4-09-1365/1

4-09-1365 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2009.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-1365 Kohtunik Viktor Brügel Väärteoasi Victor Sabelnikov’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.11.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,08,036540 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Victor Sabelnikov (isikukood 34212150257; elukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine RESOLUTSIOON
2. Jätta Victor Sabelnikov’i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
3. Jätta Victor Sabelnikov’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 20.11.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,036540 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 20.11.2008.a. otsusega määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Victor Sabelnikov’ile liiklusseaduse § 7436 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 5 trahviühiku ulatuses, s.o 300 krooni ja karistusseadustiku § 276 alusel rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni. Otsuse kohaselt ületas V. Sabelnikov 24.10.2008.a kell 12:00 asulas, Tallinnas 2 Sõpruse pst 198 eraldusribaga teel sõiduteed väljaspool ülekäigurada, eiras politseiametniku seaduslikku korraldust esitada dokument isikutuvastamiseks, keeldus tulemast sõiduki juurde, et kontrollida E-Kairist isikut ja keeldus oma isikuandmeid ütlemast. Sellise tegevusega rikkus V. Sabelnikov otsuse kohaselt LE § 36 p 1 nõudeid. Nimetatud otsusele esitas V. Sabelnikov 27.01.2009.a kohtule kaebuse, milles taotleb ka tähtaja ennistamist. Kaebuses V.Sabelnikov märgib, et talle ei tutvustatud ja selgitatud väärteoprotokolli koostamise ajal tema õigusi ja kohustusi, keegi ei küsinud temalt, kas ta on nendest aru saanud, samuti ei võimaldatud temal tõlgi abi tutvumisel väärteoprotokolliga, mis oli koostatud eesti keeles. Ta ei oska eesti keelt ja ei saanud aru ka eesti keeles koostatud väärteoprotokollist. Ta kirjutas vaid allkirja, kuhu politseiametnik näitas – väärteoprotokolli esilehele. Tagaküljele, kus on vene keeles menetlusaluse isiku õigused, tema alla kirjutanud ei ole, kelle poolt tema allkiri on kirjutatud, ta ei tea. Väärteoprotokolli koopial, mis anti temale kohapeal, puudub ka tagaküljel, kus on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, tema allkiri. Väärteoprotokollis kirjutas ütlused vastavalt politseiametniku ütlustele, et õigustega on tutvunud ja need tõlgiti talle. Politseiametnik tõlkis ise talle üldsõnaliselt väärteoprotokolli rikkumise sisu, mis sinna tegelikult kirjutatud oli, ta ei tea. Seega on tema suhtes rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 nõudeid, teda ei teavitatud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning VTMS § 24 ja KrMS § 161 lg 1 nõudeid, kuna temale ei võimaldatud tõlgi abi väärteoprotokolliga tutvumisel. Samuti ei selgitatud talle väärteoasjas üldmenetluse korda ning ta ei olnud teadlik, et tal on õigus teha alates väärteoprotokolli koostamisest vastulause 15 päeva jooksul ja 30 päeva möödudes peab ise otsusele järele minema. Talle on arusaamatu, mille alusel on kohtuväline menetleja määranud, et viimane kaebuse esitamise tähtaeg oli 09.12.2008.a.Kuna ta ei olnud teadlik, et teda karistati väärteoasjas rahatrahviga, siis ei saanud ta ka õigeaegselt Põhja Politseiprefektuuri poolt tehtud otsust vaidlustada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. V. Sabelnikov’i suhtes 24.10.2008.a koostatud väärteoprotokollis nr AB 1035898 on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 24.11.2008.a. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt VTMS §-le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega - kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 09.12.2008.a ning sellekohane märge on kajastatud ka vaidlustatud lahendi lõpposas. V. Sabelnikov aga esitas kaebuse 27.01.2009.a, s.o tähtaega ületades. V. Sabelnikov on küll kohtult taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuid ei ole kaebuses välja toonud sellist mõjuvat põhjust, mis annaks alust tähtaja ennistamiseks. 3 VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu mõjuvaks peetav asjaolu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-5-07 on märgitud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Kohus leiab, et kaebaja väited ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, mille kohaselt on kohtuvälises menetluses rikutud VTMS § 19 lg 1 p 1 ning VTMS § 24 ja KrMS § 161 lg 1 nõudeid, kuna temale ei võimaldatud tõlgi abi väärteoprotokolliga tutvumisel. VTMS § 65 lg 1 kohaselt füüsilisest isiku menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Antud väärteoasjas on menetlusalune isik andnud ütlusi väärteoprotokollis ning talle on võimaldatud anda ütlused keeles, mida ta valdab (vene keeles). Menetlusalune isik on omakäeliselt kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud ning talle on see tõlgitud. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik kätte saanud, mida on kinnitanud oma allkirjaga ning millele ei ole vastuväiteid esitanud ka kaebuses. Väärteoprotokolli pöördele on trükitud VTMS § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused vene keeles, millele on samuti alla kirjutatud. Kuna V. Sabelnikov on kaebuses märkinud, et väärteoprotokollis kirjutas ütlused vastavalt politseiametniku ütlustele, et õigustega on tutvunud ja need tõlgiti talle, peab kohus V. Sabelnikovi väidet tema allkirja võltsimisest õiguste ja kohustuste selgitamise kohta paljasõnaliseks. Trükitud venekeelsetes õigustes on ka VTMS § 19 lg 1 p 6 sätestatud õigus tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu, menetlustulemuste ning menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Samuti sisaldab menetlusaluse isiku õiguste loetelu õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja menetlustoiming või lahend VTMS sätestatud korras (lg 1 p 7). Seega juhul, kui V. Sabelnikov ei saanud aru tema suhtes läbi viidud menetlusest või protokollis märgitust, oli talle tagatud võimalus see asjaolu protokolli märkida või vaidlustada, kuid seda ta teinud ei ole. Väärteoasja materjalidest ei nähtu ka, et menetlusalune isik oleks menetlustoimingus soovinud kasutada tõlgi abi. Kaebuses toodud põhjendust, et menetlusaluse isikuna andis allkirja vaid sinna, kuhu politsei näitas ning tegelikult väärteoprotokolli märgitud rikkumise sisust aru ei saanud, peab kohus otsitud põhjenduseks eesmärgiga vaidlustada tema suhtes tehtud karistusotsust ja vabaneda sellega kaasnevatest tagajärgedest. Kohtu hinnangul on mõistlik eeldada, et ametlikule dokumendile allkirja andes saab täiskasvanud isik aru selle toimingu õiguslikust tähendusest. Selgusetuse korral on isikul alati võimalus allkirja andmisest keelduda, märkides ka keeldumise põhjuse. Antud juhul puuduvad väärteoprotokollis igasugused viited sellele, et menetlusalune isik oli sunnitud oma allkirjaga kinnitama seda, mille sisu oli talle tegelikult arusaamatu või tähendus ebaselge. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlusalune isik mõistis, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning pidi ka aru saama, et protokollis märgitule järgneb kohtuvälise menetleja lahend koos karistusõigusliku hinnanuga tema poolt toime pandud teole. 4 Lisaks eeltoodule olid kohtu hinnangul V. Sabelnikovil, juhul kui talle jäi 24.10.2008 kätteantud väärteoprotokollist siiski midagi arusaamatuks, kõik võimalused selle dokumendi täiendavaks tõlkimiseks enda jaoks ning selle kaasnevate õiguslike tagajärgede teadasaamiseks, kuid V. Sabelnikov suhtus sellesse ükskõikselt ja leidis võimaluse dokumendi tõlkimiseks ja kaebuse esitamiseks alles siis, trahvinõue oli pööratud kohtutäituri poolt täitmisele. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ükskõiksus tema suhtes koostatud väärteoprotokolli ja alustatud väärteomenetluse tagajärgede kohta ei saa olla aluseks tähtaja ennistamisel. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus V. Sabelnikovi kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna sellega on kaebus esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, jätab kohus, juhindudes VTMS §-dest 48 lg 1 p 1, 114 lg 4, 117 lg 1 p 2, 118 lg 2 p 1, 190, 192-193 V. Sabelnikovi kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari A Hirs’i 20.11.2008.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,08,036540 läbi vaatamata. Viktor Brügel Kohtunik