KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.02.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-06-13049 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Mariza LILLEPEA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo KÜTT Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Janek ŠTUKERTI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Janek ŠTUKERT sünd. 09.09.1972, isikukood 37209092756, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxx – xxx xxx, töökohta ei omanud Karistuse kandmise algus 26.04.2006 ja lõpp 25.04.2010 Jätta Janek ŠTUKERT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 14.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Štukerti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Janek Štukert on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.04.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 (karistus 4 aastat vangistust) ja §185 lg.2 p.2 1 (karistus 3 aastat vangistust) järgi. KarS §64 lg.1 alusel liideti mõistetud karistused, lugedes kergema kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust tuli arvestada vahistamisest, s.o. alates 26.04.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav on Murru Vanglas osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Viru Vanglas osaleb programmis Convictus. Kinnipeetav on motiveeritud kohe tööle asuma ja võlgnevused likvideerima. Talle on garanteeritud abitöölise koht ehitusfirmas xxx. Kinnipeetaval on olemas toetav perekond ja elukoht. Kinnipeetav on loomult energiline, stressisituatsioonis võib kergesti närvi minna. Käinud psühhiaatri vastuvõtul ja saanud ravi. Joobes olles kaotab enesekontrolli ja võib käituda vägivaldselt. Konfliktsituatsioone püüab lahendada verbaalselt. Eesmärgid tulevikuks on realistlikud. Uue kuriteo sooritamise riski vähendavad pingete maandamise oskuste arendamine, muutuste vajalikkuse tunnistamine, süüst arusaamine, valmidus alluda käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on positiivsed asjaolud järgmised: kinnipeetava enese motiveeritus elada edaspidi seaduskuulekalt, lähivõrgustiku toetus, elamis- ja töökoha olemasolu. Negatiivse asjaoluna mõjutab kinnipeetava käitumist alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mittetöötamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Stressisituatsioonis võib kergesti närvi minna, joobes olles kaotada enesekontrolli ja käituda vägivaldselt. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, tööalase hõivatuse puudumine, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine. Kriminaalhooldaja tegi arvamuses ettepaneku panna kinnipeetavale vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamise korral talle täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Maakohtu istung Süüdimõistetu Janek Štukert taotles maakohtu istungil enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetu seletas, et asub elama ema ja viimase elukaaslase juurde ema elukaaslase korterisse. Töökoha garanteerib talle lapsepõlvesõber, kellele kuulub 3 töötajaga ehitusfirma, kes täidab alltöövõtu korras suurte firmade tellimusi üle Eesti ja ka välismaal. Prokurör Mariza Lillepea maakohtu istungil taotlust ei toetanud. Prokurör leidis, et antud juhul, kui töökoht on selline, millel on objektid üle Eesti, pole võimalik kriminaalhoolduse teostamine. Tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, kes on varem toime pannud nii vara- kui isikuvastaseid kuritegusid. Antud juhul kannab karistust rahvatervisevastase kuriteo eest, mis on I astme kuritegu. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt toetas maakohtu istungil Janek Štukerti vabastamist. Kaitsja märkis, et kuigi kinnipeetav on 6 korda varem karistatud, on tegemist teiseliigiliste kuritegudega. Tingimisi katseajaga ei ole Janek Štukertit varem 2 karistatud. Kaitsja leidis, et kriminaalhoolduse määramine antud juhul on positiivse iseloomuga. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Janek Štukert tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Janek Štukert on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistuses on viibinud 3 korda. Käesoleval ajal kannab karistust KarS §184 ja §185 järgi, s.o. narkootikumidega seotud süütegude eest. Tegemist on üliohtlike rahvatervisevastaste süütegudega, s.h. narkootilise aine edasiandmisega nooremale kui 18-aastasele isikule, mis on I astme kuriteod. Eeltoodu põhjal leiab maakohus, et Janek Štukert ei ole õigustanud usaldust ning ei ole usutav, et ta suudab vangistusest enne tähtaega vabanedes elada õiguskuulekat elu ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Varemmõistetud karistused tema puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Süüdimõistetu nimetas oma elukohana aadressi xxx, mis on kahetoaline korter ja kuulub tema ema elukaaslasele. Nagu nähtub süüdimõistetu seletusest maakohtu istungil, on tal on olnud probleeme ja konflikte kasuisaga. Maakohus leiab, et antud juhul on olemas reaalne oht, et konflikti tekkimisel ei võimalda ema elukaaslane Janek Štukertil enam enda elamispinnal elada. Muud elukohta süüdimõistetul ei ole. Maakohtu istungil kinnitas süüdimõistetu, et talle on garanteeritud abitöölise koht OJ Ehitajate xxxs. Tegemist on väikese ehitusfirmaga, kus töötab vaid 3 inimest ja mis kuulub tema lapsepõlvesõbrale. Firma teeb allhanke korras ehitustöid suurtele firmadele objektidel nii Eestis kui välismaal. Kuigi maakohus peab positiivseks asjaolu, et arvestades Janek Štukerti haridust, elukutset, varasemat elukäiku ja tööhõiveprobleemi tänases Eestis, on olemas sõber, kes garanteerib talle vangistusest vabanedes töökoha, ei anna ainuüksi see alust Janek Štukerti vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et antud juhul, kui süüdimõistetu asub vabanedes elama xxx ja hakkab tööl käima üle Eesti või välismaal, ei ole võimalik tema suhtes teostada kriminaalhooldust ja jälgida tema poolt kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmist. Kriminaalhoolduse efektiivsus seisneb eelkõige selles, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenu elab kindlaksmääratud aadressil ja kriminaalhooldajal on muuhulgas pisteliselt ja ette teatamata võimalik kontrollida tema poolt käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmist. Juhul, kui vangistusest vabanenu töötab perioodide kaupa objektidel üle Eesti, ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. 3 Maakohus arvestab siinkohal ka Janek Štukerti poolt toimepandud kuritegude asjaolusid – tema süüditunnistamist KarS §184 ja §185 järgi. Kuigi Janek Štukerti iseloomustus Viru Vanglast on suhteliselt positiivne ja ka kriminaalhooldaja leiab, et ta sobib kriminaalhoolduse alla, leiab maakohus, et antud juhul kaaluvad toimepandud süüteo asjaolud ja varasem elukäik üles süüdimõistetu korraliku käitumise vangistuse ajal. Olukorras, kus Janek Štukert ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on Janek Štukerti poolt jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Isik peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4