4-08-12802/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2009.a Paides Väärteoasja number 4-08-12802 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Külli Pukk’ kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 02.12.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510.08.006089 Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Paide politseijaoskonna kaudu Menetlusalune isik (kaebaja) Külli Pukk, isikukood 47506222736, elukoht xxxxxxxxxxx Kohtuistungi aeg ja koht 06.veebruaril 2009.a kirjalikus menetluses Paides RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 02.12.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510.08.006089 Külli Pukk’ile LS § 74’19 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest määratud karistuse osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Külli Pukk’i LS § 74’19 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000.00 krooni.
3. Külli Pukk’i kaebus rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 02.12.2008.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.08.006089, millega karistas Külli Pukk’i liiklusseaduse (LS) § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lisakaristusena LS § 74’19 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Karistus määrati menetlusalusele isikule selle eest, et viimane 09.11.2008.a kell 01.48 Järvamaal xxxxx vallas Järvamaal xxxxxxxx tee 10.kilomeetril, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Külli Pukk liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ning pani toime LS §-de 74’19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Külli Pukk vaidlustas eelmärgitud otsuse ja seda juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kaebaja avaldas, et kahetseb oma tegu ja on sellest aru saanud; et ta on valmis kandma karistust rahatrahvi osas, kuid palub võimalust jätta talle juhtimisõigus alles; et ta on üksikema, kes kasvatab kolme tütart ja on hetkel lapsehoolduspuhkusel; et tema tänased sissetulekud ei võimalda elada piisavalt kvaliteetselt, mistõttu peab ta asuma tööle Tallinna. Tema töö sisu nõuab auto kasutamist ning tööle asumine on kokku lepitud jaanuari teisest poolest. Lisaks vajab ta juhtimisõigust selleks, et saaks vanemat tütart iga nädal Tamsalust koju tuua ja keskmise tütrega vastavalt arsti soovitusele Tallinna lastepsühholoogi vastuvõtule viia. Kaebaja kinnitas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 20). KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et Külli Pukk’i kaebuse võib rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas tühistada. Külli Pukk’ile karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt tahtlikult toimepandud väärtegu (mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes) on kõrge ühiskonnaohtlikkusega ja riigi poolt rangelt karistatav tegu. Samas ei esinenud asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset ega kahetsenud oma tegu. Kaebuses on menetlusalune Väärteoasi nr 4-08-12802 isik oma teguviisi puhtsüdamlikult kahetsenud, samuti on ta esile toonud perekondlike ja lastega seotud asjaolude esinemise. Nimetatud asjaolusid tuleb karistuse määramisel arvestada. Kohtuväline menetleja usub, et Külli Pukk’i on võimalik mõjutada edaspidi käituma seaduskuulekalt ka ilma lisakaristust kohaldamata. Kohtuväline menetleja pidas võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses (tl 16). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Liikluseeskirja (LE) 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Asjas uuritud tõendid (menetlusaluse isiku protokolli kantud omakäelised ütlused, alkoholijoobe tuvastamise protokoll) kinnitavad, et väärteootsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 76 p 1 nõudeid ja pani tahtlikult toime LS § 74’19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. LS § 74’19 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 74’19 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut LS § 74’19 järgi kvalifitseeritava väärteo eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, st 12 000 krooni, lisaks kohaldanud ka lisakaristust, st võtnud ära juhtimisõiguse maksimaalses ulatuses, st 9 kuuks. Otsuse põhjendustest nähtub, et sellise karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise ning toimepandud teo kõrge ühiskonnaohtlikkusega.
6. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et joobes juhtimise näol on tegemist äärmiselt ühiskonnaohtliku õiguseririkkumisega, mille eest riik teiste ühiskonnaliikmete turvalisuse tagamiseks õiguserikkujat rangelt karistab. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo LS § 74’19 lg 1 järgi toime tahtlikult ega kahetsenudki kuni otsuse tegemiseni toimepandut, on igati mõistetav ja liiklusalase õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas, et kohtuväline menetleja karistas kaebajat täie rangusega.
7. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuses avaldas menetlusalune isik, et on oma teost aru saanud ja kahetseb toimepandut. Menetlusalune isik avaldas valmisolekut kanda toimepandud teo eest vastutust ja tasuda määratud rahatrahv. Kohtuväline menetleja on hinnanud kaebaja avaldatud kahetsuse puhtsüdamlikuks. Kohtul puudub alus asuda teistsugusele seisukohale. Menetlusalusel isikul puuduvad varasemad karistused. Hinnates menetlusealuse isiku poolt LS § 74’19 lg 1 järgi toime pandud väärteo objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid koosmõjus karistust raskendavate asjaolude puudumise ja karistustust kergendavate asjaolude esinemisega, jagab kohus kohtuvälise menetleja veendumust, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma ka üksnes põhikaristuse mõistmise kaudu (lisakaristust kohaldamata). Kohus tühistab vaidlustatud otsuse osaliselt määratud karistuse osas ning teeb asjas uue otsuse, millega karistab menetlusalust isikut vaid põhikaristusega ja seda kohtuvälise menetleja määratud ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2