4-08-10495 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2009. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-10495 Kohtunik Igor Amann Väärte

§ 151järgi kvalifitseeritava väärteo.

Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 03.09.

1. a väärteoprotokolli nr AB 921843 kohaselt V. Borissov 03.09.
2. a kell 13.20 Tallinnas Sitsi tn 1 juures oli 1 tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 151järgi kvalifitseeritava väärteo.

Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna 13.09.

1. a väärteoprotokolli nr AB 1028536 kohaselt V. Borissov 13.09.
2. a kell 21.30 Tallinnas Sitsi tn 14 juures oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta,

§ 151järgi kvalifitseeritava väärteo.

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 13.01.
2. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-10495 tunnistati V. Borissov süüdi NPAS § 151 järgi ja teda karistati arestiga 12 päeva, mis tuleb vastavalt kohtuotsusele ära kanda pärast V. Borissovile kriminaalasjas mõistetava karistuse ärakandmist. Ühtlasi mõisteti V. Borissovilt välja ekspertiisitasu 1460 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus luges menetlusaluse isiku poolt väärtegude toimepanemise tõendatuks joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktidega nr 3440/216, 3756/34 ja 3917/195, menetlusaluse isiku enda ütlustega ning teiste toimiku materjalidega. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Karistustena otsustas kohus kohaldada aresti, võttes arvesse seda, et V. Borissov ei ole talle varem mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud ja on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist, rahatrahvid on tasumata. Apellatsioon
3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas menetlusalune isik V. Borissov apellatsiooni, milles ta palub võimaldada aresti kanda ositi, viiel päeval nädalas. Juhul, kui kohus ei rahulda tema taotlust aresti ositi kandmise võimaldamiseks, palub V. Borissov võimaldada tal aresti kanda Jõhvis asuvas arestimajas, kuna Rahumäel asuvas arestimajas on tal psühholoogiliselt raske viibida. V. Borissov põhjendab oma taotlust sellega, et teda ei ole veel kriminaalasjas süüdi mõistetud, samuti oma raske olukorraga vabaduses, kuna tal puudub kindel elukoht. Seepärast on tal vaja pärast vanglast vabanemist otsida omale elu- ja töökoht. Samuti palub apellant arvestada seda, et ta on vanglas töötanud ja rahatrahvid tasunud. Apellant palub tema apellatsioon läbi vaadata ilma tema osavõtuta kohtuistungist.
4. Vastavalt VTMS § 145 lg-le 1 saatis ringkonnakohus V. Borissovi kaebuse koopia Põhja Politseiprefektuurile ning selgitas kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. Ringkonnakohtule saadetud seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et esitatud apellatsioon on põhjendamata ning palus jätta vaidlustatud kohtuotsus sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustus. Kohtuväline menetleja märkis, et on nõus menetlusaluse isiku kaebuses esitatud taotlusega määrata aresti kandmise kohaks Jõhvi Arestimaja, aadressil Ülesõidu 1, Jõhvi ning arest kuulub ärakandmisele pärast V. Borissovi vangistusest vabanemist või tõkendi muutmist. Ühtlasi teatas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohtuistungist osa võtta ei soovi. VTMS § 145 lg 1 alusel lahendab ringkonnakohus V. Borissovi apellatsiooni kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Vaadanud läbi esitatud apellatsiooni, kohtuvälise menetleja seisukoha ja toimiku materjalid, leiab ringkonnakohus, et apelleeritud kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
6. Karistusseadustiku (KarS) § 66 lubab kohtul karistusena kohaldatud aresti ositi kandmist otsustada üksnes kohtuotsuse tegemisel karistuse mõistmise kohta. Harju Maakohtu 13.01.
7. a otsusega väärteoasjas nr 4-08-10495 on V. Borissovit karistatud 15 päevase arestiga, mis kuulub kohtuotsuse järgi ärakandmisele korraga. Vastavalt KarS § 66 lg-le 1 arvestab kohus karistuse ositi kandmise määramisel süüdlase perekondlikku, tööalast ja tervislikku seisundit. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et V. Borissovile karistuste mõistmisel võttis maakohus arvesse kõiki nimetatud asjaolusid. Puuduvad tõendid V. Borissovi perekondlike, tööalaste ja tervislike asjaolude kohta, mis kinnitaksid, et tal puudub võimalus kanda aresti järjest. Harju Maakohus ei ole V. Borissovile karistust mõistes pidanud tema suhtes KarS § 66 kohaldamist võimalikuks ning apellatsioonis toodu ei anna ringkonnakohtule alust hinnata ümber maakohtu otsustust V. Borissovile mõistetud karistuse korraga ärakandmise kohta.
8. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 205 lg 1 sätestab, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt sama seadustiku §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamatult pärast selle tegemist. Kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kohta saadetakse kohtuotsuse teinud kohtu asukohajärgsele või süüdlase elukohajärgsele arestimajale või ajateenijale mõistetud aresti puhul väeüksuse arestimajale. Seega on seaduse kohaselt (lisaks VTMS § 205 lg-le 1 ka vangistusseaduse §-st 85 tulenevalt) kohtul võimalik otsustada, kas karistuse täideviimise kohaks on kohtu asukohajärgne või isiku elukohajärgne arestimaja. V. Borissovile kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pöörava kohtu sellekohase otsustuse ümberhindamise aluseks ei saa olla V. Borissovi väidetav asjaolu, et Rahumäel asuvas arestimajas on tal psühholoogiliselt raske viibida. Samuti märgib ringkonnakohus, et puudub alus apellandi poolt aresti kandmise kohana soovitud Jõhvi Arestimaja käsitleda tema elukohajärgse arestimajana, kuivõrd apellant ise väidab oma apellatsioonis, et tal puudub kindel elukoht.
9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 145 lg 1 ja 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN 3