← Eesti

4-08-5525/5

Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-08-5525 Otsuse kuupäev 05.01.2009.a. Kohtunik Leo Sarnet Kohtuistungi sekretär Virve Roots Kohtuasi Ivo Säraku kaebus Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 18-2/08/16 ja Jaan Säraku kaebus Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 18-2/08/14 Asja läbivaatamise kuupäevad 30.09.2008.a., 29.10.2008.a. ja 19.12.2008.a. Istungil osalenud isikud menetlusalused isikud Ivo Särak ja Jaan Särak ning kohtuvälise menetleja esindaja Meelis Salm RESOLUTSIOON: Ivo SÄRAK`u /isikukood 37703200315, eluk. xxxx/ kaebus jätta rahuldamata ja Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr 18-2/08/16 ning Ivo Särakule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses s.o. 600 krooni jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rakvere Linnavalitsuse a/a-le SEB pangas nr

  1. Ivo Säraku kaitsekulud jätta tema enda kanda. Jaan SÄRAK`u /isikukood 34512200270, eluk. xxxx/ kaebus jätta rahuldamata ja Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr 18-2/08/14 ning Jaan Särakule kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi karistuseks mõistetud rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses s.o. 600 krooni jätta muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rakvere Linnavalitsuse a/a-le SEB pangas nr
  2. Jaan Säraku kaitsekulud jätta tema enda kanda. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadist esindaja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Resolutiivotsus tehtud 05.01.2009.a., täisotsus antud kohtu kantseleisse 23.01.2009.a. Üldosa Käesoleval juhtumil on tegemist lume koristamata jätmisega kõnniteelt xxxx piirneval alal märtsis 2008.a. Üldteada on, et antud tänav on Rakvere vanimaid tänavaid ja on jalakäijate liikumiseks üks peatänavaid, millel liigub palju inimesi, sest siin on palju ettevõtteid ja ärisid ning sellise tänava ja kõnniteede korrashoid (lumetõrjetööd, libeduse ärahoidmine jne.) on põhjendatult linnavalitsuse erilise tähelepanu all. Nii nagu maanteedel puhastatakse põhimaanteed eelisjärjekorras lumest, tuleb ka linna peatänavad ja nende kõnniteed puhastada kiirelt lumest. Kohtuistungil kinnitasid xxxx kortereid omavad Ivo ja Jaan Särak, et nende majas korteriühistut moodustatud ei ole, seega on kõik korteriomanikud kaasomanikena vastutavad lume koristamata jätmise eest asjaõigusseaduse § 71 lg. 1 alusel, mis ütleb, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. Ivo ja Jaan Särak ise kohapeal ei ela, nad elavad xxxx, kuid nad oleksid pidanud koos teiste korteriomanikega tagama lume õigeaegse koristamise oma majaga piirnevalt kõnniteelt, selleks palkama füüsilise või juriidilise isiku, kes õigeaegselt lumetõrje teeks kas käsitsi või mehhanismidega. Maakohus leiab, et põhjendatult karistati igat xxxx korteriomanikku ühesuuruse väikse rahatrahviga, sest igaüks kaasomanikest vastutab mõttelise osa lume koristamata jätmise eest elamuga piirnevalt kõnniteelt. Enamik korteriomanikke on asjast aru saanud ja rahatrahvid ära maksnud. Rahatrahvide määramise eesmärk oli juhtida korteriomanike tähelepanu nende lahendamata probleemile – vaja on ühistegevust, et kõnnitee iga lumesaju ja tuisu järel kiiresti korda saaks. Maakohus kaalus ka võimalust lõpetada käesolev menetlus otstarbekuse kaalutlusel, kuid ei pidanud seda võimalikuks, kuna see oleks ebaproportsionaalne nende maja kaasomanike suhtes, kes on juba mõistetud trahvid tasunud. Asjaolud ja menetlus.
  3. Rakvere Linnavalitsuse järelvalveinspektor Meelis Salm koostas menetlusalustele isikutele 06.05.2008.a. Ivo Särakule ja Jaan Särakule väärteoprotokollid väärteoasjades vastavalt nr 18-2/08/16 ja 18-2/08/14 selle kohta, et Ivo Särak ja Jaan Särak 27.03.2008.a. kell 13.03 jätsid tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni, sellega rikkusid Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p 6.1 nõuet, millise väärteo eest on vastutus ette nähtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 lg
  5. Rakvere Linnavalitsuse järelvalveinspektor Meelis Salm määras 22.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 18-2/08/16 Ivo Särakule karistuseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o. 600 krooni, sest Ivo Särak jättis tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni, millega rikkus Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p 6.1 nõuet ja pani toime väärteo. Rakvere Linnavalitsuse järelvalveinspektor Meelis Salm määras 22.05.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 18-2/08/14 Jaan Särakule karistuseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o. 600 krooni, sest Jaan Särak jättis tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) elamu piirist sõiduteeni, millega rikkus Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p 6.1 nõuet ja pani toime väärteo. Kohtuväline menetleja on lisanud otsustele vastulausetes esitatu mittearvestamise põhjendused. Vastulauset ei arvestata, sest kohtuväline menetleja on väärteoasjades viinud läbi väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalikud menetlustoimingud. Kohtuväline menetleja koostas vaatlusprotokolli ja fototabeli kinnistuga aadressil xxxx piirnevast alast ehitise piirist sõiduteeni, millel on koristamata lumi ja kõnnitee on seetõttu läbipääsmatu. Kohtuväline menetleja ei jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku poolt esitatud selgitusitaotlusi ja nende lisasid, mida isik esitas enda ütlustena. Kõiki asja- ja tehiolusid arvesse 2 võttes koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli. Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p.6.1 kohaselt on ehitise või kinnistu omanik kohustatud tagama heakorratööde tegemise oma puhastusalal, millisena eeskiri käsitleb füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olevat maa-ala ning sellega piirnevat ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni, muuhulgas lume koristamise. xxxx kaasomanikud on lume koristamata jätmisega ehitise (elamu) piirist sõiduteeni pannud toime väärteod, sest igaüks kaasomanikest oleks pidanud tagama lume koristamise, ilma et lume koristamine oleks pidanud toimuma üheaegselt kõigi kaasomanike poolt. Kaasomaniku tegevusetus ei vabasta teisi kaasomanikke täitmast kehtivat Rakvere linna heakorra eeskirja. Otsustes on esitatud väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, vaatlusprotokoll nr 5, fototabel nr
  6. Menetlusalustel isikutel kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
  7. Ivo Särak esitas kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 18-2/08/16 koos taotlusega menetluste liitmiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Kaebuse kohaselt palutakse tühistada Rakvere Linnavalitsuse poolt 22.05.2008.a. kell 08:20 koostatud väärteootsus asjas nr 18-2/08/16 ja lõpetada väärteoasja menetlus. Jaan Särak esitas kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 18-2/08/14 koos taotlusega menetluste liitmiseks ja täiendavate tõendite väljanõudmiseks. Kaebuse kohaselt palutakse tühistada Rakvere Linnavalitsuse poolt 22.05.2008.a. kell 08:30 koostatud väärteootsus asjas nr 18-2/08/14 ja lõpetada väärteoasja menetlus. Ivo ja Jaan Säraku poolt esitatud kaebused on sisu osas identsed, vahetuvad ainult vastavalt kaebuse esitajale nimi ja isikuga seotud menetlustoimingute numbrid, seega on võimalik allpool esitada kaebuste tekstid ühiselt arvestades kaebustes sisalduvaid erisusi. 3.
  8. Kaebuste kohaselt on xxxx näol tegemist kaasomandis oleva kinnistuga, millel on umbes 10 kaasomanikku (korteri omanikku). Kaasomanike hulka kuuluvad enda kinnitusel ka Ivo Särak, kellele kuulub 160/4424 mõttelist osa kinnistust ja Jaan Särak, kellele kuulub 352/4424 mõttelist osa kinnistust. 06.05.2008.a. kell 11.35 koostas Meelis Salm Ivo Särakule väärteoprotokolli selle kohta, et isik jättis 27.03.2008.a. kell 13.03 tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal elamu piirist sõiduteeni (hilisem väärteootsus nr 18-2/08/16). 06.05.2008.a. kell 11.32 koostas Meelis Salm Jaan Särakule väärteoprotokolli selle kohta, et isik jättis 27.03.2008.a. kell 13.03 tagamata lume koristamise kinnistuga aadressil xxxx piirneval alal elamu piirist sõiduteeni (hilisem väärteootsus nr 18-2/08/14). 3.1.
  9. Kaebuste esitajad on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole toimunud õigusrikkumist tõendanud. Väärteootsuses nr 18-2/08/16 ja väärteootsuses nr 18-2/08/14 on teo toimepanemist kinnitavate tõenditena nimetatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, vaatlusprotokolli nr 5 ja fototabel nr
  10. Leitakse, et vaatlusprotokoll nr 5 ja fototabel nr 5 on fiktiivsed ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ei sisalda isikut süüstavaid tõendeid. Kaebuste esitajatele esitatud vaatlusprotokollide originaalid mõlemas väärteomenetluses (dateeritud 27.03.2008.a. kell 13.03) koostati isikute juuresolekul (menetleja muutis arvutis väärteoasja numbreid, printis välja, signeeris ning andis originaalid isikutele üle). Seega pole vaatlusprotokoll nr 5 väärteoasjas nr 18-2/08/16 ja 18-2/08/14 koostatud 27.03.2008.a. kohapeal ning on tehtud tagantjärgi. Kuna menetleja enne vaatlusprotokollide originaalide üleandmist sellest koopiaid ei teinud, eeldatakse, et menetleja on sisuliselt koostanud väärteotoimikusse täiendavaid vaatlusprotokolle, mille on lisanud väärteoasja materjalide juurde. Vaatlusprotokollid väärteoasjas nr 18-2/08/16 ja väärteoasjas nr 18-2/08/14 erinesid sisuliselt ainult väärteoasja numbri poolest. On täiesti selge, et juhul kui kontroll oli juhuslik, ei saanud menetleja teada, mitu menetlust ta alustab (kuna ei teadnud, kui palju on majal kaasomanikke). Rääkimata sellest, et samal ajal oleks teostatud ilmselt umbes kümnes (vastavalt umbkaudsele kaasomanike arvule) eraldi olevas väärteoasjas korraga sama menetleja poolt vastav arv vaatlusi. Menetleja saab korraga teha ainult ühte menetlustoimingut. Rohkemate menetlustoimingute tegemine on füüsiliselt 3 võimatu. Väidetakse, et kui menetleja üldse vaatlust teostas, siis ei olnud see tehtud eelpool nimetatud väärteoasjades. Lisaks sellele soovivad kaebuse esitajad juhtida tähelepanu sellele, et vaatlusprotokolli sisu ei vasta menetlusprotokolli nõuetele. Vaatlusprotokoll sisaldab enamuses õiguslikke järeldusi, mille tegemiseks protokollis puudub menetlejal õigus. Lisaks sellele on menetleja lisanud protokolli mitmeid subjektiivseid hinnanguid, mis ei ole üheselt arusaadavad (nt kõnnitee ei ole läbitav). Osade järelduste tegemine oleks nõudnud uurimiseksperimendi läbiviimist (liikumine jalgsi, jalgrattaga, lapsevankriga), mida aga ilmselgelt ei ole teostatud. Samuti on menetleja mõõtnud protokolli järgi ära lumekihi paksuse, kasutamata selleks mõõtevahendeid (mõõtevahendite kasutamine ei ole protokollis fikseeritud, samuti ei ole teada mõõtevahendit, mille mõõteühik on meetrites ning mida kasutatakse lumepaksuse mõõtmiseks). Juhul kui eeldada, et lisatud pildid oleks tehtud uurimistoimingu raames oleks piltide põhjal selgelt tuvastatav, et lumekiht oli ebaühtlane ning enamuses juhtudest ei saanud see kuidagi olla 0,5 m paksune (võrreldes selle kõrval asuvaid objekte). Kaebuse esitajad leiavad, et vaatlusprotokolli sisu ei võimalda tuvastada tegelikku olukorda. Menetleja poolt tehtud fotod (fototabel nr 5), mis on protokolli järgi tehtud vaatluse käigus on tegelikult tehtud enne väidetavat vaatlust. Menetleja edastas fotod (3 tk) menetlusalustele isikutele meili teel elektrooniliselt. Kui vaatlusprotokollide kohaselt teostati vaatlus 27.03.2008.a. kella 13.03-13.10, siis protokollile lisatud 2 fotot on tehtud kell 13.00 ja üks foto 13.
  11. Nimetatud asjaolu tuvastati fotode elektrooniliste andmete alusel. Seega ei ole lisatud fotod saanud olla tehtud vaatluse käigus ning neid ei ole võimalik kasutada tõendina väärteomenetluses. Lisaks, menetlusaluste isikute ülekuulamise protokollid ei sisalda mitte ühtegi ütlust, mis süüstaks isikuid. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et esitatud väärteomenetluse materjalid ei sisaldanud üldse informatsiooni selle kohta, kellele kuulub xxxx kinnistu. Seega ei ole menetleja tõendanud muuhulgas ka asjaolu, et kaebuste esitajad on õiged isikud, keda on võimalik käesoleval juhul vastutusele võtta. Juhul kui selline tõend on väärteomaterjalidele aga lisatud, tähendab see seda, et menetleja on rikkunud isikute õigusi materjalidega tutvuda. 3.1.
  12. 06.05.2008.a. esitasid menetlusalused isikud oma selgitused ja taotlused kirjalikult seoses toimunud sündmuste ja asjaoludega Meelis Salmile. Meelis Salm koostas väärteoprotokollid ilma selleta, et oleks menetlusaluste isikute selgituste ja taotlustega üldse tutvunudki, rääkimata asjaolude tuvastamisest ning nendega arvestamisest. Meelis Salm võttis selliselt kirjalikud selgitused ja taotlused I.Särakult vastu kell 11.20, väärteoprotokolli koostas kell 11.35 ning J.Särakult võttis kirjalikud selgitused vastu kell 11.30, väärteoprotokolli koostas 11.
  13. Koos väärteootsustega esitas Meelis Salm kaebuste esitajatele ka vastulausetes esitatu mittearvestamise põhjenduse. Nimetatud dokumentides on Meelis Salm hoidunud analüüsimast esitajate poolt menetluses esitatud vastulauset, taotlusi jms. 27.05.2008.a. said kaebuse esitajad Rakvere Linnavalitsusest väärteomenetluses kaebuste rahuldamata jätmise määrused väärteoasjades nr 18-2/08/16 ja 18/2/08/14, milliste puhul on suuremas osas esitatud kaebuse asjaolud jäänud hinnanguta. Kaebuste esitajad leiavad, et eelpool nimetatud tegevus on õigusvastane ning sellise käitumise eesmärgiks on püüd takistada tegelike asjaolude tuvastamist ning varjata määratud sanktsioonide tegelikke põhjuseid. 3.1.
  14. Kaebustes leitakse, et ajavahemikul 25.03.2008.a. kuni 27.03.2008.a. toimus massiline lumesadu, mida tuleks pidada eriliseks juhuks (eriolukorraks- force majeure), mille osas ei ole väärteomenetlus mõistlik ega vajalik. Kaebustes viidatakse erinevatele artiklitele seoses eelpool nimetatud olukorraga. Seega kaebuste esitajad eeldavad, et kohalikul omavalitsusel on kokkuvõttes palju suurem võimekus lumetõrjet teostada kui menetlusalusel isikul. Sellises olukorras, kus sisuliselt keegi ei suuda mõistlikult lund koristada, ei ole õigustatud ega põhjendatud väärteomenetluste alustamine valikuliselt vaid mõne omaniku suhtes. Juhul kui seda tehakse, on põhjust kahtlustada ebavõrdset kohtlemist ning õigusvastast diskrimineerimist, mis on põhiseaduse § 12 alusel keelatud. Kaebuste esitajatele on xxxx kaasomaniku poolt selgitatud, et lund kõnniteelt eelpool nimetatud ajavahemikul ka koristati. 4 Kuna lund sadas pidevalt suurel hulgal juurde, oleks lund pidanud vaadeldaval ajal koristama kogu aeg, mis oli ilmselgelt võimatu ning faktiliselt mittetäidetav. Kaebuste esitajad leiavad, et lumi võis olla kõnniteel pildi tegemise ajal seoses Rakvere Linnavalitsuse poolt korraldatud lumekoristusega, millele viitab Rakvere Linnapea poolt välja öeldud selgitus Virumaa Teataja 27.03.2008.a. artiklis "Lumetorm tegi Lääne-Virus kõigile tüli". Vastavalt artiklis väljendatule selgitas Andres Jaadla, et olukord on kohutav ning et lund pole kuhugi lükata. Kuna lund ei olnud kuhugi lükata, lükkasid lumesahad selle ilmselt kõnniteele. Nimetatud asjaolu põhjal võib väita, et Rakvere Linnavalitsus on karistanud kaebuse esitajaid enda poolt tehtud teo eest, mis on nii õigusvastane kui amoraalne. 3.1.
  15. Kaebustes selgitatakse, et xxxx maja puhul on tegemist hoonega, kus on arvukalt korteriomandeid. Korteriomanikud ei ole kahjuks kokku leppinud kasutuskorras ega muude kohustuste jagamises (suurimad põhjused on ilmselt finantsilise võimekuse puudumine ja mõningatel juhtudel tervislik seisund, majas asuvad ka tühjad poeruumid). Kaebuste esitajate huvi ja tegevus ei ulatu xxxx tänavale, kuna nende korterid asuvad teisel pool maja (hoovi pool). Nad ei ela ise nendes korterites ning need seisavad tühjalt. Ivo Särakule kuulub 160/4424 mõttelist osa kinnistust ja Jaan Särakule kuulub 352/4424 mõttelist osa kinnistust, seega peaks nende vastutus iseenesest moodustama sama suured osad. Samas aga on sama tegevuse eest koostatud väärteootsused eraldiseisvates väärteoasjades (18-2/08/14 ja 182/08/16), seega on ühe ja sama teo (tegevusetuse) eest algatatud mitu menetlust ja isikuid sõltumata teistest ka karistatud. Kaebuste esitajad leiavad, et ühe ja sama teo kohta, ei ole käesoleval juhul võimalik menetleda mitmeid menetlusi, rääkimata nendes eraldi menetlustes karistuste määramisest. Samas ei ole teada, kas menetlused on toimunud kõigi xxxx kaasomanike suhtes ning vastavat asjaolu varjatakse Rakvere Linnavalitsuse poolt. 3.1.
  16. Kaebuste esitajad leiavad, et käesolev tegevus, kus menetleja võtab ühe ja sama teo eest isikuid (olukorras, kus teo saavad toime panna kas kõik kaasomanikud koos või nende enamus) erinevates menetlustes vastutusele, on vastuolus KOKS § 662 mõttega, mis sätestab konkreetse õigusrikkumise eest konkreetse karistuse. Menetlejal puudub õigus seaduses sätestatud karistust oma suva järgi suurendada. Karistuse piirid on sätestatud selleks, et vältida omavoli ning tagada isikute võrdne kohtlemine. Menetleja tegevus menetledes kaasomanike tegu (tegevusetust) erinevates menetlustes, tähendab sisuliselt seda, et kaasomanikke võetakse vastutusele korduvalt. Selliselt oleks tegemist põhiseaduses sätestatud ne bis in idem põhimõtte rikkumisega. Samuti tähendab selline käitumine põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Mida rohkem kaasomanikke on majal, seda suurem oleks maksimaalne karistus ja ebavõrdne kohtlemine. 3.1.
  17. Kaebuste esitajad on menetluse käigus korduvalt esitanud taotlusi informatsiooni saamiseks nii teiste kaasomanike suhtes algatatud menetluste kui ka muude lume koristamata jätmise menetluste kohta Rakvere linnas. Nimetatud taotluste eesmärk oli välistada omavoli ja isikute ebavõrdne kohtlemine. Samuti taotleti kõigi 27.03.2008.a. xxxx lume koristamata jätmisega seotud menetluste liitmist ühte menetlusse selleks, et oleks võimalik tuvastada õigusrikkumine, kaasomanike roll õigusrikkumise toimepanemisel ning vajadusel määrata igale kaasomanikule õiglane ja proportsionaalne karistus. Eraldi menetlus ei võimalda väidetavat õigusrikkumist õiglaselt menetleda. Menetleja on ilma põhjendusteta hoidunud vastava info esitamisest ja menetluste liitmisest. Väärteomenetluse seadustiku § 68 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll. Käesoleval asjas on muuhulgas ühise väärteo eest koostatud vähemalt kolm väärteoprotokolli väärteoasjas nr 18-2/08/14, 18-2/08/16 ja 18-2/08/
  18. Olukord, kus ühel juhul korraldab Rakvere Linnavalitsus omal kulul ühtede kinnistuomanike kohustuste täitmise (Tartu, Lilleoru, Rägavere, Võidu, Võimla tänavate ja Kastani pst. piirkonnas) ja teisi karistab väärteokorras, ei ole kaebuste esitajate arvates õigustatud. Tegemist on taaskord põhiseaduses keelatud ebavõrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. 3.1.
  19. Kaebuste esitajad püüavad käituda õiguspäraselt ja eetiliselt ning soovivad võimalikke õigusrikkumisi ennetada. Seetõttu on küsitud menetlejalt nõu, kuidas olukorda 5 lahendada. Selle asemel, et olukorrale lahendust välja pakkuda, teatas menetleja sisuliselt seda, et teda ei huvita, kuidas olukorda lahendada ning et tal on tegelikult võimalus olemasoleva regulatsiooni pinnalt isikuid pidevalt karistada (menetleja võib olukorda kontrollida ükskõik millisel ajal ja kui lumi peaks olema suvalisel ajal koristamata (lume kogus ei oma menetleja sõnade kohaselt tähtsust), siis on ta valmis kohe ka karistama jms.). Kaebuste esitajad ei ela kohapeal ning tulenevalt nende kohustustest (kool, töö, pere ülalpidamine jms) ei saa nad tegeleda pidevalt lume koristamisega. Samuti puuduvad ka finantsilised vahendid palgata kõnnitee puhastamiseks pidev 24 h puhastuse-valve. Käesoleval juhul lihtsalt ei oleks võimalik õigusrikkumisest ka mitte kõige parema tahtmise korral hoiduda. Menetleja selgitas, et juhul kui kasvõi mingi osa lumest on koristamata, karistab ta omal äranägemisel kõiki kaasomanikke, k.a. neid kaasomanikke, kes oma osa on koristanud. Seega isegi juhul kui kaasomanikud lepivad koristamise osas kokku ning keegi jätab oma kohustuse täitmata, kaasneks sellega teistele kaasomanikele sanktsioon vastavalt menetleja suvale. Riigikohus on oma 15.04.2005.a. lahendis asjas nr 3-1-1-22-05 jõudnud menetleja poolt väljendatud seisukohtadega erinevale järeldusele. Riigikohus on jõudnud järeldusele, et majaomanike kohustuste täitmise juures ei pea need olema täidetud igal ajahetkel ning et vastavate kohustuste täitmisel tuleb arvestada omanike võimaluste, nõude täidetavuse ja õigusliku proportsionaalsusega. Eelpoolnimetatud seisukoha valguses on kaebuste esitajatel alust arvata, et Rakvere Linnavalitsus on käitunud omavoliliselt ning on kaebuste esitajaid sisuliselt ähvardanud sellise õigusvastase omavoli jätkumises. Kaebustes taotletakse kohtuväliselt menetlejalt erinevate andmete ja tõendite väljanõudmist ning kaebuste liitmist. 3.
  20. Viru Maakohtu 09.07.2008.a. määrusega ühendati kohtuasjad 4-08-5525 ja 4-085526 ühte menetlusse, kuna Ivo ja Jaan Särakut süüdistatakse ühise väärteo toimepanemises ning põhiasjaks jäeti kohtuasi nr 4-08-
  21. Sama määrusega võeti Ivo ja Jaan Säraku kaebused menetlusse ja nõuti Rakvere Linnavalitsuselt kaebustele kirjaliku vastuse esitamist ning määrati korraldada Ivo ja Jaan Säraku kaebuste arutamiseks avalik kohtuistung 30.09.
  22. 3.
  23. Kohtuväline menetleja enda kirjalikes vastustes (vastused kahele kaebusele, mille sisu on identne ning mida allpool on võimalik käsitleda ühiselt vastustes sisalduvaid erisusi arvestades) ei pea kaebusi õigeks, palub jätta kaebused rahuldamata ning Rakvere Linnavalitsuse järelvalveinspektor Meelis Salmi poolt 22.05.2008a. tehtud otsused väärteoasjades nr 18-2/08/16 ja 18-2/08/14 muutmata. 3.3.
  24. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuste esitajate väidetega selle kohta, et kohtuväline menetleja ei ole toimunud õigusrikkumist tõendanud. Kohtuväline menetleja on väärteoasja menetledes järginud väärteomenetlusõigust ja lahendi tegemisel lähtunud VTMS §-de 72 lg. 1 ja 108 nõuetest. Kohtuväline menetleja viis läbi väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalikud menetlustoimingud. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Kohtuväline menetleja koostas vaatlusprotokolli ja fototabeli aadressiga xxxx kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) koristamata lumest. Kutsus kutsega menetlusaluse isiku ütlusi andma, tutvustas menetlusalusele isikule VTMS § 19 menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, kuulas üle menetlusaluse isiku. Kõiki asja- ja tehiolusid arvesse võttes koostas väärteoprotokolli. KarS 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kõike eelnevat arvesse võttes koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel väärteo toimepanemise asjaolusid ja kaebuse esitaja süüd. Sanktsiooni 6 kohaldamata jätmiseks ja väärteoasja lõpetamiseks puudus alus, sest kaebuse esitaja käitumises realiseerus süüteokoosseis ning see oli õigusvastane. Kaebuse esitaja on lume koristamata jätmisega ehitisega (elamu) piirnevalt kõnniteelt pannud toime väärteo. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et vaatlusprotokolli sisu ei vasta menetlusprotokolli nõuetele. Kohtuvälise menetleja koostatud vaatlusprotokoll on õiguspärane ja kaebuse esitaja soovil väljastas menetleja vaatlusprotokolli ühe eksemplari menetlusalusele isikule. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et vaatlusprotokolli sisu ei võimalda tuvastada tegelikku olukorda. Vaatlusprotokollis nr 5 27.03.2008 on menetleja kirjeldanud vaatluse hetke olukorda. Vaatlusprotokollis kirjeldatud asjaolud võimaldavad saada olukorrast tegeliku ülevaate ja viitavad väärteo toimepanemisele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et vaatluse käigus tehtud fotosid ei ole võimalik kasutada tõendina väärteomenetluses. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotod on õiguspärased ja kirjeldavad visuaalselt tegelikku olukorda xxxx kinnistuga piirnevalt kõnniteelt kuni sõiduteeni, koristamata lumest. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et menetlusaluse isiku ütlused ei sisalda ühtegi ütlust, mis süüstaks kaebuse esitajat. Kaebuse esitaja selline väide on vastukäiv tema enda lisatud ütlustega ja kaebuses kirjeldatuga. Kaebuse esitaja ka ise viitab ütluste andmisel kohtuvälisele menetlejale üleantud materjalis (arvuti trükis kokku 8 lehel, mida kaebuse esitaja palus käsitleda ütlustena) ja kohtule esitatud kaebuses, et xxxx elamu puhul on tegemist hoonega, kus on arvukalt korteriomandeid. Korteriomanikud ei ole kokku leppinud kasutuskorras ega muude kohustuste jagamises. Sellest tulenevalt on kaebuse esitajal arusaam, et lume koristamata jätmisega xxxx piirnevalt kõnniteelt on toime pandud väärtegu ja algatatud väärteomenetlus on asjakohane. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et menetleja ei ole tõendanud muuhulgas ka asjaolu, et kaebuse esitaja on õige isik, keda on võimalik käesoleval juhul vastutusele võtta. Kohtuväline menetleja on väärteomenetlust algatades teinud kindlaks isikud kellele kuulub xxxx kinnistu. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluses tuvastanud, et kaebuste esitajad on xxxx kinnistu kaasomanikud ja nad vastutusele võtnud. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et menetleja on rikkunud kaebuse esitaja õigusi materjalidega tutvuda. Menetleja võimaldas kaebuse esitajal tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Kohtuväline menetleja väljastas kaebuse esitajale tema soovitud toimiku materjalide valguskoopiad ja fotod lähtuvalt kaebuse esitaja soovist elektronpostiga. 3.3.
  25. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et menetleja ei tutvunud enne väärteoprotokolli koostamist kaebuse esitaja esitatud selgituste ja taotlustega ega tuvastanud asjaolusid ja ei arvestanud nendega. Kohtuväline menetleja tutvus selgituste ja taotlustega, tuvastas asjaolud ja arvestas nendega. Samuti arvestas kohtuväline menetleja vastulauset ja taotlusi. Kohtuvälise menetleja juht lahendas kaebuse määrusega ja põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist. 3.3.
  26. Kohtuväline menetleja peab paljasõnaliseks kaebuse esitaja väiteid selle kohta, et 27.03.2008 toimunud lumesadu tuleks pidada eriliseks juhuks. Kohtuväline menetleja peab põhjendamatuks kaebuse esitaja vastutusest vabastamise ootust tuginedes meediaväljaannetes ja internetiportaalides avaldatud artiklitele. Linnavalitsus hinnanud asjaolusid, leidis, et erakorralist olukorda Rakvere linnas ei olnud ja menetlused lume koristamise tagamata jätmise osas 27.03.2008.a kell 13.03 kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) on õiguspärased. Kohtuvälise menetleja andmetel lõppes intensiivne lumesadu ööl vastu 27.03.2008a. Lumesajuga ei oleks kohtuväline menetleja saanud väljas teha menetlustoiminguid (k.a. pildistamine). Fotodel xxxx piirneva kõnnitee lumest koristamata jätmise kohta on näha, et 27.03.2008a. kell 13.03 lumesadu ei olnud. Ka meediaväljaannetes ja internetiportaalides avaldatud artiklites kirjutatakse intensiivsest lumesajust mineviku vormis. Seega intensiivne lumesadu ja tuisk oli 25.- 26.03.2008a. Virumaa Teatajas trükitud ilmateadegi näitab, et
  27. ja 26.03.2008.a. oli pilves ilm - sadas lund ja tuiskas, 27.03.2008.a. oli pilves selgimistega ilm - kohati sadas lund, 28.03.2008a. oli vähese ja vahelduva 7 pilvisusega ilm. Ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehe andmetel ei olnud tuisku 27.03.2008a. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et lund xxxx piirnevalt kõnniteelt koristati. Fotodelt on näha, et lund ei ole xxxx piirnevalt kõnniteelt koristatud. Kaebuse esitaja ka ise selgitab vastulauses ja kaebuses "xxxx maja puhul on tegemist hoonega kus on arvukalt korteriomandeid. Korteriomanikud ei ole kahjuks kokku leppinud kasutuskorras ega muude kohustuste jagamises (suurimad põhjused on ilmselt finantsilise võimekuse puudumine ja mõningatel juhtudel tervislik seisund)". Veel lisab kaebuse esitaja, et tema huvi ei ulatu xxxx tänavale, kuna tema korter asub teisel pool maja (hoovi pool). Kaebuse esitaja ei ela ise talle kuuluvas korteris ning see seisab tühjalt. Kohtuväline menetleja peab alusetuks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et Rakvere Linnavalitsuse korraldatud lumekoristusega lükkasid lumesahad lume xxxx piirnevale kõnniteele. Rakvere Linnavalitsuse korraldatud lumetõrjel ei lükatud ega lükata lund kõnniteedele. 3.3.
  28. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et antud väärteos ei ole võimalik menetleda mitmeid menetlusi. Kohtuväline menetleja leiab, et menetletud on õiguspäraselt. Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. määrusega nr. 23 kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja p. 6.1 kohaselt on ehitise või kinnistu omanikul kohustus tagada heakorratööde (kaasaarvatud lume koristamine) tegemine oma puhastusalal (ka ehitise või kinnistu piirist sõiduteeni). xxxx kaasomanikud on lume koristamata jätmisega ehitisega (elamu) piirnevalt kõnniteelt pannud toime väärteod, sest igaüks kaasomanikest oleks pidanud tagama lume koristamise, ilma et lume koristamine oleks pidanud toimuma üheaegselt kõigi kaasomanike poolt ühiselt. Kaasomaniku tegevusetus ei vabasta teisi kaasomanikke täitmast kehtivat Rakvere linna heakorra eeskirja. 3.3.
  29. Kohtuväline menetleja peab subjektiivseks ja emotsioonidest lähtuvaks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtuvälise menetleja käitumine väärtegu menetledes oleks pahatahtlik ja tähendaks lõpuks sisuliselt kaebuse esitaja laostamist ja varast ilmajätmist ja rikuks omandi puutumatuse põhiõigust. Kohtuväline menetleja leiab, et lume koristamata jätmisega xxxx kinnistuga piirnevalt alalt (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) kahjustati jalakäijate õigushuve oluliselt. Seejuures arvestades ka asjaolusid, et lumest koristamata xxxx kinnistu piirnev ala (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) asub Rakvere vanalinnas, on jalakäijate poolt intensiivselt kasutatav ja sellel on heakorratööde tegemise tagamata jätmist korduvalt olnud. 3.3.
  30. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et kohtuväline menetleja on põhjenduseta hoidunud informatsiooni andmisest kolmandate isikute suhtes algatatud menetluste kohta, lume koristamata jätmise kohta Rakveres. Tulenevalt VTMS § 62 ja KarS § 1 lg 2 puudub Rakvere Linnavalitsusel pädevus väljastada menetlusalusele isikule teavet algatatud väärteomenetluste ja väärteomenetluses jõustunud lahendite kohta kolmandate isikute kohta, sest see võib kahjustada andmesubjekti õigusi. Karistusregistri volitatud töötleja ja süütegude kohta andmete väljastamiseks õigustatud subjekt on Politseiamet. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et kohtuväline menetleja on rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, kuna ei algatanud väärteomenetlusi kõigi Rakvere linna kinnistuomanike suhtes. Kohtuväline menetleja algatas väärteomenetlused KOKS § 66 tunnustel, kinnistuomanike suhtes, kelle kinnistuga piirnev kõnnitee oli lumesaju lõppedes jätkuvalt lumest koristamata. 3.3.
  31. Kohtuväline menetleja peab meelevaldseks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et kohtuväline menetleja teatas, et teda ei huvita, kuidas olukord lahendada. Kohtuväline menetleja andis menetlusalusele isikule soovituse, et xxxx kaasomanikud võiksid edaspidiste arusaamatuste vältimiseks kokku leppida xxxx piirneval kõnniteel heakorratööde tegemise tagamise suhtes. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et kaebuse esitaja tulenevalt oma kohustustest ei saa tegeleda pidevalt lume koristamisega. Rakvere Linnavolikogu 15.06.2004.a. määrusega nr. 23 kehtestatud Rakvere linna heakorra eeskirja punkt 6.1 kohaselt on ehitise või kinnistu omanikul kohustus tagada heakorratööde (kaasaarvatud lume koristamine) tegemine oma puhastusalal (ka ehitise või kinnistu piirist sõiduteeni). Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja väitega selle kohta, et juhul kui kaasomanikud lepivad koristamise osas kokku ning keegi jätab oma kohustuse täitmata, 8 kaasneks sellega teistele kaasomanikele sanktsioon vastavalt menetleja suvale. Kohtuväline menetleja võib rakendada mõjutusvahendeid õigusnormide täitmiseks lähtudes kehtivast õiguslikust regulatsioonist, mitte oma suvast. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja viide Riigikohtu 15.04.2008.a lahendile kohtuasjas nr 3-1-1-22-05 ei ole asjakohane. Riigikohtu 15.04.2008.a lahend kohtuasjas nr 3-1-1-22-05 käsitleb kassatsiooni väärteoasjas, millise sisuks on hoone fassaadile kõrvaliste isikute tekitatud kirjete ja joonistuste likvideerimata jätmine (fassaadi korrastamine). Kohtuväline menetleja leiab, et lume koristamata jätmine 27.03.2008a. kell 13.03, millega riivati oluliselt jalakäijate õigust avalikul kõnniteel takistamatult ja ohutult liikuda ei ole samane hoone fassaadilt joonistuste likvideerimata jätmisega. Kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks kaebuse esitaja taotlust lõpetada väärteomenetlus. Kohtuväline menetleja leiab, et lume koristamata jätmisega xxxx kinnistuga piirnevalt alalt (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) kahjustati jalakäijate õigushuve oluliselt. Seejuures arvestades ka asjaolu, et lumest koristamata xxxx kinnistu piirnev ala (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) asub Rakvere vanalinnas, on jalakäijate poolt intensiivselt kasutatav ja sellel on heakorratööde tegemise tagamata jätmist korduvalt olnud.
  32. Kohtuistungil jäid kaebuste esitajad Ivo ja Jaan Särak kaebustes esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Selgitasid, et kaasomanikega kokkuleppeid lumerookimiseks sõlmitud ei olnud. Nende korterid asuvad sisehoovis ja ei puutu tänavasse. Korterites nad ise ei ela. Naabrite jutu kohaselt on lund koristatud. Pildid on tehtud ühel, mitte kahel päeval ja enne väärteoprotokolli koostamist ning ei kajasta protokolli tegemise ajal olnud situatsiooni. Kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest kinnitas, et rookimisala on kokku 20 meetrit või rohkemgi. Väärteomenetlus antud aadressil lume koristamata jätmise kohta on algatatud kõikide korteriomanike ehk kinnistuomanike suhtes. Kuna majas puudub ühistuline koostegutsemise vorm, alustas linn menetlust kõikide füüsiliste isikute suhtes, kes on kinnistu omanikud. Rahatrahvid on makstud kõikidel isikutel peale Ivo ja Jaan Säraku ning P S, kes on ka otsuse vaidlustanud. 4.1 Kohtuistungil tutvustati ka Rakvere Linnavalitsuse õiendit (tl. 249) selle kohta, et seoses lume koristamise tagamata jätmisega xxxx kinnistuga piirnevalt kõnniteelt algatatud väärteoasjades on rahatrahvid tasunud kõik selle kinnistu kaasomanikud, v.a isikud (3 isikut), kes on väärteoasjas otsuse kohtus vaidlustanud. Kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest kinnitas, et linnavalitsus menetledes xxxx piirneva kõnniteel lume koristamata jätmist algatas menetlused ja määras kõigile kaasomanikele rahatrahvi 600 krooni, et oleks tagatud proportsionaalsus kaasomanike osas. Kaebuste esitajad Ivo ja Jaan Särak esitasid kirjalikult täiendavad seisukohad (J.Säraku poolt esitatu tl. 250-252, I.Säraku poolt esitatu tl. 253-255). Kaebuste esitajad leiavad, et kohtuväline menetleja on esitanud kohtule väärteotoimiku, milles asub hulgaliselt menetluslikult arusaamatuid dokumente, mis ei ole kogutud menetlusnorme järgides ning millised on ilmselgelt tekitatud menetleja poolt peale väärteootsuse vastuvõtmist selleks, et tagantjärgi õigustada vastu võetud otsust. Kohtuväliselt menetlejalt taotleti välja nõuda andmed selle kohta, millal analoogsed menetlused teiste xxxx kaasomanike (s.h. korter nr xx omanik) suhtes alustati, millal vastavad karistused määrati ja millal sellised otsused jõustusid. Samuti kohtuväliselt menetlejalt välja nõuda andmed selle kohta, kui suured on xxxx kaasomanike kaasomandite proportsioonid, kuna kaebuste esitajate arvates ei ole võimalik otsustada vastutuse ulatust ilma selleta, et tuvastataks kaasomandi proportsioon, mis võimaldab tuvastada vastutuse ulatuse. Samuti leitakse, et juhul kui ükskõik kellele xxxx kaasomanikest on karistus 27.03.2008.a. lume koristamise tagamata jätmise eest jõustunud, pole täiendava karistuse määramine eraldiseisvas väärteomenetluses õiguspärane. Veel soovitakse juhtida kohtu tähelepanu sellele, et kohtu poole on pöördutud eelkõige kohtuvälise menetleja käitumise tõttu. 4.
  33. 19.12.2008.a. toimunud kohtuistungil tutvustati Rakvere Linnavalitsuse õiendit (tl. 258), mille väljastamist eelmisel kohtuistungil taotleti. 9 Kaebuste esitajate poolt esitati I.Säraku poolt kohtuistungil suuliselt ja I.Säraku ja J.Säraku poolt täiendavalt kirjalikult, et kaebuste esitajad jäävad oma kaebuses ja käesolevas menetluses korduvalt esitatud seisukohtade ja taotluste juurde ning paluvad tühistada kohtuvälise menetleja otsused ja lõpetada väärteomenetlused. Lisaks sooviti juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et käesoleva vaidlusega sarnase tagajärjega (trahviga) ähvardas seoses toimunud lumeuputusega Tallinna kinnistu omanikke 24.11.2008.a. Tallinna Munitsipaalpolitsei. 26.11.2008.a. oli Tallinna Munitsipaalpolitsei oma seisukohta muutnud, pannes rõhku suhtlusele kinnistuomanikega ja viidates äärmisel juhul hoiatuse tegemisele. Rakvere Linnavalitsus ei suhelnud enne käesolevat väärteomenetlust kordagi kaebuste esitajatega. Kohtuväline menetleja Meelis Salm Rakvere Linnavalitsusest kinnitas, et kohtuväline menetleja on lahendi tegemisel lähtunud VTMS § 72 lg.1 ja 108 nõuetest. Menetlustoimingud on tehtud: koostatud vaatlusprotokoll ja fototabelid xxxx elamuga piirneval kõnniteel koristamata lumest. Menetleja kutsus isikud selgitust andma, selgitas VTMS § 119 kohaselt nende õigused ja kohustused, kuulas seletusi, koostas väärteoprotokollid ja koostas kõige eelneva alusel väärteootsused. Karistuse määramisel arvestas menetleja väärteo toimepanemise asjaolusid ja menetlusaluste isikute süüd. Sanktsiooni kohaldamata jätmiseks ja väärteoasja lõpetamiseks puudus alus, sest menetlusaluste isikute käitumises realiseerus süüteokoosseis ning see oli õigusvastane. Kaebuse esitajad on lume koristamata jätmisega elamu piirist sõiduteeni pannud toime väärteo. Rikutud on linna heakorraeeskirjas sätestatud omaniku kohustust ja riivati inimeste õigust kõnniteel takistamatult liigelda. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebused rahuldamata ja Rakvere linnavalitsuse ametniku M.Salmi otsused 22.05.2008.a. nr. 18-2/08/16/ ja nr. 18-2/08/14/ jätta muutmata. Kohtuotsuse põhjendused.
  34. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  35. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 näeb ette vastutuse heakorraja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Nimetatud sätte puhul on tegemist blanketse normiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud eeskirjadest. Rakvere linna heakorra eeskirja (kehtestatud Rakvere linnavolikogu 15.06.2004.a. määrusega nr 23) p 6.1 kohaselt ehitise või kinnistu omanik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise oma puhastusalal, millisena käesolev eeskiri käsitleb füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olevat maa-ala ning sellega piirnevat ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni. Heakorratöödeks on teiste hulgas lume ja jää koristamine, libedusetõrje jne. Kohus järgnevad põhjendused on vastavalt kaebuste esitajate seisukohtade ning kohtuvälise menetleja vastuste numeratsioonist lähtuvalt. 6.
  36. Rakvere Linnavalitsuse järelevalveinspektor Meelis Salm on väärteoprotokollides ja otsustes lugenud menetlusaluste isikute poolt väärteo toimepanemist kinnitavateks tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, vaatlusprotokolli nr 5 ja fototabeli nr
  37. Kohtuväline menetleja viis läbi väärteo toimepanemise tõendamiseks vajalikud menetlustoimingud. VTMS § 31 lg 1 sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Kohtuväline menetleja koostas vaatlusprotokolli ja fototabeli 10 aadressiga xxxx kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liikumiseks) koristamata lumest. Kutsus kutsega menetlusaluse isiku ütlusi andma, tutvustas menetlusalusele isikule VTMS § 19 menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, kuulas üle menetlusaluse isiku. Kõiki asja- ja tehiolusid arvesse võttes koostas väärteoprotokolli. Seejärel koostas kohtuväline menetleja väärteoasjas otsuse. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel väärteo toimepanemise asjaolusid ja kaebuse esitaja süüd. Sanktsiooni kohaldamata jätmiseks ja väärteoasja lõpetamiseks puudus alus, sest kaebuse esitaja käitumises realiseerus süüteokoosseis ning see oli õigusvastane. Kaebuse esitaja on lume koristamata jätmisega ehitisega (elamu) piirnevalt kõnniteelt pannud toime väärteo. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteoasja menetlemise korda, menetlustoimingud on teostatud seadusega vastavuses ning menetlusdokumendid on vormistatud korrektselt. Nimetatut tõendavad väärteoasjas olevad materjalid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuste esitajate väited, nagu vaatlusprotokoll nr 5 oleks tehtud tagantjärgi, s.t mitte 27.03.2008.a., ei ole põhjendatud, kuna see väide on paljasõnaline ja on tõendamata. Vaatlusprotokollis nr 5 27.03.2008 on menetleja kirjeldanud vaatluse hetke olukorda. Vaatlusprotokollis kirjeldatud asjaolud võimaldavad saada olukorrast tegeliku ülevaate ja viitavad väärteo toimepanemisele. Kohtuvälise menetleja poolt tehtud fotod on õiguspärased ja kirjeldavad visuaalselt tegelikku olukorda xxxx kinnistuga piirnevalt kõnniteelt kuni sõiduteeni, koristamata lumest. Kohtuväline menetleja on väärteomenetlust algatades teinud kindlaks isikud kellele kuulub xxxx kinnistust mõtteline osa.. Kohtuväline menetleja on väärteomenetluses tuvastanud, et kaebuste esitajad on xxxx kinnistu kaasomanikud ja nad vastutusele võtnud. Asjaolu, et menetlusvälise isiku ametniku poolt on tehtud üks vaatlus, st üks menetlustoiming ning seda on kasutatud mõlema väärteoasja tõendamiseks, ning mida seetõttu ei saa tõendina arvestada, on väär. Vaatlust saabki teha ühe menetlustoiminguna, mis ei tähenda seda, et nimetatut ei oleks võimalik kasutada sama eseme puhul erinevates asjades tõendina. Üldteada on, et kaasaegne tehnika võimaldab paljundada sekundite jooksul materjale. Samuti on vaatlust võimalik läbi viia ilma uurimiseksperimenti teostamata, kui on kirjeldatud vaatluse aluseks olevat objekti, esitatud vaatluse käik ning lisatud fotod. Asjaolu, et fotod, millised on vaatlusprotokolli lisadeks ning samuti tõenditeks, on ajaliselt tehtud 2 ja 1 minut varem kui on vormistatud vaatlusprotokoll, ei tähenda, et nimetatud fotosid ei ole võimalik tõenditena kasutada. Kaebuste esitajate väide, et menetlusaluste isikute ülakuulamise protokollid ei sisalda ütlusi, mis neid süüstaks, on vastukäivad nende endi kohtuvälises menetluses esitatud ütlustega, kaebustes kirjeldatuga ning kohtuistungitel tuvastatuga Nimetatud kirjalikest dokumentidest ning suulistest selgitustest tulenevalt on kaebuste esitajatel arusaam, et lume koristamata jätmisega xxxx piirnevalt kõnniteelt on toime pandud väärtegu, mille eest nad ka kui kaasomanikud vastutavad. Materjalidega tutvumise õigust kohtuvälises menetluses ei ole kaebuste esitajatele takistatud, kaebuste esitajatele on väljastatud nende poolt soovitud toimiku materjalide valguskoopiad ja fotod lähtuvalt esitajate soovist elektronpostiga. Nimetatu on kohtu arvates ka tõendatud kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjaliku vastusega ning asjaoluga, et kaebuste esitajate poolt on väga põhjalikult analüüsitud erinevaid materjale ning toiminguid, mida ilma nende materjalidega tutvumiseta ilmselt teha ei oleks võimalik. 6.
  38. 06.05.2008.a. esitasid menetlusalused isikud oma selgitused ja taotlused kirjalikult seoses toimunud sündmuste ja asjaoludega Meelis Salmile. Meelis Salm koostas väärteoprotokollid ilma selleta, et oleks menetlusaluste isikute selgituste ja taotlustega üldse tutvunudki, rääkimata asjaolude tuvastamisest ning nendega arvestamisest. Kohus sellise väitega ei nõustu. Kohtuvälise menetleja ametnik on koostanud kirjalikult väärteoasjas nr 182/08/14 ja 18-2/08/16 vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendused, need sisaldavad analüüsi ning seetõttu ei ole alust väita, et M.Salm ei oleks menetlusaluste isikute selgitustega tutvunud või neid arvestanud. 27.05.2008.a. said kaebuse esitajad Rakvere Linnavalitsusest väärteomenetluses kaebuste rahuldamata jätmise määrused väärteoasjades nr 18-2/08/14 ja 18/2/08/16, milliste puhul on suuremas osas esitatud kaebuse asjaolud jäänud hinnanguta. 11 Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kaebuste rahuldamata jätmiste määrustes (18-5/08/2948 ja 18-5/08/2950) põhjendatud nende rahuldamata jätmist ning antud vastused kõigile kaebustes toodud asjaoludele. 6.
  39. Kaebustes leitakse, et ajavahemikul 25.03.2008.a. kuni 27.03.2008.a. toimus massiline lumesadu, mida tuleks pidada eriliseks juhuks (eriolukorraks- force majeure), mille osas ei ole väärteomenetlus mõistlik ega vajalik ning viidatakse erinevatele artiklitele seoses nimetatud olukorraga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et erakorralist olukorda Rakvere linnas ei olnud ja menetlused lume koristamise tagamata jätmise osas 27.03.2008.a kell 13.03 kinnistuga piirneval alal (kõnnitee jalakäijate liiklemiseks) on õiguspärased. Intensiivne lumesadu lõppes ööl vastu 27.03.2008.a. Fotodelt xxxx piirneva kõnnitee lumest koristamata jätmise kohta on näha, et 27.03.2008.a. lumesadu ei olnud (tl. 176-178, 227-229). Ka meediaväljaannetes ja internetiportaalides avaldatud artiklites kirjutatakse intensiivsest lumesajust mineviku vormis (tl. 165-169, 187-190, 216220, 238-241) ning seda kinnitavad ka selle ajavahemiku ilmateadete väljavõtted (tl. 184-186, 235-237). Kohus leiab, et kaebuste esitajad on põhjendamatult tuginenud ilmastikutingimustele ja meediaväljaannetes ja internetiportaalides avaldatud artiklitele. Nn force majeure olukorrale tuginemine ei ole antud kaasuse puhul õigustatud ning ei vabanda kaebuste esitajate tegevusetust. Samuti ei ole võimalik käsitleda vaidlusaluse hoone teiste kaasomanike tegevusetust käesolevas vaidluses süüst vabastava asjaoluna. 6.
  40. Ivo Särakule kuulub 160/4424 mõttelist osa kinnistust ja Jaan Särakule kuulub 352/4424 mõttelist osa kinnistust, seega leiavad kaebuse esitajad, et nende vastutus peaks iseenesest moodustama sama suured osad. Samas aga on sama tegevuse eest koostatud väärteootsused eraldiseisvates väärteoasjades (18-2/08/14 ja 18-2/08/16), seega on ühe ja sama teo (tegevusetuse) eest algatatud mitu menetlust ja isikuid sõltumata teistest ka karistatud. Kaebuste esitajad leiavad, et ühe ja sama teo kohta ei ole käesoleval juhul võimalik menetleda mitmeid menetlusi, rääkimata nendes eraldi menetlustes karistuste määramisest. Kohus leiab, et xxxx kaasomanikud on lume koristamata jätmisega ehitisega (elamu) piirnevalt kõnniteelt pannud toime väärteod, sest igaüks kaasomanikest oleks pidanud tagama lume koristamise, ilma et lume koristamine oleks pidanud toimuma üheaegselt kõigi kaasomanike poolt ühiselt. Kaasomaniku tegevusetus ei vabasta teisi kaasomanikke täitmast kehtivat Rakvere linna heakorra eeskirja. Kaebuste esitajad väidavad kaebustes ning sama väide on esitatud ka kohtuistungil, et ei ole teada, kas menetlused on toimunud kõigi xxxx kaasomanike suhtes ning vastavat asjaolu varjatakse Rakvere Linnavalitsuse poolt. Kaebuse esitajate kahtlus on ümber lükatud Rakvere Linnavalitsuse poolt esitatud tõenditega (tl. 249, 258), millest nähtub, et seoses lume koristamise tagamata jätmisega xxxx kinnistuga piirnevalt kõnniteelt 27.03.2008.a. on alustatud 7 väärteomenetlust (s.o kõigi xxxx kaasomanike suhtes, kuna kahele kaasomanikule kuulub kaks korteriomandit ning korterit nr xx ei eksisteeri) ning määratud igale isikule rahatrahv 600 krooni. Rahatrahvid on tasutud, v.a isikute (3 isikut) poolt, kes on kohtuvälise menetleja otsused vaidlustanud. 6.
  41. Kaebuste esitajad leiavad, et käesolev tegevus, kus menetleja võtab ühe ja sama teo eest isikuid (olukorras, kus teo saavad toime panna kas kõik kaasomanikud koos või nende enamus) erinevates menetlustes vastutusele, on vastuolus KOKS § 662 mõttega, mis sätestab konkreetse õigusrikkumise eest konkreetse karistuse. Menetlejal puudub õigus seaduses sätestatud karistust oma suva järgi suurendada. Kohus leiab, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 näeb ette vastutuse heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest. Nimetatud sätte puhul on tegemist blanketse normiga, mille sisustamisel tuleb lähtuda konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatud eeskirjadest. Rakvere linna heakorra eeskirja (kehtestatud Rakvere linnavolikogu 15.06.2004.a. määrusega nr 23) p 6.1 kohaselt ehitise või kinnistu omanik on kohustatud tagama heakorratööde tegemise oma puhastusalal, millisena käesolev eeskiri käsitleb füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olevat maa-ala ning sellega piirnevat ala, mis ulatub kinnistu või ehitise piirist sõiduteeni. Heakorratöödeks on tolmu, liiva, prahi, jäätmete, lume 12 ja jää koristamine, libedusetõrje, muru ja rohu niitmine (lubatud maksimaalne kõrgus on 15 cm), lehtede riisumine, heki pügamine ning kõnniteedel liikumist takistavate puude ja põõsaste okste lõikamine. Kohtuvälise menetleja tegevus ei ole vastuolus eelpool nimetatud sätetega ning karistuste määramine sama tegevuse eest üksikult igale rikkujale (kaasomanikule) on lubatud, sest asjaõigusseaduse § 71 lg. 1 ütleb, et kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga pole sätestatud teisiti. xxxx korteriomanikud ei olnud teistsuguseid kokkuleppeid sõlminud ja igaüks neist kaasomanikuna vastutab võrdselt kõnnitee lumest puhastamata jätmise eest. 6.
  42. Kaebuste esitajad väidavad, et on kohtuvälise menetluse käigus korduvalt esitanud taotlusi informatsiooni saamiseks nii teiste kaasomanike suhtes algatatud menetluste osas kui ka teiste lume koristamata jätmise menetluste suhtes Rakvere linnas. Nimetatud taotluste eesmärk oli välistada omavoli ja isikute ebavõrdne kohtlemine. Samuti taotleti kõigi 27.03.2008.a. xxxx lume koristamata jätmisega seotud menetluste liitmist ühte menetlusse, selleks, et oleks võimalik tuvastada õigusrikkumine, kaasomanike roll õigusrikkumise toimepanemisel ning vajadusel määrata igale kaasomanikule õiglane ja proportsionaalne karistus. Kohus leiab, et kaebuste esitajatele on kohtuvälise menetleja poolt antud informatsiooni, nende taotlustele on vastatud ning seda on tehtud vastavalt seadusele (tl. 27,119). Menetluste liitmise taotluse osas on menetlejal õigus teha otsustus vastavalt asjaoludele, see ei ole menetleja kohustus, vaid õigus ning selle alusel ei saa väita, et õigusrikkumist ei ole võimalik õiglaselt menetleda, kui väärteoasju on eraldi menetletud. Kohtuväline menetleja algatas väärteomenetlused KOKS § 66 tunnustel, kinnistuomanike suhtes kelle kinnistuga piirnev kõnnitee oli lumesaju lõppedes jätkuvalt lumest koristamata. Kohtuvälise menetleja poolt ei ole toime pandud ebavõrdset kohtlemist ega rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. 6.
  43. Kaebustes tuuakse välja, et kaebuste esitajad ei ela kohapeal ning tulenevalt nende kohustustest (kool, töö, pere ülalpidamine jms) ei saa nad tegeleda pidevalt lume koristamisega. Samuti puuduvad ka finantsilised vahendid palgata kõnnitee puhastamiseks pidev 24 h puhastuse-valve. Käesoleval juhul lihtsalt ei oleks võimalik õigusrikkumisest ka mitte kõige parema tahtmise korral hoiduda. Menetleja selgitas, et juhul kui kasvõi mingi osa lumest on koristamata, karistab ta omal äranägemisel kõiki kaasomanikke, k.a. neid kaasomanikke, kes oma osa on koristanud. Seega isegi juhul kui kaasomanikud lepivad koristamise osas kokku ning keegi jätab oma kohustuse täitmata, kaasneks sellega teistele kaasomanikele sanktsioon vastavalt menetleja suvale. Seega on kaebuste esitajad ise möönnud, et nad ei tegele pidevalt lumekoristamisega, milline ongi antud kaasuse puhul rikkumise esemeks, mille alusel on kaebuste esitajatele karistused määratud. Väide, et menetleja saab karistada isikuid omal äranägemisel, s.t nn menetleja suval, on kohtu arvates esitatud emotsioonidest lähtuvalt ning ei ole põhjendatud. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus lähtuvad sanktsioonide rakendamisel õigusnormidest, mitte menetleja suvast. Kohtuistungil 30.09.2008.a. kaebuste esitajate poolt esitatud täiendused on vastatud kohtu põhjenduste p-ga 6.
  44. 29.10.2008.a. kohtuistungil kaebuste esitajate poolt esitatud täiendused on vastatud otsuse põhjenduste p-ga 6.4 ning 19.12.2008.a. esitatud täiendavad selgitused ei ole antud asjas asjakohased ning ei kohusta menetlejat tegema otsust selliselt nagu seda on teinud Tallinna Munitsipaalpolitsei. Kohus selgitanud välja kohtueelse menetluse asjaolud, analüüsinud kaebuste esitajate poolt esitatut ning kohtuvälise menetleja poolt kinnitatut ja avaldatud toimiku materjale kogumis, kontrollinud kõiki tõendeid leiab, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 662 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine menetlusaluste isikute poolt on tõendatud väärteoasja materjalidega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millele on lisatud isiku enda poolt esitatud selgitused ja taotlused, vaatlusprotokolliga nr 5, fototabeliga nr 5 (fotod 1-4), näidisega võrdlusmaterjalist (2 fotot), väljatrükiga kinnistu piiride elektroonilisest kaardist ja elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükiga). VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 13 KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalused isikud vastutavad tegevusetuse eest, sest nad olid õiguslikult kohustatud seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu arvates panid menetlusalused isikud väärteod toime kaudse tahtlusega, sest nad pidasid võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönsid seda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Menetlusalustele isikutele on kohtuvälise menetleja poolt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 alusel määratud rahatrahv kummalegi 10 trahviühikut, s.o. 600 krooni, s.t praktiliselt miinimummääras. Vaatamata kaebuste esitajate mitmetele etteheidetele, nagu oleks kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust, on kohus seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt rikkumist ei ole. Menetlusalustele isikutele on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ivo Säraku ja Jaan Säraku kaebused vastavalt Rakvere Linnavalitsuse 22.05.2008.a. otsustele väärteoasjas nr 18-2/08/16 ja nr 18-2/08/14 rahuldamata ning otsustes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 662 lg 1 järgi karistuseks kummalegi mõistetud rahatrahvid 10 trahviühiku ulatuses s.o. 600 krooni muutmata. Tulenevalt kohtu otsusest jäävad kaebuste esitajate kaitsekulud nende endi kanda. Kohtunik: /allkiri/ Leo Sarnet Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus
  45. veebruaril
  46. a. Nooremreferent Lea Herne 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.