Obsah (6)

§ 76§ 75§ 64§ 65§ 121§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-1931 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Proku

§ 76

lg 4 alusel määrata Janek Rosenbergi katseajaks kandmata karistuse aeg, s.o alates kohtumääruse jõustumisest kuni 09. september 2010. a. Kohustada Janek Rosenbergi katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja lg 4 alusel määrata Janek Rosenbergile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
3. asuda tööle 2 nädala jooksul alates vabanemisest või töökoha puudumisel võtta end Tööturuametis töötuna arvele;
4. pöörduda 1 kuu jooksul alates vabanemisest psühholoogi vastuvõtule ja läbida vajalikuks peetav ravikuur või nõustamine. Määrus Janek Rosenbergi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Janek Rosenberg on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.09.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-11292 karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 8, § 263 p 1 ja § 275 järgi ja karistatud

§ 64

lg 1 alusel 9 kuu vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.12.2005.

a otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat 2 kuud võrra, liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti 2 aastat ja 11 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 10.01.2008. a määrusega (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 29.02.2008. a määrusega) liideti

§ 65lg 1 alusel Janek Rosenbergile Tartu Maakohtu 28.02.2007.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1202 (muudetud Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2007. a otsusega)

§ 121järgi mõistetud karistus 2 aastat vangistust ja Tartu Maakohtu 11.09.2007.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-11292

§ 199

lg 2 p 8, § 263 p 1 ja § 275 järgi

§ 64

kohaselt mõistetud liitkaristus 2 aastat ja 11 kuud vangistust, suurendades viimast 6 kuu võrra, Janek Rosenbergile mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 5 kuud vangistust. 31.03.

1. a esitas Janek Rosenberg taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.
2. juuli
3. a määrusega jättis Tartu Maakohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, mille peale Janek Rosenbergi kaitsja esitas määruskaebuse. 12.08.
4. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega jäeti Tartu Maakohtu 02.07.
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.04.2007 ja lõpeb 09.09.
6. J. Rosenbergi on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Kriminaalhooldaja nõustub J. Rosenbergi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt võiks kinnipeetavat aidata psühholoogiline nõustamine, mis aitaks 2 täiendada probleemilahendusoskusi. Samuti oleks otstarbekas ennetähtaegse vabanemise korral kohustada J. Rosenbergi asuma tööle või pöörduma tööotsinguteks tööturuametisse kahe nädala jooksul alates kinnipidamisasutusest vabanemisest ning tasuma alates tööle asumisele järgnevast kuust õigusrikkumistega tekkinud rahalised nõuded vähemalt 500 krooni ulatuses kuus. Kohtumenetluse poolte seisukohad J. Rosenberg seletas, et vanglas kannab ta karistust esimest korda ja ta ei tahaks rohkem seda kogeda. Tal on olnud piisavalt aega enda tegusid analüüsida. Vabanemisel saab ta tööle x OÜsse autojuhiks. J. Rosenberg tunnistab, et on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, kuid leiab, et alkoholi tarvitamine ei tekita tema jaoks probleeme, ta on võimeline elama nii, et ei tarvita üldse alkoholi. Samas nõustub J. Rosenberg minema spetsialisti juurde, et välja selgitada, kas alkoholi tarbimine on probleemiks või mitte ja saama vajadusel ravi. Prokurör on seisukohal, et J. Rosenbergi on võimalik karistuse kandmiselt vabastada teatud tingimustel täiendavate kohustustega, milleks on kohustus mitte tarvitada alkoholi, pöörduda spetsialisti poole ja alluda vajadusel ravile, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata ja mitte viibida alkoholiga kauplevates ettevõtetes pärast kella 18.00, asuda tööle 2 nädala jooksul või võtta end töötuna arvele. Kohtuniku seisukoht J. Rosenberg mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuritegude toimepanemises.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

§ 76

järgne vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on seatud sõltuvusse kogu mõistetud karistusajast, s.o karistusajast 10.04.2007 kuni 09.09.2010. Kuna käesolevaks ajaks on J. Rosenberg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, siis on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J. Rosenbergi on varasemalt karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab J. Rosenberg esimest korda. Kohus leiab, et reaalne vanglakaristus on avaldanud kinnipeetavale eripreventiivset mõju, kuna isik soovib enda sõnul muutuda ja on osalenud ka agressiooni asendamise treeningul, alustanud üldharidussüsteemis õpingud ning leidnud võimaluse tööle asuda pärast vanglast vabanemist, Positiivne on asjaolu, et vabaduses toetavad J. Rosenbergi tema vanemad. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt peab J. Rosenberg oma suhteid lähedastega väga headeks. Kinnipeetaval on tingimisi vanglast ennetähtaegsel vabanemisel olemas elukoht vanemate juures, samuti võimalus saada tööd. Seega on olemas kõik eeldused, et J. Rosenberg saaks vabaduses toime tulla uusi õiguserikkumisi toime panemata. J. Rosenbergi varasem käitumine annab alust arvata, et tema distsiplineerimiseks ei piisa ainuüksi käitumiskontrolli nõuetest ning uute kuritegude toimepanemise ohu vähendamiseks on vajalik määrata talle veel lisakohustusi. 3 J. Rosenberg jättis kriminaalhooldajale mulje, et ta on pidutsemishimuline noormees ning pidudel tarvitatakse alkoholi. Ka J. Rosenbergi ema sõnul suurendab alkoholi tarvitamine poja agressiivsust, mis omakorda suurendab võimalust panna toime uus kuritegu. Kuna J. Rosenberg on ka kuritegusid toime pannud alkoholijoobes olles, tuleb talle määrata lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kinnipeetava ohtlikkus teistele seisneb nii füüsilises vägivallas kui ka varalise kahju põhjustamises konfliktsituatsioonis. J. Rosenberg võib tõlgendada kaaskodanike kavatsusi ja mõtteid isikliku solvanguna ning reageerida mittekohaselt. Ta võib kaotada enesevalitsuse ning tegutseda hetkeimpulsi ajel. J. Rosenberg tundub olevat ebastabiilse ebaadekvaatse enesehinnangu ja ebaselge minapildiga, kergesti ärrituv ning emotsionaalselt ebastabiilse võitu isik. Vestluse põhjal tundub kinnipeetav olevat üleoleva käitumise, jäiga mõtlemisviisi ning vähese tolerantsusega- see omakorda viitab vähesele paindlikkusele, mis võib takistada võimalike probleemide ilmnemisel nendega toimetulekut. Tartu Vangla poolt saadetud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kaldub kinnipeetav jätma konfliktid lahendamata, mis võib viia tugevate sisepingete tekkimiseni. J. Rosenbergil on kalduvus kergesti ärrituda ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks agressiivset käitumist. Selleks, et maandada eeltoodud riske, tuleb J. Rosenbergile määrata kohustus pöörduda psühholoogi poole ja seejärel läbida spetsialisti poolt vajalikuks peetav nõustamine või ravikuur. Uute kuritegude toimepanemise riski aitab vähendada ka

§ 75

lg 2 p-s 7 sätestatud kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ning

§ 75lg 2 p 4 ettenähtud tööle asumise kohustus.

Kohus ei pea vajalikuks määrata J. Rosenbergile kohustust mitte viibida alkoholiga kauplevates baarides/toitlustusettevõtetes alates kell 18.00-st, kuna seda on ühelt poolt raske kontrollida ning teiselt poolt ei garanteeri see, et J. Rosenberg alkoholi kätte ei saaks ja seda ei tarvitaks. Samuti ei pea kohus põhjendatuks määrata J. Rosenbergile konkreetset kohustust rahaliste nõuete tasumiseks, kuna süüdimõistetul on see kohustus olemas – tal tuleb tasuda kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulud jm rahalised nõuded. Kui ta seda vabatahtlikult ei tee, toimub see sundkorras kohtutäituri vahendusel arvestades võlgniku varalist olukorda. J. Rosenbergil on kandmata karistust üle ühe aasta, mistõttu tuleb vastavalt

§-le 76 lg 4 katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses kuni 09.09.2010 ja allutada ta

§ 75lg 1 ettenähtud käitumiskontrollile.

Ingeri Tamm Kohtunik 4