1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, mis seisnesid selles, et tema, 23.06.2007.a. kell 01.05 Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuus Raja 20 tänaval juhtis mootorratast KMZ-K750 reg. nr. 85 PN alkoholijoobes, liikus sama tänava maja nr. 41 suunas, ei täitnud sisselülitatud siniste ja punaste vilkuritega politseiautost antud märguande peale kohustusliku peatuse nõudeid. Oma tegevusega Anatoli Lavrentjev rikkus Liikluseeskirja § 76 p.1 ja § 5, millega pani toime Liiklusseaduse § 7419 lg.
1 järgi ettenähtud väärteod. Liiklusseaduse § 7419 lg. 1 järgi on Anatoli Lavrentjev karistatud rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000 krooni, ning juhtimise õiguse äravõtmine 7 kuuks. Liiklusseaduse § 7430 lg. 1 järgi on Anatoli Lavrentjev karistatud rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses – 6 000 krooni. VTMS § 74 lg. 1 p. 15 alusel on Anatoli Lavrentjev kohustatud tasuma menetluskulud 156 krooni (meditsiiniasutuses alkoholijoobe tuvastamise eest – akt nr. 438). Väärteo materjalidest nähtub, et Anatoli Lavrentjev keeldus allkirjastamast väärteoprotokolli, keeldus allkirjastamast teda VTMS § 19 ettenähtud õigustega tutvustamise kohta, mida tõendavad J. ja P. allkirjad, keeldus allkirjastamast 23.juuni 2007.a. saatekirja, keeldus allkirjastamast alkoholijoobe tuvastamise akti nr. 438, millega oli Lavrentjevil tuvastatud keskmine alkoholijoove. Tunnistaja P. K. kohtueeluurimisel antud ütlustega on tuvastatud: „Kell 01.00 öösel sõitis minu juurde mootorrattal minu sõber Anatoli Lavrentjev. Ma palusin teda võtta mind endaga kaasa, ning ta nõustus. Enne seda ma tarvitasin kodus alkohoolseid jooke, jõin umbes 250 gr. viina. Kas Lavrentjev tarvitas alkoholi või mitte – ma ei tea, kuid minu juuresolekul ta kindlalt ei tarvitanud alkoholi. Ta istus Lavrentjevi mootorrattale ning nad sõitsid Raja tänavat mööda „Apteegi“ bussipeatuse suunas. Anatoli äkitselt järsult keeras otsa ringi ja nad sõitsid tagasisuunas. Miks too tegi sellise manöövri – ta ei selgitanud, ning ma ise ei saanud millestki aru. Seejärel Anatoli keeras metsateele, mootorratas suri välja, jooksid juurde vormiriietuses politseinikud, käskisid maha pikali heita. Mida tegi sel ajal Anatoli, ma ei näinud. Istudes mootorrattal, ma ei pööranud end ümber, seetõttu ühtegi neid jälitanud politseiautot ei näinud“. Tunnistaja A.P. ütlustest nähtub, et 23.06.2007.a. ta koos S. J. kella 21.00 kuni 09.00 viibis patrullis Narva-Jõesuus. Kella 01.05 paiku Raja tänaval nad märkasid, et nende suunas liigub mootorratas KMZ-K 750 reg. nr. 85 PN. Nad lülitasid sisse punased ja sinised vilkurid selleks, et peatada mootorratast ja kontrollida juhi alkoholijoovet ja kontrollida dokumente. Sel ajal mootorratas pööras ümber ja sõitis vastassuunas. Mootorratast juhtis meesterahvas pruunis nahkjopes (Anatoli Lavrentjev), tema kõrval istus meesterahvas mustas nahkjopes (P. K.). Nendele vastu sõitis veel üks politseimeeskond sõiduautol Nissan, ning samuti lülitas sisse vilkurid. Mootorrattajuht ignoreeris peatuse signaali, sõites mööda ja keerates metsatele, et politsei eest varjata end. Nad sõitsid J. neile järele, nendest 15 m kaugusel suri mootorratas välja. Mootorrattajuht ja reisija olid toimetatud politseijaoskonda. Lavrentjev keeldus kõikide dokumentide allkirjastamisest, kuid tunnistas suulises vormis, et istus roolis. Juht oli 2 toimetatud haiglasse meditsiiniliseks tuvastamiseks, kuna ta keelas koha peal tuvastama joovet. Anatoli Lavrentjev keeldus ütluste andmisest ja allkirjastamisest. Kirjalikus taotluses politseile Lavrentjev palus mitte võtta temalt ära juhtimisõigust, kuna tema töö – Päästeametis operatiivtranspordi juht, on tema ainuke sissetulekuallikas, mis võimaldab tal tasuda rahatrahvi antud asjas. Oma kaebuses kaebuse esitaja palus politsei otsus tühistada ja lõpetada menetlus asjas seoses menetlusrikkumistega kohtueelse menetluse läbiviimisel politseis. Kaebuse esitaja ilmus kohtuistungile ja toetas oma kaebust, ning selgitas, et ta sõitis selleks, et võtta oma mootorratas tagasi. P. K. istus taha ja nad sõitsid Raja tänava suunas NarvaJõesuusse. See tänav on väga kitsas, seetõttu ta pööras ringi ja sõitis teises suunas. Paremalt poolt sõitis välja politseiauto ja jäi tee peale risti seisma. Ta sõitis temast mööda ja keeras pinnasteele ta ei teadnud, mis auto see oli, seepärast ei peatanudki. P. ütles, et see oli politseiauto. Politseinikud tulid juurde ja pritsisid P. gaasiballooniga näkku, aga talle pandi käed raudu. Viidi Narva meditsiiniliseks tuvastamiseks. Sundisid puhuma alkomeetrisse, kuid ta keeldus. Keeldus sellepärast, et seda oli kästud teha jõhkras vormis. Arst palus tal käia taarudes, ta keeldus ka sellest. Ta oli kaine, mis olekus olu K. – ta ei tea. Metsa keeras ta selle tõttu, et ta ehmus. Teda takistas peatada kinni see, et oli öö, ja ta ei teadnud, mis auto see oli. Kui ta oleks kinni peatanud, siis ta oleks peatanud kogu tänavaliikluse. Politsei esindaja kohtuistungil selgitas, et toimikus olevad tõendid tõendavad seda, et Anatoli Lavrentjev, olles alkoholijoobe seisundis, juhtis mootorratast, et täitnud politseinike nõudeid transpordivahendi kohustusliku peatuse kohta, püüdis varjata end politsei eest. Kohtueeluurimise läbiviimise ajal ta ei tunnistanud oma süüd väärteo toimepanemises. Ta leiab, et Lavrentjevi süü on tõendatud kõikide toimikus olevate tõenditega, rahatrahv on määratud õiguspäraselt. Kohtueeluurimise ajal Lavrentjev keeldus ütluste andmisest, avaldustest. Sellest, et Lavrentjev soovis anda verd – see väide on paljasõnaline, ta keeldus arstiga suhtlemast. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad: - P. K, kes andis ütlusi, et Anatoli Lavrentjevi mootorratas oli tema käes. Lavrentjev tuli mootorrattale järgi. Kui nad sõitsid tagasi, neid valgustasid kaugtuled. See oli politseiauto. Politseiauto liikus, ta märkas ainult kaugtulesid. Lavrentjev sõitis temast mööda, ta oli vasakul pool. Ta nägi, et see oli politseiauto, ütles sellest Lavrentjevile, nad pöörasid metsa ja peatusid. Kui nad nägid politseiautot, siis keerasid metsa. Nad nägid alguses ühte politseiautot, seejärel ilmus teine politseiauto välja. Nende juude jooksid politseinikud, pritsisid talle gaasi näkku, Lavrentjevile paid käed raudu. Ta ise oli joonud natuke. Lavrentjev tahtis, et temalt võetakse vereanalüüs. - Kosntaabel S. J, kes andis ütlusi, et ta mäletab tolle päeva sündmusi. See oli tänaval, mis asub metsa ääres, Narva-Jõesuus. Nad seisis tee peal ja neile sõitis vastu mootorratas. Nad lülitasid sisse vilkurid, mootorratas pööras ümber ja sõitis tagasi. Mootorrattale sõitis vastu ka politseiauto, kes andis vilkuritega signaali. Seejärel keeras mootorratas metsa. Kui mootorratas sõitis nende suunas, siis istus tema autoroolis. Lõpptulemuseks oli see, et politseiekipaaž sõitis teineteisele vastu. Tema paarimees oli A. P. Metsas panid nad ühele – juhile, käed raudu, kuna ta püüdis end varjata politsei eest. - J. M, kes andis ütlusi, et ta sõitis Raja tänavat pidi Narva-Jõesuus. Tänava alguses pidasid teda kinni politseinikud. Kell oli umbes üks või kaks öösel. Kui politseinikud 3 - - peatasid ta kinni, siis neil vilkusid vilkurid. Peale seda, kui nad ta kinni pidasid, lülitati vilkurid välja. Kui kontrolliti tema alkoholijoovet, siis ta nägi neile vastusõitvat külgkorviga mootorratast. Ta nägi, et see oli mootorratas, kuna põles ainult üks esilatern. Kes juhtis mootorratast – ta ei tea. Umbes neist 500 m kaugusel pööras mootorratas ümber ja sõitis tagasisuunas. Politseinikud ütlesid, et nad peavad mootorrattale järele sõitma. Nad jätsid ta maha ja sõitis mootorrattale järele. Pärast ta vestluses Lavrentjeviga sai teada, et mootorratast juhtis Lavrentjev. Ta ei oska öelda, kas politseinikud lülitasid sisse vilkurid või mitte, siis kui sõitsid mootorrattale järele. A. P. – politsei konstaabel, kes andis ütlusi, et nad patrullisid pimedal ajal NarvaJõesuus. Ta sõitis välja Raja tänavale, nägid, et sõidab mootorratas. Nähtavus oli hea, väljas oli pime, kuid põlesid laternad. Nägid, et juhil ja reisijal ei olnud kiivrit peas. Lülitasime kohe sisse vilkurid. Mootorratas hakkas nende eest ära sõitma, ning ei peatunud. Ta nägi mootorratta juhi nägu. See oli Lavrentjev. Takistusi teel ei olnud. Mõne aja möödudes mootorratas keeras vasakule metsa, ning vähe aja pärast suri välja. Tuli teine politseiauto V. V. paarimehega jooksid mootorratta juurde. Tema läks ka paarimehega sinna. Mootorrattakorvis istunud meesterahvas juba lamas maas. Lavrentjev pandi samuti nende autosse ja toimetati politseisse. Lavrentjev rääkis, et ta töötab Päästeametis, et nad on kolleegid, rõhutas seda, et kõike võib lahendada rahumeelselt. Arst haiglas tuvastas Lavrentjevil alkoholijoobe. V. V. – politsei vanemkonstaabel, kes andis ütlusi selle kohta, et oli patrullis A. Narva-Jõesuus. Nad sõitsid välja Raja tänavale. Sõitsid välja kõrvalisele tee poolt, Nooruse poolt sõitis külgkorviga mootorratas. Seal oli kaks inimest. Neil mõlemal ei olnud kiivrit peas. Mootorratas sõitis Metsa tänava suunas. Nad lülitasid koheselt vilkurid sisse. Mootorratas sõitis üsna suure kiirusega mööda. Nad sõitsid talle järele, neil põlesid vilkurid. Nad teadsid, et P. ekipaaž ka töötab linnas. Nad nägid, et mootorratas keeras ringi ning sõitis neile vastu. Ning nende järel sõitis teine politseiauto. Tundus, et mootorratas sõidab otse nende peale, kuna tänav oli kitsas. Nad pidid keerama tee äärde, et mitte mootorrattaga kokku põrgata. Mootorratas sõitis nendest mööda, teine politseiauto sõitis mootorrattale järele. Ka nemad keerasid otsa ringi ja sõitsid neile järgi. Nad jõudsid autole ja mootorrattale järele. Mootorratas ei reageerinud politsei signaalidele, seejärel keeras vasakule metsa. Tee muutus auklikuks. Nad tulid autost välja ja jooksid talle järele. Mootorratas samuti ei suutnud kiiresti sõita ja peatus kinni. Ta jooksis esimesena mootorrattale järele. Nägid, et mootorratta juht istub ja ei püüa end varjata, võtsid otsuse vastu reisija kinni pidada, kuna too vehkis kätega. Nõudsid reisijal maa peale pikali heita, kuna ei teadnud, kas tollel on midagi käes või mitte. Teine ekipaaž pidas kinni juhi. Juht käitus passiivselt, ei osutanud vastupanu, kuid ei tahtnud rääkida, kes ta on. Pärast teatas, et ta nende kolleeg ja püüdis mõjutada otsust. Juhi alkoholilõhn oli ilmselge, ta püüdis jälitusest kõrvale hoiduda, kaks korda sõitis neist mööda. Esimene kord siis kui nad seisid kõrvaltee peal, siis ta ei saanud mitte märgata vilkureid ning nõuet kinni peatuda. Pärast ta sõitis neile vastu, ning neist mööda. Nad lülitasid sisse vilkurid kohe kui nägid mootorratast. Kuid mootorratas sõitis neist mööda. Lavrentjev, kui mootorratta juht, ei täitnud mootorratta peatuse nõuet. Pärast Lavrentjev keeldus kõigest, keeldus nimetamast oma nime, ei täitnud peatuse nõuet. Seetõttu oli tal pandud käed raudu. Kohtuistungil kaebuse esitaja Lavrentjev andis selgitusi selle kohta, et ta nägi ainult üht politseiautot, teisi autosi ei näinud. Ta pidi sõitma Liivaranna poole, s.t. sõitma kuni ristmikuni ning pärast pöörata ümber. Talle sõitis vastu politseiauto, ta sõitis edasi. Ta keeras metsa, et peatuda ja veenduda, et see oli politseiauto. Ta ei jooksnud kuhugi ära. Ta juhtis mootorratast. Ta läbis kõik testid ja palus arsti teha vereanalüüs. Kuid talle öeldi koheselt, et tal on keskmine alkoholijoove. Ta ei näinud politseiautot. Kui paarimees ei oleks talle öelnud 4 et see on politsei, siis ta ei olekski aru saanud. Ta ütles arstile, et ta on valmis tegema vereanalüüsi veres alkoholisisalduse tuvastamiseks, kuid temasse suhtuti jämedalt. Ta kirjutas taotluse selle kohta, et temalt ei võetaks ära juhtimisõigust, kuna ta teadis, et tal hakkab raske tõendada enda süütust. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja selgitas, et väärteoprotokollis ei olnud piisavalt täpselt kirjeldatud Lavrentjevi poolt toimepandud väärtegu, leiab et kõik tunnistajad annavad erinevaid ja vastuolulisi ütlusi, tal on kahtlus, et V. ekipaaž peatas Lavrentjevi kinni. Lavrentjev peab ise dokumendi alla kirjutama, et talle on tehtud ettepanek teha vereanalüüs. Alles peale seda võib arst teha teisi uuringuid. Palub kohut mitte arvestada Lavrentjevi meditsiinilist akti, mitte arvestada politsei otsust ja lõpetada asjas menetlus. Kohtuistungil on avaldatud eelkohtuuurimise toimiku materjalid: - 23.06.2007.a. väärteoprotokoll, mis on koostatud konstaabli S. J. poolt (tl. 1, 14); - 23.06.2007.a. P.K. alkoholijoobe tuvastamise protokoll, milles on tuvastatud P.K. alkoholijoove, millega too nõustus ning meditsiinilise tuvastamise läbiviimisest ja vereproovi võtmisest keeldus (t.lk. 5, 18); - tunnistaja P. K. ülekuulamisprotokoll, kes andis ütlusi selle kohta, et kella ühe paiku öösel sõitis tema juurde mootorrattal Lavrentjev. Too võttis ta kaasa, ning nad sõitsid Raja tänavat mööda „Apteegi“ bussipeatuse suunas. Jõudmata „Apteegi“ peatuseni, Lavrentjev äkki järsult keeras ümber ja nad sõitsid tagasisuunas. Miks too tegi sellise manöövri – ta ei teadnud, Lavrentjev talle midagi ei selgitanud. Seejärel Anatoli keeras metsateele, mootorratas suri välja, ning neid pidas kinni politsei. Neid jälitanud politseiautot ta ei näinud. (t.lk. 6-8, 19-21); - tunnistaja politseikonstaabli – A. P. ülekuulamisprotokoll, kes selgitas, et 23.06.2007.a. kella 1.05 paiku öösel Raja tänaval märkasid nad nende suunas liikuvat mootorratast. Lülitasid sisse vilkurid, kuid mootorratas keeras ümber ja sõitis vastassuunas. Nad sõitis talle järele. Mootorratta juht eiras peatumise signaali, sõitis neist mööda ja keeras metsa. Ta sõitsid talle järele. Metsas mootorratas suri välja ja juht ning reisija oli kinni peetud nende poolt (t.lk. 9-10, 22-23). - Alkoholijoobe meditsiinilise tuvastamise akt nr. 438 Narva linnas, millega on tuvastatud Lavrentjevil keskmine joobeaste (t.lk. 4, 17). - - - - Anatoli Lavrentjevi kainenema paigutamise protokoll (t.lk. 2, 15). Nimetatud protokolli pöördel on kirjutatud – isik on peale kainenemist vabastatud – 23.06.2007.a. kell 07.05. Kõik asjad on välja antud. Allkirjastamisest keeldus; 23.06.2007.a. saatekiri kell 01.59 – saatekiri Lavrentjevi meditsiinilisele tuvastamisele haiglasse seoses isiku keeldumisega alkoholijoobe tuvastamiseks kohapeal (t.lk. 3, 16); Anatoli Lavrentjevi 23.06.2007.a. ülekuulamisprotokoll (t.lk. 11, 24), milles on märgitud, et Lavrentjev keeldus ütluste andmisest ja kõikide allkirjade kirjutamisest. On olemas P. ja J. allkirjad; Anatoli Lavrentjevi 04.07.2007.a. taotlus politseile palvega mitte võtta temalt juhtimisõigus (t.lk. 12, 25). Kohtu seisukoht 5 Uurinud toimiku materjale, ära kuulanud kaebuse esitaja kaitsja, politsei esindaja seisukoha, üle kuulanud tunnistajatena – politseitöötajad A.P, S.J, V. V, tunnistajad – P. K, J. M, kohus jõuab järeldusele: - väärteoasjas Anatoli Lavrentjevi suhtes ei ole VTMS § 29 ettenähtud asjaolusid, mis välistavad asjas menetluse; - kohus leiab, et 23.06.2007.a. leidis aset tegu – Anatoli Lavrentjevi poolt mootorratta juhtimine alkoholijoobe seisundis ning tema poolt politseiautost sinist ja punast värvi vilkuritega märguande peale kohustusliku peatuse mittetäitmine. Kohus leiab, et Anatoli Lavrentjev pani toime nimetatud teo; - Anatoli Lavrentjevi poolt toimepandud teod – sõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis ja politseiautost sinist ja punast värvi vilkuritega märguande peale kohustuslike peatuse mittetäitmine on väärteod, ning on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7419 lg.
1 järgi. Kohus leiab, et kohtuistungil on uuritud piisavalt tõendeid, mis tõendavad Anatoli Lavrentjevi süüdiolekut väärtegude toimepanemises ning temale süüdistuse esitamise õigsust. - kohus leiab, et karistuse Anatoli Lavrentjevile väärtegude eest on määratud selleks pädev asutus, kohtuväline menetleja – Ida Politseiprefektuur; - kohus leiab, et menetluse läbiviimisel kohtuväline menetleja poolt oli järgitud väärteomenetluse õigused, s.t. isikule oli selgitatud tema VTMS § 19 õigused ja kohustused, mingeid rikkumisi uurimistegude läbiviimisel ei ole tuvastatud. Samuti kohus leiab, et Anatoli Lavrentjevile oli määratud karistus vastavalt karistuse kohaldamise alusele ning karistuse suurused vastavad väärtegude raskusele. Lähtudes ülaltoodust, kohus jõuab järeldusele, et Ida Politseiprefektuuri Narva jaoskonna juhtivkonstaabli Andrei Beljajevi 12.07.2007.a. otsus nr. 2330,07,008331 Anatoli Lavrentjevi suhtes on tehtud vastavalt seadusele, seetõttu peab otsus jääma muutmata, kaebus sellele – rahuldamata. VTMS § 74 lg. 1 p.15 kohaselt peab Anatoli Lavrentjevilt välja mõistma menetluskulud summas 156 krooni – meditsiinilises asutuses alkoholijoobe ekspertiisi läbiviimise eest. Kohus leiab, et Anatoli Lavrentjev oli alkoholijoobe seisundis, sündmuskohal ta keeldus tema seisundit kontrollimast, seetõttu oli sündmuskohal koostatud saatekiri, millest nähtub, et joovet oli võimatu tuvastada koha peal seoses tema keeldumisega kontrolli läbiviimisest. Lavrentjevi kohaletoimetamine meditsiiniasutusse puudutas tema isikuvabadust, seejuures olid talle selgitatud tema VTMS § 19 ettenähtud õigused. Oma seisukoha andmisest ja allkirja kirjutamisest saatekirja koostamisel Lavrentjev keeldus. Dokumentide, riiete kättesaamisel peale tema viibimist kainenemisel Lavrentjev samuti keeldus allkirjastamast kainenemise protokollil. Kinnipeetud isiku seisukoht Lavrentjevi väärtegude toimepanemise eest seisnes allkirja keeldumisest tema tutvustamisel väärteo toimepanemise protokolliga, ütluste andmisest keeldumises ja seejuures allkirja andmisest keeldumisel, samuti meditsiinilises asutuses alkoholijoobe seisundi tuvastamise akti koostamisel. Kohus leiab, et politsei teod Lavrentjevi toimetamisel meditsiinilisse asutusse alkoholijoobe tuvastamiseks olid õiguspärased. Lavrentjevi joove oli arsti poolt tuvastatud kliiniliste tunnuste järgi (suust tulev alkoholilõhn, nüstagm (silmavärin) – on olemas, avardunud silmaavad, liikumiskoordinatsioon on häiritud, Rombergi asendis vaarub, ei täida täpseid liigutusi, lööb mööda. Lähtudes sellest tegi arst otsuse selle kohta, et Lavrentjevil on keskmine alkoholijoove. Kohus leiab, et Lavrentjev keeldus andma vereanalüüsi tema seisundi tuvastamiseks, lähtudes kirjest alkoholijoobe tuvastamise aktil. Kohus lähtub sellest lähtuvalt ka seetõttu, et ta 6 Lavrentjeviga läbiviivate uuringute kestel ta keeldus nende läbiviimisest, keeldus uurimis- ja teiste menetlustegevuse protokollide allkirjastamisest. Riigikohtu Kriminaalkolleegium märgib, et arsti meetodi valikuvabadus alkoholijoobe tuvastamisel määratakse vastavalt Liiklusseaduse § 20 lg. 4, ning et alkoholijoobe meditsiiniline tuvastamine ilma veres alkoholisisalduse tuvastamiseta võib lugeda seaduslikuks juhul, kui isik on kinnitanud oma allkirjaga alkoholijoobe tuvastamise aktil, et ta ei taotle alkoholijoobe meditsiinilist tuvastamisel alkoholisisalduse määramist veres ning kui isik keeldus verd andmast. Lähtudes ülaltoodust kohus leiab, et alkoholijoobe tuvastamise aktis on olemas arsti allkiri akti allkirjastamisest keeldumise kohta, samuti sellest aktist nähtub, et Lavrentjev keeldus verd andmast. Veelgi enam, Lavrentjev peale nimetatud akti allkirjastamisest keeldumist ning keeldumisest andmast verd alkoholisisalduse tuvastamiseks, ei kaevanud seda edasi vastavalt kehtiva seadusandlusega. Lavrentjevi, kui väärteo toimepannud isiku, õigused, tema, kui isiku, vabadused, ei olnud rikutud, ei saatekirja koostamisel, kuna temale olid selgitatud tema VTMS § 19 ettenähtud õigused ja kohustused, ega alkoholijoobe seisundi tuvastamise läbiviimisel meditsiinilises asutuses. Kaebuse esitaja enda ütlusi selle kohta, et ta nõudis tuvastada tema seisund vereanalüüsi teel, tunnistaja P. K. ütlusi selle kohta, et Lavrentjev tahtis, et temalt võetaks veneanalüüs, ei saa arvestada seoses sellega, et need väited on ümber lükatud väärteo toimiku materjalidega, ja nimelt: Lavrentjevi kategooriliste keeldumistega kõikide menetlusblankettide ja muude dokumentide allkirjastamisest, tema keeldumisest asjas ütluste andmisest, alkoholijoobe meditsiinilise tuvastamise aktiga, millest nähtub Lavrentjevi keeldumine verd anda, samuti see, et politsei poolt on koha peal koostatud saatekiri selle kohta, et isik keeldus sündmuskohal tuvastamast alkoholijoovet. Kohus leiab, et tunnistajat K. ei toimetatud koos Lavrentjeviga meditsiinilisse asutusse, ta ei võinud teada Lavrentjevi soovist või mittesoovist veneanalüüsi andmise suhtes. Lähtudes sellest, tunnistaja K. ütlused loeb kohus tühiseks, nad ei ole kooskõlas teiste tõenditega asjas, neid ei saa arvestada otsuse tegemisel. Lavrentjevi väärteo suhtes – politseiautost sinist ja punast värvi vilkuritega märguande peale kohustusliku peatuse nõude mittetäitmine, kohus jõuab järeldusele, et väärtegu leidis aset, Lavrentjevi teod kandsid pahatahtlikku, pikaajalist iseloomu, pika ajal jooksul Lavrentjev ei peatanud tema poolt juhitavat mootorratast, vaatamata selgetele ja täpsetele politsei nõuetele punast ja sinist värvi vilkurite abil, püüdis varjata end politsei eest metsas. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta ei teadnud, mis auto teda jälitab, on ümber lükatud tunnistajate – politseitöötajate J, P, V. ütlustega. Neid ütlusi kohus loeb objektiivseteks, nad ei ole vastuolulised, on kooskõlas teiste asjas olevate tõenditega. Kuid tunnistaja P. K. ütlusi kohus ei saa arvestada, kuna nad on vastuolulised. Eelkohtuuurimise ülekuulamisprotokollis K. andis ütlusi, et 23.06.2007.a. kella ühe paiku öösel sõitis tema juurde mootorrattal Lavrentjev, karu palus teda kaasa võtta, ning nad sõitsid Raja tänava suunas. Kuid kohtuistungil ülekuulamisel K. andis selgitusi, et Lavrentjevi mootorratas oli tema juures kodus, ning too tuli sellele järele. Kohus leiab, et väärteoprotokoll Lavrentjevi suhtes on koostatud õiguspäraselt, Lavrentjevile süüks arvatud väärtegude kirjeldus on täpsed ja täielikud, olulisi menetlusõigusenormide rikkumisi väärteoprotokolli koostamisel ei ole kohtu poolt tuvastatud. Samuti tunnistaja J. M. ütlused, kes oli üle kuulatud kaebuse esitaja taotluse alusel, pikka aega peale sündmuse asetleidmist, ei saa olla objektiivsed, samal ajal nad ei tõenda Lavrentjevi seisundit mootorratta juhtimisel, ning nad ei lükka ümber tunnistajate – politseitöötajate ütlusi. Seetõttu kohus kahtleb selle pikka aega peale sündmust ilmunud tunnistaja aususes ja objektiivsuses. 7 Lähtudes ülaltoodust jõuab kohus järeldusele, et jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata, Lavrentjevi kaebus – rahuldamata. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel, juhindudes VTMS § 132-135. Aleksei Lavrovski Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.