Toimik nr.1-09-1038 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruaril 2009.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-09-1038 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokurör Anu Toluk Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Kondratev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Aleksandr Kondratev (isikukood: 38206132228; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Kondratevi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksandr Kondratevi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 12 (kaksteist) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Aleksandr Kondratev´ile. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.01.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Kondratevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Aleksandr Kondratev mõisteti süüdi Harju Maakohtu 07.09.2005.a kohtuotsusega KarS § 331 järgi ning karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.03.2002 a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat 15 päeva vangistust. Viibib vangistuses alates 10.09.2002.a ja karistuse kandmise lõpp on 21.10.2012.a. Aleksandr Kondratevi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda 20 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vanglas viibides, erinevatel ajavahemikel töötas. Võimalikul vabanemisel kavatseb asuda elama isa juurde aadressil xxx . Kinnipeetav on toime pannud kuritegusid alates 15 eluaastast, olnud neli korda kriminaalkorras karistatud. Aleksandr Kondratevi poolt toimepandud kuritegude laad on olnud erinev, ta on toime pannud nii varavastaseid kui ka raske isikuvastane kuriteod. Samuti on ta kuriteo sooritanud karistuse kandmise ajal, mis näitab, et kinnipeetav ei järgi õiguskorda. 1 Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt on säilinud suur risk uute samalaadsete kuritegude toimepanemiseks ning et Aleksandr Kondratev on omaks võtnud kuritegeliku eluviisi. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Aleksandr Kondratevi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla. Leiab, et Aleksandr Kondratevi tingimisi ennetähtaegne vabanemine elektroonilise järelvalve alla on võimalik. Tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelvalve tingimustele ja korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Aleksandr Kondratev taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on Aleksandr Kondratevi ennetähtaegne vabastamine ennatlik, kuna sel juhul saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandr Kondratevi vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Kondratevi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, praegu kannab karistust raske kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kandmata karistus on liiga pikk. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Aleksandr Kondratevi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandr Kondratevi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Kondratevi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Kondratevi varasem käitumine, toimepandud kuritegu raskus, korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Kondratev on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 20 korda, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Aleksandr Kondratev on kriminaalkorras karistatud 4 korda sealhulgas esimese aste kuritegude eest. Kõik karistused olid vabadusekaotuslikud. Viimase kuriteo panivanglas viibides. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Seega võib järeldada, et Aleksandr Kondratevi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Aleksandr Kondratevi poolt toimepandud kuritegu korduvust, ohtlikust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Jüri Sakkart Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.