) § 132 p 3, § 29 lg 1 p 1, § 133-135, § 38 lg 1, KrMS § 183 kohus o t s u s t a s: 1.) Rahuldada Enn Jänese kaebus. 2.) Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 18.augusti 2008 otsuse väärteoasjas nr 2302,08,023431 ja lõpetada väärteomenetlus Enn Jänese teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 3.) Enn Jänese poolt kaitsjale tasutud õigusabi tasu jätta osaliselt, so 16 992,00 krooni ulatuses riigi kanda. 2 Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 5.märts 2009. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on pooltele kättesaadav 26.veebruaril 2009 peale otsuse kuulutamist. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada. Asjaolud: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 18.08.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,023431 Enn Jänes (isikukood: 3 560113 0259) 24.07.2008 kell 09:15 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 33 km/h võrra, sõites kiirusega 86 +/- 3 km/h. Enn Jänes rikkus seega Liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid, psellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi. Otsuse järgi on kohtuvälise menetleja hinnangul väärtegude toimepanek tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik esitas vastulause, milles esitatu jäeti otsuse tegemisel arvestamata põhjusel, et kõik väited on väärteoasjas kogutud tõenditega ümber lükatud. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku vastulauses väljendatud kahetsust ei ole võimalik karistuse määramisel arvestada; isiku kahetsus ei ole siiras – Enn Jänes on korduvalt toime pannud sarnaseid liiklusalaseid väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole mõjunud. Taksojuhina oleks Enn Jänes pidanud arvestama, millised tagajärjed võivad kiiruseületamisel olla. Otsuse kohaselt Enn Jänese karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja arvesse järgmist: menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma; sellisel määral asulasisesel teel kiirust ületades seab sõiduki juht ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuli seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust. Otsuse alusel määrati Enn Jänesele LS § 7422 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni ning LS § 7422 lg 4 järgi võeti Enn Jäneselt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kohtule esitatud kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning asjas väärteomenetluse lõpetamist; kaebaja hinnangul ei ole väärteo toimepanek tõendatud. 3 Kaebaja leiab, et politseiametnik on eksinud mõõdetud sõidukis – mõõtmine toimus 546 m kauguselt. Visuaalselt võis kaebaja sõiduk tunduda kiirema sõidukina, kuna kiirendas pärast Kose teelt Pirita teele teiste, otseliikuvate sõidukite ette. Kose tee ristmik asub Pirita Selveri sissesõidust 487 m kaugusel, seega pidi mõõdetud sõiduk asuma Kose tee ristmikust kesklinna pool, kus kaebaja viibida ei saanud. Paigaltstardist liikumist alustades on võimatu väidetavat kiirust enne, kui 50 – 100 pärast pööret saavutada. Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, et politsei poolt mõõdetud kiirus kuulunuks kaebajale. Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust –
lg 1 järgi peab menetleja tegema lahendi lähtudes muuhulgas esitatud vastulausest,
lg 1 p 8 järgi peab menetleja otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse,
lg 1 p 7 järgi on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, juhul kui menetleja otsus ei ole põhistatud; otsusest ei nähtu, milliste konkreetsete tõenditega on vastulauses esitatud väited ümber lükatud. Kaebaja leiab, et menetleja otsuses põhistuse puudumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Kaebaja heidab menetlejale ette samuti seda, et menetleja on täiendanud tõendusteavet (tunnistaja P. Juuro ütlused) ebaseaduslikult ajal, mil menetlusalune isik ei saanud toimikuga tutvuda ega oma seisukohti avaldada. Kaebaja osundab
lg 2, mille kohaselt tuleb tõendusteabe täiendamisel täiendada väärteoprotokolli, mida tuleb
Kaebaja väitel on menetlusalusel isikul õigus teada, milliste tõendite alusel teda süüdistatakse ning õigus esitada vastulause – vastulause esitamise õigus on sisuliselt ainus toiming, millega menetlusalune isik saab kaitsta oma õigusi. Kaebaja hinnangul lõpeb väärteoasjas väärteoprotokolli koostamisega tõendusteabe kogumine, ainus kes saab seejärel tõendeid esitada, on menetlusalune isik; vastasel juhul ei peaks kohtuväline menetleja enne väärteoprotokolli koostamist üldse tõendeid koguma ning võiks seda teha alles otsuse tegemise ajal. Kaebaja on esitanud alternatiivse taotluse juhuks, kui kohus leiab, et mõõtetulemus on usaldusväärne: kaebaja palub sel juhul arvestada karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Kaebaja hinnangul ei ole õige menetleja seisukoht selles, et korduvad rikkumised välistavad automaatselt puhtsüdamliku kahetsuse ning on samuti vastuolus Riigikohtu 11.09.2007 otsuses nr 3-1-1-33-07 avaldatud seisukohaga. Kaebaja osundab, et menetleja peab kahetsuse siirust hindama igal üksikul juhul eraldi. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kohtuistungil täiendas kaebaja oma seisukohta selles, et mõõtetulemus ei ole usaldusväärne järgmiste väidetega: • • • igal mõõtevahendil on teatav eksimus. Seadme, millega mõõdeti kaebaja poolt juhitud sõiduki kiirust, üheks parameetriks on tootja esindaja poolt esitatud andmete kohaselt kiire kõrvalekalle 3 milliradiaani. Asjas on küll vaidlus, kas tegemist on kiire kõrvalekalde või hajumisnurgaga, so kas arvutatud suurus 1,638 m on sõõri raadius, mille sisse mahub laserkiir, või sõõri diameeter, kuid mõlemal juhul võib esineda eksimisvõimalus; kiirust mõõtnud ametnik hoidis mõõteseadet käes, vaatluse käigus ei saanud politseiametnik kätte kiirust, mis oleks enam kui 450 m kaugusel, kõik suuremad kaugused sai ametnik seisvatelt objektidelt; kiirust mõõtnud ametnik ei teinud kontrollmõõtmisi olukorras, kus ta seda oleks saanud teha. 4 Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud, menetleja palus jätta Enn Jänese kaebus rahuldamata ja 18.08.2008 otsus muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: • 24.07.2008 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 24.07.2008 kell 09:15 Harjumaal Tallinnas Pirita tee/Rummu tee Enn Jänese poolt juhitud mootorsõiduki MB C270 r/n 177 BAG liikumiskiiruse mõõtmist, sõiduk liikus Rummu tee suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte nr UX 014786, taatlustunnistuse nr TTRSS-07/00154, seade testitud 24.07.2008 kell 07:45, seade töökorras. Mõõtmise teeolude kirjeldus: hea nähtavus, valge aeg, sademeteta, kuiv, kattega asulasisene tee; sõiduridade arv: 4, eraldusribaga, kahesuunaline tee. Patrullauto seisis paremal, kõrvalteel. Mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, pärisuunalisel, lähenes, liikus üksinda. Seadme lugem oli 86 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Enn Jänes ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud näitu, kiirust mõõdeti 546 m kauguselt; • väljavõte Reval Takso dispetšeriraamatust, millest nähtuvalt on kutsungiga 13 märgitud takso saanud kell 08:31 väljakutse Kristiine 26/28-35 ning kell 09:09 SuurKaare 53-7 Viimsi; • delfi e-kaart, millest nähtuvalt on Kose teelt Pirita Selverini, so kohast kus väidetavalt asus kaebaja kiiruse mõõtmise hetkel kohani, kus asus kiirust mõõtnud ametnik, linnulennukt 487 m; • juhatuse liikme K. Vaatmanni selgitus, millest nähtuvalt selgitab juhatuse liige Reval Takso dispetšeriraamatus kajastatut; • õiend, millest nähtuvalt oli Enn Jänesel enne 24.07.2008 5 kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest; • väljavõte veebilehelt www.markato.ee, millest nähtuvalt on mõõteseadme Ultra Lyte (mudelid LTI 20-20 Ultra Lyte 100 ja LTI 20-20 Ultra Lyte 200) kiire kõrvalekalle 3 milliradiaani; • kaebaja poolt esitatud arvutused, millest nähtuvalt on kaebaja kasutanud konkreetseid arvnäitajaid (kiire kõrvalekalle, 24.07.2008 teostatud mõõtmise mõõtekaugus) ja arvestanud mõõteseadme võimaliku, maksimaalse eksimuspiiri; • väljavõte veebilehelt www.copradar.com, millel on kujutatud mõõteseadme võimalik viga näitliku joonisena; • mõõtevahendi taatlustunnistus, millest nähtuvalt oli mõõteseade taadeldud; • Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus, millest nähtuvalt on Põhja Politseiprefektuur erialaselt pädev liiklusjärelevalve mõõtmiste alal; • Lisa Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusele, millest nähtub mõõtja erialase pädevuse kinnituse ulatus; • Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud mõõtevahendi tüübikinnitus, millest nähtuvalt oli mõõteseadmel kehtiv tüübikinnitus; • 26.11.2008 paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et kõik mõõtmistulemused Kose tee ristist Pirita Selverini, so kohast kus väidetavalt asus kaebaja kiiruse mõõtmise hetkel kohani, kus asus kiirust mõõtnud ametnik, jäävad kõik mõõtmistulemused alla 546 m, vahemikku 428 – 461 m; osad mõõtmised ebaõnnestusid halva nähtavuse tõttu – kaugus, samuti segasid mööda Pirita teed sõitvad sõidukid. Kose teelt väljakeerava auto kiirust on raske mõõta – halb nähtavus, kaugus on 460 m; • tunnistaja P. Juuro andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt teostas ta koos M. Vaarikuga Pirita teel, Selveri juures liiklusjärelevalvet. Kaebajaga puutus kokku, kui 5 • • viimane istus patrullautosse. Tema mõõtmist ei jälginud, oli autos. Küsimusele, miks ta kiirust ületas, vastas kaebaja, et tuli Keskhaiglast, ema juurest ning sõidab Viimsisse tellimuse peale – teenindab kliendi ära ja sõidab tagasi. Kaebaja sõiduki kiiruse mõõtmisest ta midagi ei tea. Nende auto seisis tankla territooriumil, Pirita teel, reklaamplakati kõrval. Nad mõõtsid kõiki autosid, mis nähtavale tulid. Liiklus oli mõõdukas – tipptunni ajal on palju autosid. Mõõtmine oli kella 10:00 paiku hommikul, sellel ajal on 100 m teelõigul 6-8 autot. Hõivatud olid mõlemad sõiduread, kui ka üks sõidurida; ilm oli hea, päike paistis. Arvab, et tema kontrollis hommikul mõõteseadet – täpselt ei mäleta, kuid reeglina ikka tema. Mõõteseadme kontrollimine toimub kindla vahemaa tagant, seina peale ning tulemus peaks olema 0 – see on kiiruse tulemus. Seade suunatakse otse seina peale. Sihiku täpsuse kohta ta peast paika ei pane, alati on kaasas juhend. Sihikut nad igal hommikul ei kontrolli. Tunnistajana peab ta andma ütlusi, mis puudutavad kaebust, talle ei öeldud, et tulevad küsimused, mis puudutavad seadme kontrollimist. Üle kuu aja on möödas, kui ta tööl oli, ilma juhendita ei oskaks kontrollida. Mäletab, et kaebaja ainult õigustas, öeldes et tuli haiglast ja on vaja ruttu Viimsisse sõita. Kaebaja ei ole teistest erilisem. Enne seda, kui kaebaja patrullautosse istus, oli ta autos olnud kõige rohkem 3-5 minutit, ei mäleta, mida sellel ajal tegi. Ei mäleta, kas M. Vaarik andis autosse istudes talle kiirusemõõtja; tunnistaja J. Jeršova andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mäletab ta, et sõitis suvel kaebaja taksoga – tegi seda 24.juulil. Kuupäeva mäletab hästi seetõttu, et läks 25-ndal pulma ning päev enne käis ilusalongis. Tol päeval sõitis ta kodust Keldrimäe 9 ilusalongi, Kase tn ta ei sõitnud. Kaebaja on pärast temaga ühendust võtnud ja palunud, et ta ütleks, et sõitis koos kaebajaga Kase tn – kui talle juhuslikult keegi helistab, siis ta ütleks seda. Ta oli kaebajale vastanud, et võib nii öelda, kuid ei arvanud, et asi jõuab kohtuni. Ta isegi ei tea, kus Kase tn asub. Möödus umbes paar kuud, talle helistati uuesti ja öeldi, et tuleb kohus, tema on ka kohtusse kutsutud ning ta ütleks, et oli seal. Ta vastas, et ei hakka valetama ja räägib tõtt, kust kuhu sõitis tol päeval. Täna saabus umbes kell 11:10, tegi väljas koos sõbrannaga suitsu ja sai kokku kaebajaga. Ta küsis kaebajalt, mille jaoks ta siia tuli. Rohkem kellegagi ei rääkinud. Taksofirma oli Reval Takso, ta sõidab selle firmaga tihti. Ilusalongi nimi on lihtsalt „Juuksur“, ta lasi seal teha maniküüri – seal on kõik iluteenused. Arvab, et kui tehakse järelepärimine, siis salong kinnitab tema sealviibimist; tunnistaja M. Vaarik andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt mõõtis ta Pirita Selveri juures kiirust, kaebajaga tegeles tema. Ta mõõtis kiirust Pirita teel, Selveri juures asuvasse tanklasse keerava tee kurvi peal. Sel päeval oli kasutada mõõteseade Ultra Lyte, tegemist on laserkiirusmõõtjaga. Ta hoiab mõõtjat käes, suunab laseri/täpikese auto peale, aparaadis on 2 läätse ning seade analüüsib kiiruse. Tema peab lihtsalt vajutama päästikule. Kuna nad mõõtsid kiirust suunaga Viimsi poole, siis liiklus tihe ei olnud – Kesklinna poole oli tihedam. Liiklusvoog ei olnud suur – 100 m peale oli 10 autot. Antud momendil oli kaebaja auto kõige ees, kiiruse pani kinni seal, kus on väike kurv Pirita teel. Kiiruse fikseeris enne, kui kaebaja jõudis Saare teeni, sinna on umbes 500 m. Teised sõidukid olid kaebaja autost umbes 100 m taga. Ta ei mäleta, kas tegi ühe mõõtmise või mitu. Vahel on olukord, kus ta ei ole mõõdetavas autos kindel, tol korral oli ta kindel. Sõiduk oli juba kurvist möödunud, kurvi taha on kesklinna poole näha, kurvi tagant mõõta ei saa. Kaebajal oli takso logodega, marki ja värvi ei mäleta – ta tegeleb iga päev kiiruse mõõtmisega. Ülejäänud autod olid kaebaja autost taga pool, kaebaja tuli kõige ees. 100 m sees oli 10 autot, siis oli 500 m tühja maad ja siis tuli kolonn. Oli suhteliselt tihe liiklus, aga mitte nii tihe. Rikkuja ja teiste autode vahe oli umbes 100 m. Seadmeid testib igal hommikul välijuht – tema ei 6 • • • testinud, enne mõõtmist kontrollis tema sihikut – vajutas testnupule, siis ilmub ekraanile teatud tähis – kaks tagurpidi 7 ja kui päästikule vajutada, siis tuleb kas tugev toon – ehk on tugev tagasiside ja kui nõrk, siis on vigane. Koha peal testivad nad ühe korra. Neil on paika pandud, ei oska öelda, kas paarimees ka vahepeal kontrollib. Tavaliselt suunavad nad seadme liiklusmärgi peale, tol korral ülekäiguraja märgile. Signaali järgi kuulavad, kas seade töötab – see ongi seadme kontroll. Aparaadi kontrollimist teeb paarimees baasis hommikuti. Selle aparaadiga on võimalik ka kaugemalt kui 500 m tagant mõõta. Kõrvalekaldeid on, selleks ta mõõdabki mitu korda, kui ta esimeses mõõtmises kindel ei ole. Kõrvalekalle võib tulla siis, kui käsi väriseb, aparaat liigub. Ta ei mäleta täpselt, mitu mõõtmist ta tegi. Kui ta mitu korda mõõdab, siis näitavad alati viimati fikseeritud näitu. Kui kiirus oli 500 m pealt fikseeritud, siis lähemalt enam ei saanud, ta ei oska öelda, mitu korda ta mõõtis. Ju ta ei mõõtnud teist korda. Lisaks kiirusele näitas näidik meetreid. Ta nägi, kui kaugel auto oli, see tuli üksinda. On seal kohas tihti mõõtnud, Saare tee juures on ohutussaar, põõsastest ei tea midagi, kindlalt ei mäleta, kas põõsad olid seal või mitte. Põõsad varjavad mingil määral nähtavust. Kiirusmõõteseadme protokollis tehtud parandus sõiduridade kohta sai õiendatud enne, kui õhtul materjalid üle andsid; kaebaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt alustas ta 24.07.2008 tööl hommikust vahetust – ta on FIE ja valib ise kellaaegu. Töötab siis, kui tööd on, hommikuti on alati tööd. Ta alustas kella 06:00 – 06:30, kell 08:00 on dispetšerite vahetus. Ta tegi oma igapäevast tööd. Sai kesklinnast kutse, sõitis Pirita-Kosele, Kase teele ja kuna teab, et hommikul on Pirital palju kliente, jäi sinna ootele. Ta tuli Kose teele tagasi ja suhteliselt juba teab, kes on kindlad kliendid. Ta sai väljakutse Viimsisse, Kose teelt on sinna 10-12 min, kusagil 7 km. Ta ütleb tavaliselt paar minutit rohkem. Ta sõitis Kose tee kurvist alla, kuna tal autod vasakult poolt tulid, suvel on seal kiirendusriba, sai rea peale ja tuli politsei, võttis ta maha. Ta sõitis tankla juurde, politseiauto kõrvale, see näitas talle korraks kiirust, mis oli 66 km/h või 86 km/h. Ta läks politseiautosse, radari andis juhi kätte. Nad hakkasid dokumente vormistama ja paari minuti pärast võeti juba järgmine rikkuja maha. Ta sai aru, et inimesel, kes tellis Viimsisse takso, oli vaja minna Keskhaiglasse. Võimalik, et seal oli 60 km/h ära, aga et ta liiklusvoogu ei segaks, siis võttis ta kiiruse maha – protokollis on see vahemaa aga 500 m. Raadio teel ta annulleeris kutse. Katja nime sai teada, siis kui sai viimase numbri. Esimest korda, kui ta helistas, lubas Katja kohtusse tulla, teisel korral aga ütles, et tal on töö ja politseiga mingi jama. Täna ei saanud ta kaebajaga kokkugi. See on välistatud, et ta kesklinnas viibides võtaks vastu kutse Viimsisse, keegi ei hakkaks ootama ning neil on niigi väike tariif. 100 m peale oli 10 autot, võis ka rohkem olla. Kesklinna poole oli tihedam liiklus. Autode vood tuli mõlemast reast. Pirita tee on tavaliselt ühtlaselt koormatud, alates Kose tee kurvist. Tema oli seal esimene, kiirendas, läks esimesse ritta ja kohe keeras; 30.01.2009 paikvaatlus, mille käigus tuvastati, et tunnistaja M. Vaarik ei suutnud fikseerida enam kui 500 m kauguselt tulevaid autosid – tunnistaja väitel põhjuseks halb nähtavus, tihe liiklus, kõik fikseeritud mõõtmised jäävad alla 500 m; tunnistaja A. Kütt andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on väljavõte dispetšeriraamatust. Nad kirjutavad tellimused üles, mis numbri poolt kõne tuli. Eesmärk on tellimused üles tähendada, et saaks hiljem kontrollida. Konkreetse väljavõtte on teinud tema. Kui taksojuht hilineb, on kliendid helistanud. Juhid annavad märku, kus nad on. Harva juhtub seda, et kui klient on Nõmmel ning juht Õismäel, siis juht läheb Nõmmele. Sõidetakse kindlas piirkonnas. 24.juulist midagi ei mäleta. Ärakirjas on esimene number järjekorranumber, siis on kellaaeg – mis kell klient helistas, tunnid ees - ühe korra on tunnid kirjutatud ja minutid taga, kolmas on 7 taksojuhi kutsunginumber. Enn Jänese kutsungi number on 13 – need kuluvad pähe. Viimane lahter näitab, kui kaua pakub juht minutites kohalejõudmise aega, siis tulevad aadress ja telefon. Enn Jänese tellimused on väljavõttel järgmised: kell 08:01 Tiskres, 08:31 Kristiina 26/28, kell 09:09 Viimsisse. Mahakriipsutus – Enn Jänes ütles, et ei saa minna, saada keegi teine. Kohtu seisukoht:
lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid;
järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Esmalt kontrollib kohus, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Kaebaja heidab menetlejale ette järgmisi rikkumisi: • menetleja on täiendanud ebaseaduslikult tõendusteavet – kaebaja hinnangul lõpeb asjas väärteoprotokolli koostamisega tõendusteabe kogumine; • kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhistanud, milliste tõenditega on vastulauses esitatu ümber lükatud. Kaebaja etteheite osas, mis puudutab tõendusteabe täiendamist pärast väärteoprotokolli koostamist, märgib kohus, et 13.03.2008 lahendis nr 3-1-1-3-08 on Riigikohus asunud seisukohale, millest tulenevalt ei tähenda väärteoprotokolli koostamine enne kõigi asjas tähtsust omavate tõendite kogumist vältimatult väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist. Kohtu hinnangul nähtub tunnistaja P. Juuro ütlustest, et isik viibis sel hetkel patrullautos, kui kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiirust mõõdeti. Seega ei täienda tunnistaja P. Juuro ütlused kohtu arvates tõendusteavet olulises määras. Tõendusteabe täiendamisega võib näiteks kaasneda vajadus muuta protokollis sisalduvat teokirjeldust ning sellisel juhul tuleb kõne alla väärteoprotokolli täiendamine vastavalt
Kohus nõustub kaebajaga selles, et kohtuväline menetleja ei ole oma 18.08.2008 otsuses nõuetekohaselt põhjendanud, miks jäi vastulauses esitatu arvestamata. Menetleja otsuses toodud lakoonilise märkuse - „vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna seal esitatud väited on ümber lükatud väärteoasjas kogutud tõenditega“ - puhul ei saa kohtu arvates rääkida
Kohus juhib menetleja tähelepanu asjaolule, et
lg 2 peab menetleja üldmenetluses tehtava otsuse tegemisel lahendama
loetletud küsimused, seega on menetleja otsusele esitatud nõudmised samad, mida seadusandja on pidanud vajalikuks sätestada kohtuotsusele; kohtu hinnangul ei teeni sarnaste kriteeriumide kehtestamine üksnes formaalset eesmärki, nõuded peavad olema täidetud ka sisuliselt. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendustega sarnane kohtuotsus kuuluks vastuvaidlematult tühistamisele. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud menetlejale vastulause ning vastulauses esitatud väidete kinnituseks ka tõendid; kaebaja on vastulauses viidanud ka võimalikule tunnistajale (vastulause p 3.2). Kohus märgib, et menetlustoimingute läbiviimine, sh tunnistaja ülekuulamine on menetleja pädevuses; menetlejal on kohustus toimetada väärteoasja menetlust objektiivselt, mis hõlmab ka võimalike menetlusalust isikut õigustavate tõendite kogumist. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja sisuliselt jätnud kaebaja esitatud tõendid tähelepanuta ning juhindunud otsuse tegemisel enda kogutud tõenditest; kaebaja esitatud tõendite mittearvestamist ei ole otsuses nõuetekohaselt põhjendatud, menetleja otsuses toodud lause ei võimalda oma üldisuse tõttu hinnata, kas menetleja tegi oma otsustuse tõendeid kogumis hinnates või mitte. Menetleja taoline käitumine muudab menetlusaluse isiku poolt vastulause ja võimalike tõendite esitamise ainetuks, mis kohtu hinnangul ei ole
mõttega kooskõlas. Kohtu arvates peaks menetlusalune isik saama argumenteeritud hinnangu enda esitatud tõenditele 8 juba kohtuvälise menetleja otsuses; menetlusalune isik ei peaks tõenditele kogumis hinnangu saamiseks pöörduma tingimata kohtu poole.
lg 1 p 7 järgi on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on
järgi ette nähtud.
lg 1 järgi loetakse kohtuvälises menetluses menetlejaks kohtuvälist menetlejat;
lg 1 p 8 järgi peab kohtuväline menetleja otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse. Käesoleval juhul ei ole menetleja kohtu arvates täitnud
lg 1 p 8 sätestatud nõuet, seega ei ole kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust. Kaebaja väitel eksis politseiametnik mõõdetavas sõidukis. Asjas ei ole vaidlust selles, et tunnistaja M. Vaariku näol oli tegemist pädeva mõõtjaga, samuti ei ole kaebaja esitanud mõõteseadme korrasolekut puudutavaid etteheiteid. Asjaolu, et M. Vaarik oli pädev mõõtja ning tema kasutuses olnud mõõteseade oli kohane, on tõendatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistuse, tunnistuse lisa, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljastatud mõõtevahendi tüübikinnituse ja mõõtevahendi taatlustunnistusega. Kohtuistungil andsid toimunu kohta ütlusi tunnistajad P. Juuro ja M. Vaarik; M. Vaariku näol on tegemist isikuga, kes mõõtis kiirust ning vormistas menetlusdokumendid. Seega on M. Vaariku ütluste kasutamine tõendina piiratud, isiku ütlusi saab kasutada menetlustoimingute läbiviimist puudutavas osas. Tunnistajate P. Juuro ja M. Vaariku ütluses on osas, mis need puudutavad mõõteseadme kontrollimist, vastuolulised: • tunnistaja P. Juuro selgitas, et reeglina kontrollib hommikuti mõõteseadet tema, sihikut nad igal hommikul ei kontrolli. Tunnistaja ei puudutanud oma ütlustes mõõteseadme kohapealset kontrolli, mis on vastavalt mõõtemetoodikale kohustuslik; • tunnistaja M. Vaarik andis ütlusi selle kohta, et mõõteseadet testib hommikul välijuht, tema kontrollis enne mõõtmist sihikut, samuti teeb aparaadi kontrollimist paarimees hommikuti baasis. Tunnistaja M. Vaariku ütlused seadme kontrollimise osas on seega P. Juuro ütlustest ulatuslikumad. Tunnistajad kuulati üle kahel erineval istungil, P. Juuro andis ütlusi ajaliselt varasemal istungil. Tunnistaja M. Vaariku ütlustest nähtub, et seadme kontrolli teeb üldjuhul kas välijuht või paarimees; tunnistaja M. Vaariku paarimees P. Juuro selgitas, et sihikut nad üldiselt ei kontrolli, samuti peab kaasas olema juhend. Tunnistaja P. Juurole pakuti võimalust demonstreerida sihiku kontrolli vahetult kohtusaalis, nimetatud võimalusest põikles tunnistaja kõrvale vabandusega, et ei ole viimased kuu aega tööl olnud. Kohtu arvates on äärmiselt ebatõenäoline, et oskus seadet kontrollida ununeb kuu aja pikkuse töölt eemalviibimise käigus. Kohtule ei tundu lisaks usutav, et olukorras, kus seadet tavaliselt kontrolliv isik ei oska sihikut ilma vastava juhendita kontrollida, kontrollib sihikut tema paarimees, kes tavaliselt enda sõnul seadme kontrollimisega üldse ei tegele. Tunnistaja P. Juuro märkis küsitluse käigus võrdlemisi ärritunult ning närviliselt, et talle ei öeldud enne istungit, et tulevad küsimused, mis puudutavad seadme kontrollimist; tunnistaja P. Juuro paarimees M. Vaarik, kes kuulati üle peale P. Juurot, järgmisel istungil, ei näinud seadme kontrolli puudutavates küsimustes midagi erilist ning käsitles teemat äärmise, kohtu hinnangul ja praktikas sarnaste tunnistustega võrreldes esmakordselt esineva põhjalikkusega. Kohus möönab, et ei ole taunitav, kui enne istungit tunnistaja mälu värskendamiseks võimaldatakse 9 tal tutvuda oma varasemalt antud ja protokollitud ütlustega, kuid tunnistaja ettevalmistamine on kohtu hinnangul etteheidetav. Tunnistaja P. Juuro selgitas, et liiklus oli mõõdukas, hõivatud olid mõlemad sõiduread ning 100 m lõigul oli 6-8 autot; tunnistaja M. Vaariku ütluste kohaselt ei olnud liiklusvoog suur – 100 m peale oli 10 autot; oli 500 m tühja maad, siis tuli kolonn, kaebaja sõiduk kõige ees. Väärteoasja kohtuliku menetluse käigus viidi läbi kaks paikvaatlust, mis toimusid sarnasel kellaajal, kui kaebaja rikkumise tõttu kinni peeti. Kohus möönab, et liiklustihedus sõltub väga paljudest teguritest ning 500 m sõidukite vahe Pirita teel võib teatud olukordades olla, samas ei tekkinud kordagi paikvaatluste käigus tunnistaja M. Vaariku poolt märgitud sõidukite vahet; samuti osundab kohus, et kaebaja pani väidetava rikkumise toime suvel (24.07.2008) mil rannailmade tõttu suureneb võrdlemisi märkimisväärselt Pirita poole liikuvate sõidukite arv - tunnistaja P. Juuro ütluste kohaselt päike paistis, head ilmastikuolud on fikseeritud ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Kohus nõustub kaebajaga selles, et taolise vahe tõttu liikluses jääb arusaamatuks, miks oli vaja kiirust mõõta 546 m kaugusel, seda enam, et vaatluse käigus ei õnnestunud tunnistajal korduvalt taolise vahemaa tagant mõõtmisi teha – tunnistaja fikseeris nimetatud teepikkuse üksnes liikumatute objektide abil. Kohtu hinnangul on kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll puudulik. Tunnistaja M. Vaariku ütlustest nähtuvalt fikseeris ta tõenäoliselt kaebaja poolt juhitud sõiduki kiiruse hetkel, kui kaebaja liikus mööda Pirita teed Kose tee risti poole, vahetult enne Kose risti. Kohus nõustub kaebajaga selles, et protokollis märgitud kiiruse mõõtmise koht Pirita tee/ Rummu tee on tegelikult kaebaja kinnipidamise kohaks, kus kaebaja ilmselgelt enam kiirust ei ületanud. Kohtu arvates tuleks kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli siiski võimalikult täpselt märkida rikkumise koht mis hõlbustaks hilisema vaidluse korral vajadusel selle määratlemise. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on tunnistaja M. Vaarik parandanud sõidurea, kus kaebaja väidetavalt liikus; parandus on nõuetekohaselt õiendamata. Kohtule jäi arusaamatuks, mis takistas tunnistajat parandust õiendamast kohe, kaebaja juuresolekul. Kaebaja esitas oma võimaliku liikumistrajektoori tõendamiseks väljavõtte Reval Takso dispetšeriraamatust, juhatuse liikme K. Vaatmanni selgituse ning taotles tunnistaja J. Jeršova kohtusse kutsumist. Kohtuistungil andis lisaks tunnistaja J. Jeršovale ütlusi ka tunnistaja A. Kütt. Reval Takso dispetšeriraamatust nähtuvad ülestähendused 24.07.2008 tellimuste kohta. Tunnistaja A. Kütt selgitas raamatu täitmise põhimõtteid. Kohus jätab tõendite kogumist kõrvale juhatuse liikme K. Vaatmanni selgituse – selgitus kattub oma sisult tunnistaja A. Küti ütlustega, kes oli enda sõnul 24.07.2008 raamatu vahetuks täitjaks. Tunnistaja A. Küti ütluste ja dispetšeriraamatu väljavõttega on tõendatud, et kaebaja sai 24.07.2008 kell 08:31 väljakutse Kristiine 26/28-35 ning kell 09:09 Suur-Kaare 53-7 Viimsisse. Kohus nõustub kaebaja ja tunnistajaga selles, et reeglina ei võta taksojuhid vastu tellimusi, mis jäävad taksojuhi asukohast kaugele, teise linnaossa: on üldteada asjaolu, et taksojuhil on õigus taksomeeter käivitada hetkel, kui klient taksosse istub, kliendi juurde sõitmine ei ole tasustatud. Tunnistaja J. Jeršova andis ütlusi, et sõitis 24.07.2008 Keldrimäele, kohtu arvates ei ole usutav, et kaebaja võtnuks keskturu piirkonnas viibides vastu tellimuse sõitmaks Viimsisse. Tunnistaja J. Jeršova andis ütlusi, et kaebaja võttis temaga mitu kuud peale 10 juhtunut, enne kohtuistungit ühendust, paludes tal öelda, et sõitis Kase tn Pirital; tunnistaja selgitas, et oli kaebajale öelnud, et räägib nii nagu asi oli. Tunnistaja J. Jeršova jäi mõjuva põhjuseta esimest korda peale väljakutsumist kohtusse ilmumata; kohus märgib, et olukorras, kus tunnistaja oli kaebajat teavitanud oma võimalikest ütlustest, oli kaebajal võimalik tunnistaja küsitlemisest loobuda, kuid kaebaja jäi taotluse juurde. Jääb arusaamatuks, miks pidi kaebaja läbivalt menetluse kestel taotlema endale kahjuliku tunnistaja väljakutsumist. Võimalikku tunnistajat, kes pealegi on asjast huvitatud isikule võõras, valeütluste andmisele kihutades ei ole kohtu arvates kunagi täit garantiid, et isik vahetult enne ütluste andmist ümber ei mõtle; kaebaja on eelduslikult kaitsja vahendusel teadlik võimalikest tunnistaja survestamise ja valeütluste andmisele kihutamise tagajärgedest. Arvestades viisi, mil moel tunnistaja istungil ütlusi andis (nt kohtuga silmside vältimine), ei ole kohus täiel määral veendunud, et tunnistaja rääkis tõtt. Väljavõttega veebilehelt www.markato.ee on tõendatud, et kiirusmõõteseadme kiire kõrvalekalle on 3 milliradiaani; väljavõttel veebilehelt www.copradar.com nähtub võimalik kõrvalekalle joonisena. Kohtuväline menetleja võttis istungil omaks, et kuigi väljavõttel ei ole kajastatud seade, millega mõõdeti kaebaja kiirust, on eelnimetatud seadmel sama kõrvalekalle; seega on ainetu menetleja hilisem, kohtuvaidluses esitatud väide, et kaebaja on esitanud vale seadme tehnilised näitajad. Menetleja väitel on aga tegemist kiire hajuvusnurgaga. Menetleja ei vaidlustanud kaebaja kaitsja poolt esitatud arvutusi. Kohus nõustub kaebajaga selles, et asjaolu, kas 3 milliradiaani on kiire kõrvalekalle või kiire hajuvusnurk, ei oma tähtsust. Tunnistaja M. Vaarik selgitas, et suunab sihiku auto numbri keskele. Seadmel Ultra Lyte ei ole optiline sihik ning kohtu hinnangul ei ole 546 m kauguselt võimalik suunata seadme lasertäppi, mis sellisel kaugusel on suurem kui mõõdetav sõiduk, täpselt tunnistaja poolt märgitud kohale. Tunnistaja M. Vaarik ei teostanud mõõtmist statiivilt, kohus märgib, et käes olev seade võib vääratada – näiteks pildistamisel ja filmimisel soovitatakse hilisema kvaliteedi huvides võimaluse korral kasutada statiivi. Kohus, hinnanud vaatluste käigus tuvastatut ja kaebaja poolt esitatud andmeid seadme võimaliku vea kohta ning samuti tunnistaja M. Vaariku ütlusi mõõtmise asjaolude kohta, märgib et kaebaja on püstitanud veenva kahtluse selles, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud kiirus ei pruukinud olla tema poolt juhitud sõiduki kiirus. Kõik kahtlused tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Enn Jänese kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja 18.08.2008 otsus tühistada ning Enn Jänese väärteoasjas tuleb menetlus
Kaebaja on esitanud taotluse 17 936,00 krooni õigusabikulude hüvitamises. Õigusabikulu on esindaja arvestanud õigusabiteenuse, materjalidega tutvumise, konsultatsiooni, päringu, vastulause koostamise, kaebuse koostamise ja kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil esindamise eest. Kohus nõustub kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil esindamise eest arvestatud õigusabikuluga; kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaebuse koostamiseks kulunud aeg 1,5h. Kaitsja on esindanud kaebajat ka kohtueelses menetluses, põhjalikult tutvunud asja materjalidega, koostades materjalide pinnalt ka vastulause, kulutades selleks kokku 3h. 11 Kohtule esitatud kaebus dubleerib osaliselt vastulauset; kaebuse koostamine ülejäänud osas (kergendava asjaolu mittearvestamise keeld, võimalikud menetlusalased rikkumised) ei saanud kohtu arvates kaitsja kvalifikatsiooni ja kogemusega advokaadile olla ülemäära keeruline ja aeganõudev. Kohtu arvates on kaebuse koostamiseks kulunud mõistlik aeg 1 tund. Õigusabikulu tuleb seega kärpida 944,00 krooni võrra ning
MS § 183 järgi jääb riigi kanda õigusabikulu 16 992,00 krooni. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.