6. KFC esitas 11.02.2009 kohtuvälise menetleja ametniku K.Otsa tegevuse ja teate peale samaaegselt kaebused KA peadirektorile. Ühiskaebuse kohaselt oli asjas väärteomenetluse mittealustamine võimatu, kuna väärteomenetlus oli faktiliselt juba alanud. Alustatud väärteomenetluse lõpetamiseks peab kohtuvälise menetleja ametnik koostama väärteomenetluse lõpetamise määruse. Teatest on ilmne, et sisuliselt on tegemist väärteomenetluse lõpetamise otsusega. Väärteomenetluse mittealustamine oli põhjendamatu, 4 kuna ilma sisulise väärteomenetluse läbiviimiseta ei olnud võimalik tuvastada
Kohtuvälise menetleja ametnik on teates viidanud mitmetele asjaoludele, mille tuvastamine eeldab menetlustoimingute läbiviimist. Teade kujutab endast sisuliselt väärteo lõpetamise määrust ja tuleb seetõttu tühistada, kuna pole läbi viidud nõuetekohast väärteomenetlust. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja ametniku 02.02.2009 teade väärteomenetluse alustamata jätmise kohta või lugeda väärteomenetlus alustatuks, viia läbi nõuetekohane väärteomenetlus ja tuvastada KCF kaebuses kirjeldatud õigusrikkumise toimepanemine ja karistada AS-i Elveso ja T Heinarut väärteo toimepanemise eest. 7. KA peadirektori asetäitja K Rõõmusaare 16.02.2009 määrusega jäeti KCF kaebus kohtuvälise menetleja ametniku tegevuse ja teate peale rahuldamata. KA ei pea õigeks seisukohta, justkui tähendaks KA poolt mistahes toimingute tegemine pärast väärteoteate saamist seda, et KA on alustanud väärteoteate põhjal väärteomenetlust. KCF on jätnud põhjendamatult arvestamata, et ta taotles 15.01.2009 kaebuses lisaks väärteomenetluse alustamisele Elveso suhtes ka haldusmenetluse alustamist, mis erinevalt väärteomenetlusest algab taotluse esitamisega haldusorganile automaatselt. KFC poolt KA-le 15.01.2009 kaebuse esitamisega algas KA-s haldusmenetlus ja kaebuse esitaja poolt viidatud K.Otsa toimingute näol on tegemist haldusmenetluse raames tehtud toimingutega. Asjaolu, et KA ametnik võis kasutada haldusmenetluse raames kogutud teavet ühtlasi seisukoha kujundamiseks selle kohta, kas Elveso tegevuses võivad esineda väärteotunnused, mis annaksid alust Elveso suhtes ka väärteomenetluse alustamiseks, ei tähenda, et ametnik oleks vastavate teabe kogumise toimingutega juba alustanud või läbi viinud väärteomenetlust. KrMS § 193 lg 1 tulenevalt on väärteomenetluse ajendiks väärteoteade või väärteole viitav muu teave ning lg 2 tulenevalt on väärteomenetluse aluseks väärteo tunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Väärteomenetlus ei saanud käesoleval juhul alata üksnes toimingust, vaid kohtuvälise menetleja ametnik oleks Elveso suhtes väärteomenetluse alustamiseks pidanud ka sedastama, et KCF 15.01.2009 kaebuses esitatud asjaoludel esinevad Elveso tegevuses KonkS § 73-5 ja/või § 73-7 kirjeldatud väärteo tunnused ning vastavast siseveendumusest lähtuvalt avaldama teatud viisil ka tahet alustada Elveso suhtes väärteomenetlust. Teatest lähtuvalt kohtuvälise menetleja ametnik K.Ots ei ole Elveso tegevuses aga väärteotunnuseid tuvastanud ja on seda teates selgelt väljendanud. KA ei pea õigeks, et kohtuvälise ametniku mistahes toimingud pärast väärteoteate saamist tähendavad automaatselt väärteomenetluse alustamist ja läbiviimist, vastasel juhul tuleks iga väärteoteate põhjal alustada koheselt väärteomenetlust, ilma, et menetlejal oleks võimalik veenduda, kas väärteomenetluse alustamiseks on seaduslik alus.
lg 1 sätestatud 15-päevane tähtaeg ongi sätestatud selleks, et kontrollida väärteomenetluse ajendis väärteomenetluse aluse olemasolu, vältimaks väärteomenetluse alusetu alustamisega menetlusaluse isiku õiguste põhjendamatut riivet. Kaebuse esitajal puudub pädevus määrata, et järelevalveasutuse poolt tehtud toiminguid tuleb käsitleda just väärteomenetluse raames tehtud toimingutena, mitte aga haldusmenetluse toimingutena. Kohtuvälise menetleja ametniku pädevuses on otsustada, kas ta näeb, et konkreetsel juhul ja konkreetsetel asjaoludel on alust alustada isiku suhtes väärteomenetlust konkurentsiseaduse rikkumise tunnustel. KA on seisukohal, et KA ametnik K.Ots ei olnud Elveso suhtes väärteomenetlust alustanud, mistõttu oli väärteomenetluse alustamise teate koostamine võimalik. Asjaolu, et teates ei ole defineeritud „suurkliendi“ mõistet, ei muuda asjaolu, et Kalevit ega KCF ei saa võrdsustada veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust universaalteenusena tarbivate elanikega. Elveso käitumisele hinnangu andmisel ei oma tähtsust, kes isikuliselt on Elveso klient, kas Kalev või KCF, kuivõrd KonkrS § 2 lg 3 alusel võib mõlemat käsitleda ühe ettevõtjana. KCF arvates ei ole kohtuväline menetleja KonkS § 2 lg 3 kohaldatavust sisuliselt kontrollinud. KA-le jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid sisulisi asjaolusid võrreldes nendega, mis on esitatud teates, oleks KA ametnik pidanud 5 KonkS § 2 lg 3 kohaldamisel kontrollima. Kalevi valitsev mõju KCF üle on tuvastatav ainuüksi Kalevile KCF-is kuuluva osaluse põhjal. KFC ei ole põhjendanud, milliseid vähemkoormavaid vahendeid oleks Elveso pidanud KCF suhtes kohaldama, millisel õiguslikul alusel oli Elveso kohustatud selliseid vahendeid kohaldama ning millisel õiguslikul alusel tuleb KCF poolt mainitud vahendite mittekohaldamist lugeda Elveso poolt konkurentsiseaduse rikkumiseks. Teates on põhjendatult märgitud, et Elvesol on seadusest tulenev õigus kliendi võlgnevuse korral veevarustus katkestada (ÜVVKS § 8 lg 4¹). KA hinnangul KCF etteheited KA tegevusele ei ole mitte sisulist laadi, vaid kantud vaidlustamise eesmärgist kui sellisest. 8. KCF esitas oma esindaja vandeadvokaadi Risto Rüüteli kaudu kohtuvälise menetleja juhi 16.02.2009 määrusele ja väärteomenetluse mittealustamisele 25.02.2009 kaebuse. Kaebuse kohaselt oli KA poolt väärteomenetluse mittealustamine võimatu, kuna väärteomenetlus oli faktiliselt juba alanud. KA seisukoht, et nagu oleks juhtumil kui sama õigusrikkumist on võimalik samal menetlejal hinnata samaaegselt väärteo –ja haldusmenetluses, on menetlejal võimalik valida, millise menetluse raames ta toiminguid teeb, on ebaõige. Paralleelselt käivate menetluste korral, mida menetleb sama ametnik, tuleb menetlusotoiminguid pigem pidada samaaegselt mõlema menetluse raames teostatavateks toiminguteks, et oleks kuidagigi tagatud menetlusi läbiviiva ametniku enesekontrolli võimalus. Väärteomenetluse mittealustamine oli põhjendamatu, kuna ilma sisulise väärteomenetluse läbiviimiseta ei olnud võimalik tuvastada
aluste olemasolu või puudumist, mistõttu väärteomenetluse läbiviimine oli antud juhul vältimatu. Kliendi võlgnevus ei ole KonkS § 18 lg 2 kohaselt veeteenuse osutamise katkestamise objektiivseks aluseks. KA seisukoha puhul, et teenuse osutamist võib katkestada, kui klient ei ole arveid tasunud, on möödapääsmatu tuvastada, kes on vee-ettevõtja klient. Seisukoht, et KonkS § 2 lg 3 tähenduses on Kalev ja KCF üks ettevõtja, on seadusevastane. Veeteenuse osutamine ei ole kontsernipõhine toiming, vaid veeettevõtja sõlmib veeteenuse osutamise lepingu konkreetse äriühinguga KonkS § 2 lg 3 eesmärki silmas pidades ei ole selle sätte kohaldamine KFC suhtes võimalik, kuna tema tegevusele ei ole vaja konkurentsiõiguslikku hinnangut anda. KA väärteomenetluse mittealustamise kontseptsioon on üles ehitatud väärale väitele, et Elveso tegevuses silmselgelt puuduvad konkurentsiseaduse rikkumise tunnused, kuivõrd seadus võimaldas Elvesol lõpetada KCF-ile veeteenuste osutamise. ÜVVKS § 8 lg 4¹ Elveso tegevust ei legitimeeri. Ilma väärteomenetlust sisuliselt läbi viimata ei ole võimalik tugineda ÜVVKS § 8 lg 3 p 6 alusel Rae VVK 21.03.2006 määrusega nr 18 kinnitatud „Rae valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale.“ Eeskirja § 12 lg 6 p 1 kohaldamine eeldab esmalt arve esitamist kliendile ning arvel sätestatud tähtajaks selle arve mittetasumist. Elveso ei ole KCFile arveid esitanud, seega puudub alus väita, et KFC pole arveid arvetes määratud tähtajaks tasunud. KA ei ole selgitanud välja, kes on Elveso kliendiks. KA arvamus, et Rae valla õigusaktid sätestavad KonkS-sse erandeid, on vastuolus Põhiseaduse §-s 3 sätestatud seadusreservatsiooni põhimõttega. Kui kohus leiab, et antud asjas sai väärteomenetluse jätta alustamata seoses sellega, et ettekirjutus legitimeerib Elveso tegevuse, palub KFC jätta ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 ja eeskirja § 12 lg 6 p 1 kohaldamata ja tunnistada need põhiseadusega vastuolus olevaks. KFC on seisukohal, et 1-kuuline võlgnevus ei saa põhimõtteliselt olla veeteenuse osutamisest keeldumise objektiivseks põhjuseks. ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 tulenev volitus praeter legem määruse andmiseks ja selle volituse alusel antud määrus (eeskiri) on vastuolus PS §-s 3 sätestatud seadusreservatsiooni, § 4 sätestatud võimude lahususe ja § 154 sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustusega korraldada kohaliku elu küsimusi seadusel alusel. Konkurentsivabadus kui ettevõtlusvabaduse üks osa on põhiseaduslik õigus, mis on riigielu küsimus, mitte kohaliku elu küsimus. Kohalik omavalitsus ei ole pädev reguleerima riigielu küsimusi ilma asjakohase volitusnormita. Volitusnormi vastuolu põhiseadusega toob vältimatult kaasa eeskirja § 12 lg 6 p 1 põhiseadusvastasuse. Juhul kui kohus nõustub KA-ga, 6 et väärteomenetluse alustamise välistas ÜVKKS § 8 lg 4 p 6 alusel antud Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1, palub kaebuse esitaja jätta need vaidluses kohaldamata ja tunnistada nii ÜVVKS § 8 lg 4 p 6 kui Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1 põhiseaduse § 3, § 4, § 11 § 13 § 31 ja 154 vastuolus olevaks. Juhul kui kohus leiab, et põhiseadusega on vastuolu üksnes Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1, kuna ületab volituse piire, palub kaebuse esitaja jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks üksnes Rae VVK 21.03.2006 määruse nr 18 § 12 lg 6 p 1. Juhul kui KA teade kujutas endast sisuliselt väärteo lõpetamise määrust, tulnuks see tühistada, kuna pole läbiviidud nõuetekohast väärteomenetlust. Kaebuse esitaja taotleb tühistada KA 16.02.2009 määrus ja kohustada KA-d viima läbi nõuetekohane väärteomenetlus, milles tuvastada KFC kaebuses kirjeldatud õigusrikkumiste toimepanemine ning karistada AS Elveso /Toomas Heinarut väärtegude toimepanemise eest. Juhul kui 02.02.2009 teade väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on käsitletav väärteomenetluse lõpetamise määrusena, palume tühistada ka see teade, et vältida vastuoluliste määruste kehtivus. Kohtumääruse põhjendused 9. Kohus, tutvunud esitatud KCF kaebusega (kohtusse laekunud 26.02.2009) ning kontrollinud kohtule esitatud kirjalikke materjale, asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, et kohtuvälise menetleja K.Otsa poolt tehtud toimingud kaebuses toodud asjaolude väljaselgitamiseks tähendasid ühtlasi väärteomenetluse faktilist algatamist, mitte aga haldusmenetluse raames tehtavaid toiminguid, ning juhul kui kohtuväline ametnik on samaaegselt haldusmenetlust läbiviiv riikliku järelevalve teostaja, ei ole menetlejal endal võimalik määrata, millise menetluse raames ta toiminguid teeb. Kohtu hinnangul ei tugine kaebuse esitaja eeltoodud väited, aga samuti seisukoht, et paralleelsete menetluste korral tuleks läbiviidud menetlustoiminguid pidada samaaegselt mõlema menetluse raames teostatavateks toiminguteks, seadusele ja on seega meelevaldne ning põhjendamatu. Riikliku järelevalve menetlus on oma õiguslikult iseloomult haldusmenetlus ning selle toimingutele esitatavad nõuded võivad erineda väärteomenetluse kui karistusõigusliku menetluse toimingutele esitatavatest nõuetest. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta ka olulised erisused menetlusele allutatud isiku õiguslikus seisundis. Näiteks tekib väärteomenetluses menetlusalusel isikul esimese menetlustoimingu tegemisel õigus kaitsjale (
Seega on ilmne või vähemalt tõenäoline, et väärteomenetluses kaasneb menetlusaluse isiku õiguste ja vabaduste suhtes intensiivsem riive kui haldusmenetluses. Vältimaks isiku õiguste ja vabaduste põhjendamatut riivet on seadusandja pannud kohtuvälisele menetlejale kohustuse kontrollida väärteomenetluse algatamise põhjendatust ja rõhutanud, et väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemisel ei tohi väärteomenetlust alustada (
Väärib märkimist, et alusetu väärteomenetluse alustamine toob väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemisel kaasa väärteomenetluse lõpetamise koos isiku õigusega kaitsja tasu hüvitamisele riigi-või kohaliku eelarve vahenditest (
Seega on olukorras, kus järelevalveasutusele on esitatud samaaegselt nii taotlus haldusmenetluse läbiviimiseks kui ka väärteoteade, loogiline ja menetlusseadustega kooskõlas viia väärteoteate põhjendatuse kontrollimiseks esmalt läbi isiku õigusi vähem riivav haldusmenetlus või sellega seonduvaid toiminguid ning selle käigus kogutud andmete alusel otsustada, kas need on piisavad väärteoteate alusel väärteomenetluse algatamiseks. Selles osas 7 langeb kohtu arvamus täielikult kokku kohtuvälise menetleja juhi määruses sedastatuga, et
lg 1 sätestatud 15-päevane tähtaeg ongi kohtuvälisele menetlejale vajalik selleks, et kontrollida väärteomenetluse ajendis väärteomenetluse aluse olemasolu, vältimaks väärteomenetluse alusetu alustamisega menetlusaluse isiku õiguste põhjendamatut riivet. Kohus juhib tähelepanu, et KA pöördumistes Elveso esindajate poole selgituste saamiseks on tuginetud KonkS § 57 lg 1, mis seondub KA poolt riikliku järelevalve teostamisega. 12. Riigikohus on lahendis 3-1-1-2-06 märkinud, et tulenevalt
§-st 2 ja KrMS § 193 lg-st 1 alustatakse väärteomenetlust kui esinevad menetluse alus ja ajend ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud.
Eelnev tähendab, et väärteomenetlus on alanud, kui väärtegu menetlema pädev ametnik asub tegema toiminguid, kontrollimaks tal tekkinud kahtlust, et toime on pandud väärtegu. 13. Eeltoodust nähtub, et väärteomenetlusega seonduvaid toiminguid võib kohtuväline menetleja asuda sooritama siis, kui tal on tekkinud põhjendatud kahtlus väärteo toimepanemise kohta, st üheltpoolt esineb väärteomenetluse alus ja teiseltpoolt puuduvad menetlust välistavad asjaolud. Seega võib kohtuväline menetleja, kellel on kasutada lisaks väärteoteatele muid andmeid väärteomenetluse aluse ja menetlust välistavate asjaolude kohta, otsustada väärteomenetluse algatamise või sellest keeldumise ka ilma vältimatu väärteomenetluse läbiviimiseta. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja K.Otsa haldusmenetluse käigus kogutud andmete alusel asunud seisukohale, et väärteoteates esitatud väited isikute teos väärteotunnuste esinemise kohta ei ole kinnitust leidnud, st esinevad
lg 1 p 1 ettenähtud väärteomenetlust välistavad asjaolud ja on otsustanud keelduda väärteomenetluse algatamiseks, milleks tal oli kohtu hinnangul seaduslik õigus. Seega kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja K.Otsa poolt väärteomenetlusega alustamisega seonduvaid toiminguid tehtud ja tema 02.02.2009 teadet väärteomenetluse alustamata jätmise kohta ei saa lugeda, vaatamata selle suurele mahule ja põhjalikule õiguslikule analüüsile, väärteomenetluse lõpetamise määruseks.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. KCF kaebuses kohtuvälise menetleja tegevuse peale ei ole küsimust Elveso tegevust lubavate/õigustavate õigusnormide põhiseadusele vastavusest püstitatud ning kohtuvälise menetleja juhi määruses ei ole selle suhtes seisukohta võetud, mistõttu kohus ei pea võimalikuks ega vajalikuks taotlust selles osas läbi vaadata. Lisaks selle märgib kohus, et karistusõiguses kehtiva nullum crimen põhimõtte kohaselt ei saaks taotluses märgitud õigusnormide võimalik põhiseadusvastasus kaasa tuua Elveso/Heinaru karistamist kaebuses soovitud viisil. 16. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes
§§-dest 79 lg 1-2, lg 3 p 1 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Viktor Brügel Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.