4-09-409/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril
2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-409 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungisekretär Kristi Suvi Taotluse esitaja Tartu kohtutäitur Anne Böckler Väärteoasi Kohtutäituri avaldus Gunnar Ilvesele asenduskaristuse määramiseks Süüdlane Gunnar Ilves, isikukood 37503262715; elukoht: X; töökoht: puudub Kaitsja - RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § -st 211, kohus määras: Jätta rahuldamata kohtutäitur Anne Böckleri taotlus Gunnar Ilvesele Lõuna Politseiprefektuuri 09.08.
3. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 1200 krooni arestiga asendamiseks. Ajatada Gunnar Ilvesele Lõuna Politseiprefektuuri 09.08.
4. a otsusega liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 ja liiklusseaduse § 747 järgi määratud rahatrahvi 1200 krooni täitmine 10 kuule järgmiselt: alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tuleb tasuda igakuiselt 120 (ükssada kakskümmend) krooni. Kohtumääruse koopia saata Gunnar Ilvesele, kohtutäiturile ja Lõuna Politseiprefektuurile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri otsusega nr 2602,07,013918 karistati G. Ilvest 09.08.
5. a liiklusseaduse § 747 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut 1200 krooni. Otsus jõustus 25.08.
6. a. Tartu kohtutäitur Anne Böckler esitas 12.01.
7. a kohtule avalduse G. Ilvesele kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri poolt mõistetud 1200 krooni suuruse rahatrahvi asendamiseks arestiga täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel. Sissenõudja Lõuna Politseiprefektuur on teinud 04.12.
8. a taotluse G. Ilvese rahatrahvi asendamiseks arestiga. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil selgitas G. Ilves, et tal ei ole raha olnud, sellepärast on trahvid tasumata. Ta on invaliidsuspensionär. Töövõimekaotus on 80%. Pension on praegu 2000 krooni, kohtutäitur võtab sealt 500 krooni ära, ta elatub juhutöödest jäävad. Need summad on väikesed, mis ta teenib. Trahve võiks ta tasuda pensioni arvelt. G. Ilves on esitanud kirjaliku avalduse, milles palub ajatada trahvi tasumise 10 kuule. Ta soovib tasuda igakuiselt käesolevast rahatrahvist koos täituritasuga 221.48 krooni. Kohtutäitur avaldas, et G. Ilvese kohta on täitmises kokku 30 otsust, valdavalt on need väärteotrahvid. Tema käes on lisaks kolmele kohtus olevale asenduskaristuse taotlusele täitmisel veel 3 otsust G. Ilvese kohta. Teise kohtutäituri akt on ees, sellepärast ei ole tema saanud pöörata sissenõuet pensionile. Täitur leiab, et võib-olla oleks siiski mõistlik ajatada trahvi tasumine. Kui G. Ilves trahve ikkagi ei tasuks, tõusetuks taas asenduskaristuse küsimus. Kohtu seisukoht Kohus lähtub väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 näeb ette, et: Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Kohus saab VTMS §-st 211 lg 1 ja TMS §-st 201 lg 1 tulenevalt asendada rahatrahvi arestiga ainult juhul, kui võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Sõiduki detailandmete päringust nähtub, et G. Ilvesel on kolm autot, millele on kohtutäituri poolt tehtud võõrandamise keelumärge. Seega on registri andmetel G. Ilvesel vara, millele on võimalik sissenõuet pöörata, kuid vastavaid toiminguid ei ole tehtud, mistõttu rahatrahvi asendamine arestiga ei ole võimalik. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. G. Ilves on kolmes maakohtu menetluses olevas asenduskaristuse taotluse asjas teinud taotlused rahatrahvide ajatamiseks 10 kuule, soovides kahe teise otsuse järgi tasuda igakuiselt 435.74 krooni ja 343.38 krooni, mis teeks kolme trahviotsuse puhul kokku 1000.60 krooni kuus. Kohus saab ajatada ainult rahatrahvi tasumise, mitte kohtutäituri tasusid. Arvestades süüdlase väikeseid sissetulekuid ja olukorda, kus tema kohta on kohtutäiturite käes täitmisel 30 erinevat lahendit, puudub G. Ilvesel reaalne võimalus kõigi trahvisummade tasumiseks oma sissetulekutest. Kohus leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud G. Ilvesele Lõuna Politseiprefektuuri 09.08.
9. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi ajatamine 10 kuule, mille jooksul tuleb tal igakuiselt tasuda 120 krooni. Sellele lisandub täituritasu. Ingeri Tamm Kohtunik