← Eesti

4-07-4814/1

4 – 07 – 4814 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 07 – 4814 Kohtunik Anne Ennok Avaldus Taavi Oja aval

§ 82lg 1 p 3 ja täitemenetluse seadustiku § 202.

Kohtutäituri poolt on kohtule esitatud täiteasjade 026/2003/11407, 026/2004//2647, 026/2004/5327, 026/2005/1192 ja 026/2005/4316 toimikute ärakirjad, milledest nähtub, et eelnimetatud täitedokumendid on esitatud sundtäitmiseks kohtutäitur MRoodesele. Täitemenetlused on alustatud 29.05.2006.a. ja 16.06.2006.a. Kohtutäituri poolt on täiteasja menetlemise käigus saadetud võlgnikule täitekutsed ja tehtud päringud pankadele selgitamaks välja pangakontode olemasolu. Samuti on kontrollitud võlgnikul töökohtade olemasolu. 14.02.2007.a. ja 23.08.2007.a. on saadetud töötasu arestimise aktid võlgniku töökohta. Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Taavi Oja taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

§ 82

lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud

§ 82

lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg.

§ 5

lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Kuna Taavi Oja suhtes olid täitemenetlused algatatud 2003, 2004 ja 2005. aastal, siis oleks tulnud täitemenetlused lõpule viia 1 aasta jooksul. Täitemenetlus täiteasjas 026/2005/4316 oleks tulnud lõpule viia 18 kuu jooksul. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt

§-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja

§ 82

lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud

§ 82

lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et Taavi Oja ei ole temale mõistetud rahatrahvide tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole suutnud tõendada, et Taavi Oja oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks ei ole kohtutäitur kontrollinud võlgnikul muu vara olemasolu ning ei ole teinud kohtule ettepanekut rahatrahvi asendamise kohta, kui sissenõude pööramine varale pole andnud tulemusi. Kohtutäituri poolt 14.02.2007.a. ja 23.08.2007.a. võlgniku töökohta rahalise nõude arestimise akt on koostatud peale 1 aastase ja 18 kuulise tähtaja möödumist seega ajal, mil täiteasjade 026/2003/11407, 026/2004//2647, 026/2004/5327, 026/2005/1192 ja 026/2005/4316 aluseks olevate täitedokumentide täitmine oli aegunud. Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning

§ 82

lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega Taavi Oja suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades 026/2003/11407, 026/2005/4316. Anne Ennok täitmiskohtunik 026/2004//2647, 026/2004/5327, 026/2005/1192 ja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.