4-08-11539/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2009, Rapla Väärteoasja number 4-08-11539 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Viktor Vilksi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 12.11.2008 otsuse nr 2700,08,006675 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Viktor Vilks ( isikukood 33906030304, elukoht xxxxxxxx, xxxxx x-x, töökohta ei oma, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 12.11.2008 otsus nr 2700,08,006675 muutmata ja Viktor Vilksi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Viktor Vilksil advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Kohtuotsus põhi- ja lisakaristuse osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 04.02.
2. Asjaolud Kaebuse esitaja leiab, et kiirust mõõdeti Tallinn-Rapla-Türi teel Kehtna asula piiril asulast väljaspool ja seda esitatakse kui liiklemist asula piires. Kiiruse mõõtmine asula piiril on ebaeetiline ja kahjustab politsei mainet. Kaebuse esitaja ei ole nõus kandma talle määratud 2 km/h suuruse kiiruse ületamise eest väga suurt rahalist karistust 1980.- kr ja veel lisaks juhtimise õiguse peatamist kaheks kuuks. Mõõtmise asjaolud on kaheldavad, siis on nõus maksma rahatrahvi, kuid ei nõustu liiklusõiguse peatamisega. See on jõu demonstreerimine ja ebakristlik enne Jõule. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada osaliselt karistuse osas, vähendada rahatrahvi ja tühistada täielikult lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabel J.Peitre vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Karistus on mõistetud vastavalt seadusele, arvestades isiku süüd ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, rikkuja isiksust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Otsusega väärteoasjas nr 2700,08,006675 12.11.2008 karistati V.Vilksi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 33 trahviühikut, s.o 1980.- kr ja 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Protokolliga kiirusemõõteseadme kasutamise kohta loeb kohus tuvastatuks, et 20.10.2008 kell 16.40 paiku V.Vilksi poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Land Cruiser reg.nr xxx xxx liikumiskiirus Tallinn-Rapla-Türi 58.kilomeetril oli 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. V.Vilksile tutvustati näitu ja ta nõustus tulemusega, mida kinnitas oma allkirjaga protokollis. Kiirust mõõdeti mõõteseadmega UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX014751, seade on testitud 20.10.2008 ning oli töökorras. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga 20.10.2008 loeb kohus tuvastatuks, et V.Vilks tunnistas, et sõitis sõidukiga 20.10.2008 Kehtna asulas kiirusega 75 km/h. Ta sisenes asulasse Türi poolt ning ei märganud asula silti. Kahetseb. Kohtuistungil leidis tõendamist kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku V.Vilksi ütlustega 20.10.2008, et V.Vilks juhtis mootorsõidukit Toyota Land Cruiser reg.nr xxx xxx Kehtna asulas liikumiskiirusega 75 km/h. Kohus leiab, et V.Vilksi ütlused selle kohta, et kiirust mõõdeti väljaspool Kehtna asulat, ei leidnud tõendamist. 20.10.2008 sündmuskohal on V.Vilks tunnistanud, et sõitis Kehtna asulas kiirusega 75 km/h, kuna ei märganud märki. V.Vilksi sõiduk peeti ka kinni Kehtna asulas. Seega ei mõõtnud politseiametnikud kiirust väljaspool Kehtna asulat, vaid Kehtna asulas. Kiiruse mõõtmise koha suhtes ei tõstatanud V.Vilks probleemi kohapeal. Seega hilisem kiiruse mõõtmise asukoha vaidlustamine ei ole põhjendatud ja kohus ei pea seda usaldusväärseks ütluseks. V.Vilks ei ole esitanud ühtegi argumenteeritud põhjendust, miks kohus peaks leidma, et politseiametnikud mõõtsid kiirust hoopis väljaspool asulat. Kõik kogutud tõendid lükkavad V.Vilksi seisukoha ümber. Kohus leob kiiruse mõõtmise protokolli ja V.Vilksi ütlused 20.10.2008 usaldusväärseteks tõenditeks, kuna V.Vilksi ütlused kinnitavad kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli õigsust ja seaduslikkust. Seega V.Vilks rikkus LE § 124 p 1 sätteid, juhtides mootorsõidukit asulas kiirusega 75+- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust 22 km/h, mitte 2 km/h, ning pani sellega toime Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestatud väärteo. Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Liiklusseaduse § 7441 lg 2 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks politseiprefektuur. Seega Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre oli pädev kohaldama kaebuse esitajale väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitaja on 20.10.2008 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on Väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvustatud talle protokolli kiirusemõõteseadme kasutamise kohta, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid. Karistamise aluseks on isiku süü. V.Vilksi on karistatud põhikaristusega üle keskmise määra ning lisakaristusega keskmise määraga. Kohus leiab, et määratud põhi- ja lisakaristuse kergendamiseks puudub alus. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi. Kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kohtuistungil V.Vilks kahetsust enam ei tundnud. V.Vilks on ainuüksi 2008.a toime pannud viis ja 2009.a juba ühe Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sätestatud väärtegu. Seega V.Vilksi mõjutamiseks edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning, lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga üle keskmise määra ning lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine LS § 7422 lg 4 sätestatud keskmises määras. Puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohtunik: