1-08-8195/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.02.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-8195 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Mariza LILLEPEA Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo BERGSON Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Härmo ORMANI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Härmo ORMAN sünd. 18.10.1977, isikukood 37710180234, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx - xxx xxx töökohta ei omanud Karistuse kandmise algus 26.10.2006 ja lõpp 26.12.2009 Jätta Härmo ORMAN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.01.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Härmo Ormani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Härmo Orman on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.05.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 2 kuud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Vangistuse ajal on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja alates 01.12.2008 osaleb Viha juhtimise programmis. Kinnipeetav asub avavanglaosakonnas, kuid ei tööta. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist reaalse vangistusega 2-l korral. Kuritegude toimepaneku põhieesmärk oli materiaalse kasu saamine, soodusteguriks narkootilise aine tarvitamine. Iseloomustuse kohaselt on ühiskonnas ohtlik. Majandusliku kasu saamiseks võib toime panna ka varavastaseid kuritegusid. Riski vähendavad kindel töökoht, narkootiliste ainete mittetarvitamine, käitumiskontroll. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib kolmandat korda. Tema käitumist on mõjutatud käitumiskontrolliga, kriminaalhooldus kulges tõrgeteta. Iseloomult on kinnipeetav kinnine, ei usalda inimesi, valitseb oma käitumist. Lähedastega on kinnipeetaval keerulised suhted, kuid nii ema kui vend on valmis kinnipeetavat toetama moraalselt ja materiaalselt. Peale vabanemist on kinnipeetaval kindel elukoht ja ema kaudu töökoht xxx lukksepana. Positiivseteks asjaoludeks on: kindel elu- ja töökoht, tugev sotsiaalne võrgustik, dokumentide olemasolu, korralik käitumine vanglas. Negatiivsed asjaolud on: korduvalt karistatud, tarvitas vabaduses narkootikume. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur, kuid formaalselt sobib kinnipeetav kriminaalhooldusele, kuna talle on tagatud kõik tingimused KarS §76 järgi. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetavale tuleb vabanemisel panna järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Maakohtu istung Süüdimõistetu Härmo Orman taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seletas maakohtu istungil, et hakkab elama vennale kuuluvas 1-toalises korteris ja tööle lukksepana tuttava firmas. Prokurör Mariza Lillepea leidis maakohtu istungil, et Härmo Ormani vabastamine vangistusest käesoleval ajal enne tähtaega on ennatlik ja taotlust ei toetanud. Prokurör märkis, et antud juhul ei ole süüdimõistetule garanteeritud ei elu- ega töökoht. Tegemist on isikuga, kes on 7 korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib juba 3-ndat korda. Tema kuriteod on läinud järjest raskemaks, viimasel korral on tegemist I astme kuriteoga. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Raivo Bergson toetas Härmo Ormani vabastamise taotlust ja märkis, et süüdimõistetul on olemas tugev perekondlik toetus, kuigi vangistuses keegi teda ei külastanud. Samas on venna nimele ostetud korter mõeldud elamiseks Härmo Ormanile, tasuti tema kaitsja eest maakohtu istungile vabastamise küsimuses, otsiti tuttavate kaudu töökoht. Kaitsja leidis, et kriminaalhoolduse 2 määramine antud juhul on asjakohane, kuna on kohe näha, kas Härmo Orman hakkab uuesti tarvitama narkootikume või paneb toime uue kuriteo. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Härmo Ormani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt karistatud kriminaalkorras (t.l.2), vangistuses viibib juba kolmandat korda. Kahel korral on tema suhtes rakendatud kriminaalhooldust ja kuigi mõlemal juhul on süüdimõistetu katseaja läbinud ja kohtuotsuseid ei ole pööratud täitmisele, on ta peale seda asunud uuesti toime panema kuritegusid. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu karistust I astme kuriteo eest, mis on seotud suures koguses narkootilise aine valmistamise ja levitamisega, seega on tegemist ühiskonnaohtliku rahvatervisevastase kuriteoga. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ei ole Härmo Ormani puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. See näitab ka, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Olukorras, kus Härmo Orman ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, leiab maakohus, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemise risk on Härmo Ormani puhul jätkuvalt kõrge. Süüdimõistetu seletas maakohtu istungil, et vabanemisel asub elama 1-toalisesse korterisse xxx mis on ostetud tema venna nimele ja mida käesoleval ajal peab üleval tema ema. Maakohtul puudub käesoleval ajal informatsioon selle kohta, kas tegemist on üldse elamiskõlbliku pinnaga, kas seal elab veel inimesi ja kui palju. Samuti seletas süüdimõistetu maakohtu istungil, et tal on olemas lukksepa koht xx xxx Kuigi maakohus peab positiivseks asjaolu, et arvestades Härmo Ormani haridust, elukutset (madrus), varasemat karistatust ja üldse elukäiku, samuti tööhõivesituatsiooni tänases Eestis, on olemas isik, kes on nõus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenu võtma tööle, on tegemist ainult süüdimõistetu paljasõnaliste väidetega. Andmeid selle kohta, et nimetatud töökoht talle ka tõeliselt on garanteeritud, asja materjalides ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab maakohus, et antud tingimustes, kus süüdimõistetul ei ole enne tähtaega vabanemisel garanteeritud ei elu- ega töökohta, ei ole võimalik tema suhtes teostada ka kriminaalhooldust ning kontrollida tema poolt kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmist. 3 Lisaks eeltoodule arvestab maakohus ka Härmo Ormani poolt toimepandud kuriteo asjaolusid – tema süüditunnistamist KarS §184 lg.2 p.2 järgi. Kuigi kriminaalhooldaja leidis oma arvamuses, et Härmo Ormani võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, leiab maakohus, et antud juhul kaaluvad süüteo asjaolud, varasem elukäik ja elutingimused üles süüdimõistetu korraliku käitumise vangistuses. Maakohus leiab, et antud juhul ei ole Härmo Orman aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja teinud talle mõistetud karistusest järeldusi, mistõttu tema vabastamisel tingimisi enne tähtaega oleks ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks märkida järgmist. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Härmo Orman on 16.05.2007 süüdi mõistetud kokkuleppemenetluse korras. Seega on ta arvestanud asjaoluga, et tal tuleb ära kanda vangistus 3 aastat 2 kuud. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega ei loo riik isikutele selliseid positsioone, millele nad võiksid hiljem toetuda. Kuigi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole seaduse kohaselt kokkuleppemenetluse korral süüdimõistmisel välistatud, peab isik siiski mõistma ja arvestama, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole talle riigi poolt garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4