
- oktoobril 2008 kella 17.13 paiku Rapla maakonnas Raikküla vallas Rapla-Järvakandi-Kergu tee
- kilomeetril- alal, kus oli lubatud suurim kiirus 50 km/h, sõiduautot kiirusega 87 km/h. Nii ületas T.Mangusson suurimat lubatud kiirust vähemalt 34 km/h võrra. T. Mangusson leiab, et selles kohas, kus politseiametnik kiirust kontrollis, ei kehtinud piirang 50 km/h. Enne kontrollimise kohta ei näinud ta Raikküla asulas Valgu teega ristumiskoha juures vastavat liiklusmärki. Teekatte remont oli sellel lõigul lõppenud ja ehitustehnikat teel ei olnud. Niisugustel juhtudel ei piirata tavaliselt kiirust alla 70 km/h. Kaebuse esitaja eeldas, et korraliku kattega asulavälisel teel kehtib piirang 90 km/h. Tema kiirus oli sellest madalam, kuna nägi tee ääres parkimas ohutuledega autot. Puuvirnade vahele peidetud politseiauto juures liikuvat politseiametnikku märkas ta ca 50 m kauguselt, kui oli metsavaheliselt teelõigult välja jõudnud. Kaebuse esitaja leiab, et kiiruse mõõtmise koht oli eespool nimetatud Valgu teeristist ca 1300 m kaugusel, kuhu aga ükski kiirusepiirangut kehtestav ajutine liiklusmärk kehtida ei saanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.aprilli 2003.a määruse nr 69 Liikluskorralduse nõuded teetöödel § 16 lg. 5 p.4 kohaselt oleks pidanud liiklusmärgi „351“ juures olema lisatahvel piirangu mõjualaga ja ala lõpus seda tähistav liiklusmärk või suuremat sõidukiirust lubav liiklusmärk. Kui piirangu mõjuala on rohkem kui 1,5 km, siis peab olema järgmine kiirust piirav märk. Järgmisel päeval sama teed vastassuunas läbides ei näinud ta nimetatud liiklusmärke. Küll aga märkas ta eespool nimetatud ristmikul Valgu teeviida vahetus läheduses ebastabiilsel alusel ja poolenisti suure kraavi servas ajutist kiirust piiravat märki 50 km/h. Sama märk võis eelmisel päeval olla kraavis või suunaga teest eemale, kuna selliseid teelt eemale keeratud märke nägi ta Raikküla ja Rapla vahelisel teelõigul mitmeid. T.Mangusson on veendunud, et 25.oktoobril 2008.a. ei olnud nimetatud teelõigul kiirust piiravat märki ja seega ei ole ta hooletusest ega tahtlikult lubatud suurimat kiirust ületanud. Ta palub kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuvälise menetleja esindaja ei pea kaebust põhjendatuks. Vastuväidetest nähtub, et antud teelõigul ei olnud teepeenrad veel valmis ja seepärast kehtis seal kiiruse piirang 50 km/h. Teelõigu alguses oli kiirust piirav märk 50 km/h koos lisatahvliga, mille kohaselt oli liiklusmärgi mõjuala 4 km. Liiklusmärgi ja lisatahvli olemasolu ette nähtud kohas oli politseiametnike poolt enne kiiruse mõõtmisega alustamist kontrollitud. Kaebuse esitaja oleks võinud teha teda kontrollinud politseiametnikele ettepaneku minna vaatama, kas kiirust piirav märk oli ette nähtud kohas või mitte. Kiirmenetluse otsusega nõustudes oleks T. Mangusson pidanud kohapeal märgi olemasolu kontrollima. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja on väitnud, et samal päeval enne sellel teelõigul liiklusjärelevalve alustamist veendusid politseiametnikud Raikküla asula piires ristmikul ajutise liiklusmärgi ja lisatahvli olemasolus, millede kohaselt kehtis Järvakandi suunas kiirusepiirang 4 km ulatuses. Millisesse kohta olid liiklusmärk ja lisatahvel kiirmenetluse otsuses nimetatud ajal paigutatud, milline oli märgi asend ja seisukord, selle kohta ei ole ühtegi tõendit esitatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.aprilli 2003.a määruse nr 69 Liikluskorralduse nõuded teetöödel § 15 lg.1 kohaselt peab liikluskorraldusvahenditega antav teave olema nähtav ja loetav nii valgel kui ka pimedal ajal sellele liiklejale, kellele see on mõeldud. Sama määruse § 16 lg. 2 p.p. 1 ja 2 kohaselt peab tee kõrvale pandud märgi, mitme märgi korral alumise märgi, allserva kõrgus sõidutee kattest olema väljaspool asulat 1,5 m kuni 2,2 m; teele pandud teisaldatava alusega märgi allserva kõrgus sõidutee kattest aga vähemalt 0,6 m. Menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil antud ütlustest ja kohapeal kohtuvälisele menetlejale antud ütlustest nähtub, et ta nägi Rapla poolt tulles enne Raikküla asulat kiirust piiravat märki 70 km/h, ajutist liiklusmärki 50 km/h ta tee ääres kusagil ei näinud, seepärast arvestaski ta pärast asula lõppu lubatud suurima piirkiirusega 90 km/h; järgmisel päeval vastassuunas (sama teed tagasi) sõites nägi ta Raikküla asulas Valgu teeristil ebakindlal alusel ja teetammi servas ajutist liiklusmärki 351 kiirusepiirangu kohta 50 km/h. Menetlusaluse isiku vastuväited ei ole millegagi ümber lükatud ja menetluse käigus ei ole enam võimalik saada usaldusväärseid tõendeid selle kohta, kas sama liiklusmärk koos lisatahvliga oli eelmisel päeval paigaldatud eespoole nimetatud määruses ette nähtud nõuete kohaselt või mitte. Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg. 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks ja lg. 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kiirmenetluse otsuses on viidatud liiklusmärgile 351 ja kiiruse mõõtmise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmise momendil oli menetlusaluse isiku poolt juhitud auto mõõtmise kohast 397 m kaugusel. Millisel kaugusel liiklusmärgist toimus aga kiiruse mõõtmine, seda otsusest ega kiiruse mõõtmise protokollist ei nähtu. Samuti ei nähtu otsusest, millisel alusel pidi väidetava liiklusmärgi mõju ulatuma kiiruse kontrollimise kohani. Kaebuses on põhjendatult viidatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.aprilli 2003.a määruse nr 69 Liikluskorralduse nõuded teetöödel § 16 lg. 5 punktile 4, mille kohaselt peab kiiruse piiramisel teelõigul pikkusega 1 km või rohkem, kasutama mõju piirkonna alguse tähistamiseks liiklusmärgi 351 all lisatahvlit 821 ja piirangu lõpus liiklusmärki 371 või edasist suurimat lubatud kiirust näitavat märki. Sama lõike punkti 3 kohaselt tuleb märki 351 korrata vähemalt iga 2 km järel, kui suurimaks sõidukiiruseks on kehtestatud 50 km/h. Menetlusalune isik on kinnitanud, et väidetava kiirusepiirangu ala lõppu või jätkumist tähistavaid liiklusmärke kontrollimise kohast edasi Järvakandi suunas ei olnud. Kui vaidlusaluse liiklusmärgi mõjuala oli 4 km, nagu on kinnitanud kohtuvälise menetleja esindaja, siis oleks pidanud kiiruse mõõtmise kohast edasi Järvakandi suunas (menetlusaluse isiku liikumise suunas) olema ka teine kiirust piirav märk. Ka nende menetlusaluse isiku vastuväidete ümberlükkamiseks ei ole võimalik enam objektiivseid tõendeid koguda. Menetlusalune isik on kohtuistungil selgitanud, et tal tekkis alles hiljem kahtlus, kas nimetatud liiklusmärk oli ja kui kaugele sai kehtida. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud teelõigul oli uus teekate täies laiuses paigaldatud ja antud päeval remonditöid ei toimunud. Seega ei olnud ka ühtegi muud põhjust, miks liiklejad oleksid pidanud eeldama sellel teelõigul täiendavat kiirusepiirangut. Menetlusaluse isiku poolt juhitud auto kiiruseks mõõdeti 87 km/h. Nimetatud asjaolu kinnitab menetlusaluse isiku poolt kohapeal antud ütlusi selles, et talle oli nähtav ainult Rapla poolt enne Raikküla asulat olev liiklusmärk 70 km/h. Põhjendatud ei ole kohtuvälise menetleja esindaja etteheide, et menetlusalune isik oleks pidanud kahtluse korral kohapeal tegema politseiametnikule ettepaneku minna koos nimetatud liiklusmärki vaatama. VTMS § 55 lg. 4 ja 5 kohaselt on tõendite kogumine ja kõigi asjaolude väljaselgitamine kohtuvälise menetleja ülesanne. Indrek Saar Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.