4-08-9219/1

4-08-9219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9219 (2302,08,013870) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Stanislav Romanyuki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari R Tänak 09.09.2008 otsusele nr 2302,08,013870 Stanislav Romanyuki karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus Istungil osalenud isikud RESOLUTSIOON Menetlusalune isik: Stanislav Romanyuk, IK: 38501250075, elukoht: xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras
2. Jätta Stanislav Romanyuki kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari R Tänak 09.09.2008 otsusele nr 2302,08,013870 Stanislav Romanyuki karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari R Tänak 09.09.2008 otsus nr 2302,08,013870 Stanislav Romanyuki karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 04.02.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 06.03.
5. Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.03.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna avariitalituse komissari R Tänak 09.09.2008 otsusega nr 2302,08,013870 karistati Romanyukki LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni selles, et menetlusalune isik 27.04.2008 kell 17.38 SuurSõjamäe 4 juures Ülemiste Keskuse kõrval, juhtides mootorsõidukit fooridega reguleeritud ristmikul ei peatunud foori keelava tule märguande korral stoppjoone ääre ees, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava tule ajal liikunud sõidukiga, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju ASle Nordea Finance Estonia ja OÜle Pääsu Hotell, rikkudes sellega LE § 168 nõudeid ja pannes toime LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist tema käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tegelikkuses sõitis ta ristmikule välja rohelise tulega, kus temale sõitis sisse teine sõiduk. Kaebuses leitakse, et ta ei olnud liiklusõnnetuses süüdi ja tema süü ei ole tõendatud. Oma vastulauses kirjeldas toimunut üksikasjalikult. Tunnistajate ütlused ei ole täpsed ja on vastuolulised. Tunnistajate I.P ja L.P ütlustest ei ole isegi aru saada millise sõiduki ees ta sõitis. Ei saa aru, kuidas on võimalik vaidlusalustes küsimustes anda tunnistajatele võimalust üksteist üle kuulata. Samuti ei saa aru, miks politsei otsuse tegemisel toetub tunnistaja G N ütlustele, millistel ei ole mingit juriidilist jõudu. Samuti tundub imelik, et sõidukis, mida juhtis G N, oli isik, kes on tunnistajate L.P ja I.P lähisugulane. Otsusest nähtub, et tunnistajate ütlused on võetud kronoloogilises järjekorras, kuid see ei ole kaebuse esitanud isik arvates õige. Kõigi sündmuste tunnistajaks sündmuskohal, samuti tunnistajate ülekuulamise osas on V K . Ka protokollidest võib näha, et nimi ja aeg on pandud hiljem. Eeldab, et menetlust pikendati tema esitatud kaebuse tõttu, et saada lisatõendeid. Kuna oli kindel, et seda tehti ainult süüdistuse tõendite kogumiseks, vaidlustas selle määruse. Senini ei ole kaebusele vastust saanud. Leiab, et tema õigusi rikuti korduvalt ja ta jäeti ilma õigusest vaidlustada menetluse jätkamise määrust kohtu kaudu. Kohtuvälise menetleja teadmatus kaebuse läbivaatamise korrast samuti kinnitab kahtlust, kas selle liiklusõnnetuse osas suudeti õiget otsust vastu võtta. Menetluse käigus ekspertiisi läbi ei viidud ja ta ei ole nõus politsei arvamusega, et ekspertiis ei oleks midagi andnud. Enne s se järelduse tegemist pidanuks küsima eksperdilt. Menetluse põhimõtete kohaselt tuleb koguda kõik võimalikud tõendid, nii süüdistatavad kui ka õigustavad, mitte valikuliselt. Samuti on otsuses märgitud, et tema vastulauses toodud normid manöövri tegemise kohta vaatluse alla ei tule, kuivõrd need ei olevat kohased, sest tegemist on reguleeritud ristmikuga ja konkreetse LE § 168 rikkumisega. Kuid millegipärast ei ole arvestatud LE § 167 sättega, kus on öeldud, et juht peab teed andma sõidukile, milline on juba asunud ristmikku ületama. Antud juhul on kõigist materjalidest näha, et tema esimesena alustas liikumist. Teised tõendid samuti ei õigusta ennast. Videosalvestus oli võetud valel ajavahemikul. Sellest kohe tõusetub küsimus, mis takistas võtmast vahemikku 10 minutit, näiteks 17.30 kuni 17.
7. Ristmik on hästi näha kaamerast, seetõttu pidi avarii olema seal näha. Võimalik, et sõidukite voolu järgi võidi eeldada, millise tulega iga liiklusõnnetuses osalenu liikus. Seejuures soovib kaebuse esitaja juhtida tähelepanu, et liiklusõnnetus ei toimunud mitte ristmikul, vaid vähemalt 13,8 meetri kaugusel sellest vastavalt skeemile. Kuidas on võimalik, et politsei, rikkudes nii palju õigusnorme, võib tulla õigele ja õiglasele otsusele. Kaebuse esitanud isik leiab, et ta ei ole rikkunud liikluseeskirja norme, kuid juba algusest saadik ei tahetud teda äragi kuulata ja asuti teise liiklusõnnetuses osalenu poolele. Tema arvates ei ole menetlust läbi viidud igakülgselt ja objektiivselt. Kohtuväline menetleja märkis oma kirjalikus arvamuses, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatud väidetega ja on seisukohal, et need on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Ristmik, kus toimus liiklusõnnetus, oli reguleeritud fooridega ning juhtidel lasus kohustus juhinduda foori märgutuledest. Kohtuväline menetleja leiab, et taotlus määrata käesolevas väärteoasjas liiklustehniline ekspertiis on põhjendamatu, kuna liiklusõnnetuse asjaolud on kohtuvälise menetleja poolt välja selgitatud liiklusõnnetuse osaliste ja tunnistajate ütlustega, kes tajusid vahetult foori märgitulesid. Kaebuse esitaja ei ole ka oma kaebuses selgitanud, milliseid asjaolusid ta soovib ekspertiisiga välja selgitada ja milliseid oma väiteid eksperdi 2 arvamusega tõendada. Kohtuväline menetleja palub jätta tähelepanuta ka kaebaja väited kui paljasõnalised selle kohta, et väärteoasjas olevad tunnistajad on omavahel lähedased. Tunnistajad ei ole liiklusõnnetuse osapoolte tuttavad või sugulased ning seetõttu ei saa nende erapooletuses kahelda. Eeltoodu alusel palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohus, tutvunud kaebuse esitanud isiku kaebuse ja selle mot dega, kohtuvälise menetleja kirjaliku arvamusega, samuti väärteotoimiku kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokoll on koostatud selles, et menetlusalune isik Stanislav Romanyuk 27.04.2008 kell 17.38 Suur-Sõjamäe 4 kõrval Tallinnas juhtides sõiduautot xxx fooridega reguleeritud ristmikul, ei peatunud foori keelava tule märguande korral stoppjoone ääre ees, vaid sõitis välja ristmikule, kus põrkas kokku seal foori lubava tule ajal liikunud sõidukiga, millega põhjustas varalise kahju ASle Nordea Finance ja OÜle Pääsu Hotell, millega rikkus LE § 168 nõudeid ja pani toime LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et on protokolliga tutvunud ja ei nõustu. 27.04.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Suur-Sõjamäe 4 vaadatuna suunaga Tartu mnt poole, mis on ka ütlasi sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxxliikumise suunaks. Lubatud suurim sõidukiirus on antud teelõigul 50 km/h. Sõidutee on asfaltbetoonkattega ja on kuiv. Ilm on päikesepaisteline. Antud lõigul on liiklus kahesuunaline, mille sõidusuunad on eraldatud eraldusribaga, mis on maha kantud valge värviga. Pärisuunas on kaks sõidurada, millest esimene on 3,3 m lai ja teine 3,3 m lai. Paremal pool sõiduteed on 2,0 m laiune kõnnitee. Vastassuunavöönd on 6,8 m lai. Vasakul pool on maja nr 4, mis on ka ühtlasiÜlemiste Kaubanduskeskus. Vasakult kaubanduskeskuse tagant suubub Suur-Sõjamäe teele juurdesõidutee kaubanduskeskuse parklasse, laiusega 12,9 m. Ristmik on reguleeritud valgusfooridega. Parklasse viiva juurdesõidutee vasakpoolsest teeservast edasi 26,7 m kaugusel seisab xxxregistreerimismärgiga xxx, mille tagumine praempoolne nurk on parempoolsest sõidutee servast 2,4 m kaugusel ja parempoolne esinurk 2,5 m kaugusel. Xxx esiosast edasi 24,9 m kaugusel seisab xxx, mille parempoolne tagumine nurk on parempoolsest sõidutee servast 0,5 m kaugusel ja parempoolne esinurk 0,4 m kaugusel. Juurdesõidutee parempoolsest sõidutee servast edasi 2,8 m kauguselt kuni xxxtagaosani on pärisuuna vööndi esimene sõidurada kaetud kildudega, mis on sinna kukkunud liiklusõnnetuse tagajärjel. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 2) 27.04.2008 tunnistajana üle kuulatud K O ütlustest nähtuvalt sõitis tunnistaja kell 17.40 välja Ülemiste Keskuse parklast Suur-Sõjamäe tänavale ristteele rohelise tule alt, samal ajal sõitis punase tule alt auto xxx, suured vigastused mõlemal autol. Süüdi oli xxx juht, kes sõitis punase tule alt ristteele. Neil on tunnistajad autos nr xxx avarii tekitanud auto tagasõitjad, kes lubasid tunnistajaks olla xxx liikluseeskirjade rikkumise faktis. Tunnistajad on ka samal ajal ristteel autos nr xxx. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 6) 27.04.2008 tunnistajana üle kuulatud L P ütlustest nähtuvalt 27.04.2008 kell 17.40 sõitis tunnistaja mööda Suur-Sõjamäe tänavat, Ülemiste Keskuse ristmikul lõi ette punane tuli. Nende auto ( xxx) peatus, ka nende kõrval olev tütarlaste auto (kaks tüdrukut) peatus, kuid nende ees sõitev xxx ei peatunud. Samal ajal Ülemiste Keskuse poolt tuli rohelise tulega rahulikult auto nr xxx ja kuna xxx sõitis punase tulega, siis nad nende ees sõitsid kokku ja toimus avarii. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 7) 27.04.2008 tunnistajana üle kuulatud I P ütlustest nähtuvalt 27.04.2008 kell 17.40 sõitis tunnistaja mööda Suur-Sõjamäe tn Järvevana tee suunas. Peatus punase tule süttides Ülemiste Keskuse ristmikul. Tema ees sõitev xxx jätkas liikumist läbi punase fooritule ja tõkestas liikumise Ülemiste parklast rohelise tule süttides liikuma hakanud xxx. Tunnistada juhtunust võib ka auto numbriga xxx. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 8) 3 27.04.2008 tunnistajana üle kuulatud N R ütlustest nähtuvalt 27.04.2008 umbes kella 17.40 ajal jõudis abikaasaga Ülemiste Keskuseni, mis asub Suur-Sõjamäe 4 Tallinnas. Neile põles roheline tuli (just algas), hakkasid edasi sõitma ilma peatumata. Kui läbisid (rohelise tulega) foori, siis umbes kahe sekundi pärast märkas juhi aknast vasakult poolt lähenevat autot, so xxx xxx. Auto ilmus täiesti ootamatult, mille tõttu oli ehmatanud. Antud auto sõitis nende auto, so xxxreg.nr xxx, esiosasse sisse. Kohe väljudes autost välja, helistas tema abikaasa politseisse. Ise läks xxx auto juurde asjaolude täpsustamiseks. Kui ta jõudis xxx juhi juurde, siis kokkupõrke momendist oli möödunud umbes 1-2 min. Samal hetkel kui ta jõudis xxx juhi juurde, jõudis sinna punase autoga xxxreg.nr xxx, tunnistaja (väidetav tunnistaja), kes hakkas kõva häälega süüdistatama neid antud õnnetuses. Nende poole tunnistaja ei ole pöördunud, vaid arutas antud õnnetust ainult xxx autojuhiga. Kui proovis temaga vestelda, siis ütles (tunnistaja, kes oli autos reg.nr xxx), et ei soovi nendega rääkida ning pööras ümber ning läks ära. Mõne aja pärast antud tunnistaja hakkas pildistama nii autot kui neid. Milleks pildistas neid, ka ei oska öelda. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 9) 27.04.2008 tunnistajana üle kuulatud K O ütlustest nähtuvalt sõitis tunnistaja välja Ülemiste Keskuse parklast Suur-Sõjamäe tänavale rohelise tulega vasakuks pöördeks. Samal ajal tuli otse punase tule alt auto xxx, mille tagajärjel toimus avarii. Mõlemad autod said tõsiselt vigastada. Samal ajal ristteel olnud sõitjad autos xxx ja autos number xxxtunnistavad auto xxx juhi liikluseeskirjade rikkumist. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 10) 27.04.2008 tunnistajana üle kuulatud Stanislav Romanyuki ütlustest nähtuvalt liikus tunnistaja mööda Suur-Sõjamäe tänavat linna poole. Enne ristmikku, ta liikus autoga xxx, vilkus valgusfoor, ümber lülitudes põhimõttega punane-kollane-roheline ja ta ei peatunud, vaid liikus edasi, kuivõrd ristmikuni jõudes süttis roheline tuli. Ristmiku läbimise momendil Ülemiste kaupluse parkla poolt sõitis välja rohelist värvi sõiduk ja toimus kokkupõrge. Temaga koos oli autos tema naine, kes samuti oli LÕ tunnistajaks. Pärast LÕ kutsus välja liikluspolitsei. Tahab pöörata tähelepanu sellele, et kohe pärast kokkupõrget sõitis rohelise auto juurde punane auto, mille juht ütles, et nägi juhtunut ja annab oma ütlused ning tunnistajat teeb ettevaatlikuks see, et seda ütles ta rohelise auto juhile. Tema aadressil hakkas tunnistaja tõendama tema süüd. Ütles, et neid on rohkem ja neid usutakse. Kohe, umbes 10 minutit hiljem hakkasid nad üles kirjutama mingite autode numbreid, mis nende arvates samuti olid tunnistajateks. Oma süüd ta ei tunnista, kuivõrd tegutses liikluseeskirja piirides. On tänulik kui see intsident saab õiglase lahenduse. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 11) 29.04.2008 koostatud seletusest nähtuvalt on G N märkinud, et ta sõitis 27.04.2008 kell 17.35 Suur-Sõjamäe tänaval Tartu mnt suunas paremas reas. Peatus Suur-Sõjamäe 4 Ülemiste Keskuse kõrval ristmikul valgusfoori taga, kus oli just sõttinud punane tuli. Tema ees sõitev xxxhoogu maha ei pidurdanud ja sõitis punase fooritulega sirgelt ristmikule välja. Ristmikul vasakult, Ülemiste Keskuse eest, selleks konkreetseks hetkeks vasakpööret tegev xxx Sharon sõitis ristmikule paremas sõidureas ja toimus kokkupõrge – xxx sõitis sisse xxx juhiuksele. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 12) 14.05.2008 menetlusaluse isikuna üle kuulatud Stanislav Romanyuki ütlustest nähtuvalt leidis menetlusalune isik, et kuivõrd tema süü on eelkõige tuvastatud tunnistajate ütlustega ja lisatõendid ei anna täpseid tõendeid tema süü kohta, siis on ta jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole süüdi. Algses sündmuste kirjelduses ta kirjutas, et tunnistajad annavad kahtlaselt ütlusi, sest ei ole aru saadav, kust nad välja ilmusid avarii sündmuskohale. Kui nad aga ilmusid, siis kohe läksid xxx juhi juurde ja ütlesid talle, et aitavad teda, kuid nendega ei tahetud üldse rääkida. Ka see asjaolu, et ta sõitis mööda peateed ja rohelise tulega. xxx ei teinud isegi katset avariid vältida. Elementaarne on vaadata paremale ja sõita oma rajal. Seega ei saa ta nõustuda otsusega kuna sõitis rohelise tulega, sõitis mööda peateed, sõitis kiirust ületamata ja oli kaine. (väärteotoimiku 2302,08,013870 t/l 19) 4 Kohus, tutvunud väärteomenetluses üle kuulatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku ütlused ja kaebuse väited sisaldavad endas menetlusaluse isiku kahtlusi tunnistajate ütluste objektiivsuse osas ja väidet selle kohta, et ta ei ole liikluseeskirja sätteid rikkunud. Menetlusalune isik on ka leidnud, et tunnistajate ütlustest ei ole aru saada, missuguse auto ees ta siis lõpuks sõitis. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei vasta väärteoasjas tuvastatud asjaoludele ja väited selle kohta, et tunnistajad olid omavahel tuttavad, ei ole väärteoasja materjalidega kinnitust leidnud. Tunnistaja K.O i ütlustest nähtuvalt sõitis kaebuse esitanud isiku sõiduk sõiduauto xxxees ja liiklusõnnetuse toimumist nägid ka sõidukis xxx olnud isikud. Tunnistaja L.P ütlustest nähtuvalt liikus tunnistaja autoga xxx ja tema sõiduk peatus ristmikul punase tule ees ja nende kõrval peatus ka tütarlaste auto, mille ees liikunud xxxei peatunud ja sõitis punase tulega ristmikule, kuhu rohelise tulega sõitis auto xxx. Tunnistaja I.P ütluste kohaselt peatus ta punase tule süttides ristmikul ja ees sõitnud xxx jätkas liikumist läbi punase tule ja tõkestas liikumise rohelise tule süttides liikuma hakanud xxx, mida võib tunnistada ka auto xxx. Tunnistaja G.N on selgitanud, et ta peatus ristmikul paremas reas punase tule taga ja tema ees sõitev xxxhoogu maha ei pidurdanud ja sõitis punase tulega ristmikule välja. Ristmikul vasakult vasakpööret tegev xxxsõitis ristmikule paremas sõidureas ja toimus kokkupõrge: XXX sõitis sisse xxx juhiuksele. Taolistest ütlustest saab järeldada, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus sõiduki xxxees, mida juhtis G.N ja G.Ni ütlustest nähtuvalt liikus tema juhitud sõiduk paremas sõidureas. Seega liikus ka menetlusaluse isiku juhitud sõiduk paremas sõidureas Suur – Sõjamäe tänaval suunaga kesklinna poole, mida kinnitab ka menetlusaluse isiku joonistus liiklusõnnetuse põhimõttelisel skeemil. Taolisele järeldusele saab tulla ka liiklusõnnetuse järgselt peatunud sõidukite asukohtade põhjal. Menetlusalune isik on oma ütlustes märkinud, et ristmikule sõitmise hetkel süttis temale roheline foorituli ja ta jätkas sõitu. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt, sest menetlusaluse isiku taga sõitnud G.N peatas oma sõiduki süttinud punase fooritule ees ja sama tegi G.Ni kõrval vasakus sõidureas sõitnud I.P. Kui punast foorituld ei oleks süttinud Suur-Sõjamäe tänaval suunaga kesklinna poole, puudunuks G.Nil ja I.Pl vajadus peatuda. Ometigi tegid seda mõlemad juhid üheaegselt ja samal põhjusel. Samal ajal sõitis parkla poolt välja K.O i juhitud sõiduk, sest temale süttis roheline foorituli, mida kinnitasid nii G.N kui I.P. Kohus leiab, et üheaegselt ei saanud ristmikul fooris süttida roheline tuli nii SuurSõjamäe tänaval suunaga kesklinna poole kui ka ristmikult vasakpöördeks väljasõidul SuurSõjamäe tänavale. Seda kinnitab ka AS Signaali fooride hooldusinsener oma teatises, kus on märgitud, et fooride töös rikkeid ei esinenud. Arvestades asjaolu, et harilikult ei suuda inimene oma reaktsioonikiiruse tõttu rohelise tule süttides koheselt liikuma hakata ja tekib v tus, siis liiklusõnnetuse toimumine näitab seda, et menetlusaluse isiku sõitmine ristmikule toimus punase fooritulega. Kui fooris oleks põlenud veel kollane, siis oleks menetlusaluse isiku juhitud sõiduk jõudnud ristmiku ületada enne K.O i juhitud sõiduki liikuma hakkamist ja jõudmist ristmikule, sest mõlemas suunas oleks hetkeks põlenud fooris kollane tuli ning K.O ei oleks jõudnud liikumist alustada ja ristmikule välja sõita. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et tunnistajad olid omavahel tuttavad, siis nähtub tunnistajate ülekuulamistest, et tunnistajad ei tea üksteist nimepidi, vaid eristavad isikuid vaid sõidukite registreerimismärkide järgi. L.P on teiste tunnistajate kohta teadnud väita vaid seda, et kõrval peatunud autos oli kaks tüdrukut. Kohus leiab, et väärteoasjas puuduvad igasugused viited sellele, et tunnistajad oleks üksteist tundnud. Ka ei nähtu seda, et tunnistajad I.P, L.P või G.N oleks tundnud liiklusõnnetuses osalenud isikuid. Ütluste objektiivsuses kahtlemiseks annaks alust see, kui tunnistajad ja liiklusõnnetuses osalejad oleksid omavahel suguluses või lähedased ning tunnistajad oleksid huvitatud liiklusõnnetuses osalenu edasisest käekäigust. S ne seos on vaid tunnistaja NRja menetlusaluse isiku Stanislav Romanyuki vahel ning nimetatud isikute ütlused ongi omavahel riiumuvad, kuid täiesti vastupidised teiste tunnistajate I.P, L.P ja G.Ni ütlustega, samuti liiklusõnnetuses osalenud K.O i ütlustega. 5 Kohus peab usaldusväärsemaks tunnistajate L.P, I.P ja G.Ni ütlusi, samuti K.O i ütlusi ning leiab, et need ütlused on omavahel riimuvad ning vastavuses ka väärteoasjas kogutud teiste tõenditega, so AS Signaali teatisega foori korrasoleku kohta ning liiklusõnnetuse sündmuskohal tuvastatuga. Menetlusalune isik on huvitatud vastutusest pääsemisest ja liikluskahjust tulenevate kohustuste vältimisest. Tunnistaja NRon aga menetlusaluse isiku abikaasa ning materiaalselt huvitatud isik, kuivõrd abikaasale tekkivad rahalised kohustused mõjutavad ka tema majanduslikku olukorda negatiivselt. Seetõttu ei pea kohus tunnistaja NRja menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks, kuivõrd kohtul on tekkinud kahtlused nende ütluste objektiivsuses ja nende ütlused ei riimu sündmust pealt näinud ja liiklusõnnetuses osalenud isikute jaoks kõrvaliste isikute ütlustega. Nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja NR on tunnistajale G.N ette heitnud seda, et tunnistaja jooksis kohe teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi juurde, hakkas selle juhiga rääkima, ega soovinud rääkida ei NRega S.Romanyukiga ja oli lubanud K.O ile, et on valmis olema tunnistajaks. Võib-olla on menetlusalusele isikule ja tunnistajale NRtaoline käitumine võõras, kuid kohus peab taolist käitumist loogiliseks, kuivõrd kõrvaliste isikute poolehoid on enamasti põhjendamatult kannatanud isikute poolel ja need kõrvalised isikud on valmis kannatanule abi osutama ja oma ütlustega selgust tooma ilmselgesse ebaõiglusse, st kõrvalisi isikuid riivab õigusvastane käitumine ja nad pakuvad tuge põhjendamatult kannatada saanud isikule. Kohus ei näe s ses käitumises mingit viidet sellele, et tunnistajad oleksid olnud omavahel tuttvad või et nad oleksid asjast huvitatud isikud, vaid need isikud olid valmis jääma sündmuskohale, et aidata asjas selgust luua ega sõitnud lihtsalt minema, kuigi neil selleks võimalus oli olemas. Kaebuses on asutud seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud teine juht K.O on rikkunud LE § 167 nõuet, kus on öeldud, et juht peab teed andma sõidukile, milline on alustanud ristmiku ületamist. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja lähtub ilmselt s sest liikluseeskirjast, milline ei kehti, sest kehtiva liikluseeskirja § 167 sõnastuse kohaselt foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et vaidlusalusel ajal oleks olnud tegemist liiklusummikuga, mille tõttu oleks menetlusaluse isiku juhitud sõiduk jäänud ristmikule, oodates ristmikul edasiliikumist ja võimalust ristmik vabastada. S sel juhul oleks menetlusaluse isiku juhitud sõiduk olnud K.O ile ka nähtav eespoolse nähtavusulatuse piires. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ristmik oli K.O i jaoks vaba ja menetlusalune isik sõitis peatumata edasi ristmikule foori keelava märguande korral ja K.O ei saanud teed anda ristmiku ületamist lõpetavale juhile, sest ristmikul ei olnud ristmikule väljasõidu ajal kedagi. Juhiukse sisse saanuks ristmiku ületamist lõpetavale sõidukile sõita vaid juhul, kui menetlusaluse isiku juhitud sõiduk seisnuks ristmikul. Keelava fooritulega paremalt poolt ristmikule sõitev sõiduk muutub vasakpööret tegeva sõiduki juhile nähtavaks alles siis, kui sõiduk on jõudnud otse ette. K.O il nagu ka teistel liiklejatel on õigus eeldada, et ka teised juhid käituvad liikluseeskirja nõuete kohaselt, kuid menetlusalune isik käitus nende õigustatud ootuste vastaselt ja rikkus teadlikult ja tahtlikult liikluseeskirja nõudeid, sõites ristmikule foori keelava märguande ajal ja ajal, mil K.O oli alustanud väljasõitu ristmikule, mis ei saanud menetlusalusele isikule märkamatuks jääda. Seda, et K.O alustas ristmikule sõitu, on kinnitanud nii NR, kui ka S.Romanyuk oma ütlustes, seega oli S.Romanyukile eespoolse nähtavuse piires ilmunud takistus nähtav. Ometigi jätkas menetlusalune isik edasiliikumist ristmikule. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et kaebuses esitatud etteheide K.O i käitumisele ei ole tõsiseltvõetav ning s se väitega on otsitud õigustust oma õigusvastasele käitumisele. Eeltoodud mot del asub kohus seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõenditega on menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ning see käitumine on kohtu arvates õigesti kvalifitseeritud LE § 168 nõuete rikkumisena, kuivõrd menetlusalune isik ei peatanud enda juhitud sõidukit foori keelava märguande korral stoppjoone ees ja jätkas sõitu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik pani toime LS § 6 7417 lg 1 ettenähtud väärteo, so menetlusalune isik rikkus liiklusnõudeid ja tekitas varalise kahju liiklusõnnetuses osalenud sõidukite omanikele. Vastavalt LS § 7417 lg 1 sätetele mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva ning s se juhi suhtes võib kohaldada ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Vaidlustatud otsusega karistati menetlusalust isikut rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, so 3600 krooni. Kohus leiab, et taolise menetlusalusele inkrimineeritud liikluseeskirja nõuete rikkumise, so keelava fooritulega ristmikule väljasõitmise saab toime panna vaid tahtlikult. Kohus asub seisukohale, et juhul, kui isik ei suuda tajuda fooritulede värvust, aru saada fooritule märguandest ja oma käitumist vastavalt sellele märguandele juhtida, tuleks isik liiklusest kõrvaldada, sest ta on ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, samuti võõrale varale. Vaidlustatud otsusega on määratud rahatrahv vaid 1/5 ulatuses võimalikust rahatrahvist ning menetlusaluse isiku suhtes on jäetud kohaldamata ka lisakaristus. Kuivõrd menetlusaluse isiku põhjustatud liiklusõnnetusega tekkis vaid varaline kahju ja inimesele tervisekahjustust ei tekkinud, siis asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamata jätmine oli põhjendatud. Mis puudutab aga karistuse määra, siis üldjuhul peaks karistuse määrama ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning vastavalt siis sellele, kas isiku käitumises on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, tuleks määrata siis karistus ka alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana. Väärteoasjas ei ole tuvastatud ühtegi karistust kergendavat asjaolu, kuid karistus on määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kaebemenetluses ei saa kohus määratud karistust raskendada ning kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetluslusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, siis võib asuda seisukohale, et määratud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele. Seejuures ei pea kohus võimalikuks määratud karistust kergendada. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 7