Väärteoasi nr. 4-08-13233 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasi 4-08-13233 kirjalikus menetluses Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuasi Joonas Jürisaar’e (isikukood 37208054216) väärteoasi EhS § 68 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Keila Vallavalitsuse 04.12.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 200811051 Asja läbivaatamise 10.02.2009.a. kuupäev RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1; § 109-111; § 132 p 3; § 133-135 kohus otsustas: Jätta rahuldamata Joonas Jürisaare kaebus Keila Vallavalitsuse 04.12.2008.a. otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr.
- Jätta Keila Vallavalitsuse 04.12.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 200811051 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o. alates 10.02.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik Keila Vallavalitsuse 04.12.2008.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr. 200811051 karistati Joonas Jürisaar’t 04.12.2008.a. EhS § 68 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600 krooni selle eest, et tema ajavahemikul
- aastast kuni
- aasta novembrini ilma nõutava kasutusloata võttis eluruumina kasutusele ridaelamuboksi aadressil Xxx, millega rikkus EhS § 29 lg 2 p
- Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub Joonas Jürisaar tühistada ülalnimetatud otsus ja lõpetada asjas menetlus väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse motiivide kohaselt ei ole ta nimetatud süütegu toime pannud ja selgitab, et ostis 31.05.2006.a. ridaelamuboksi, milles väärtegu väidetavalt toime pandi, M V ’ilt, kes notariaalse ostu-müügilepingu alusel kohustus ridaelamule hankima kasutusloa. Nimetatud asjaolu oli kohtuvälise menetleja ametnikule M Neppole teada. Kaebuse esitaja lisab, et ehitusseadusest ei tulene imperatiivset keeldu kasutada eluasemena kasutusloata eramut ja/või sellega võrdsustatud objekti ning seetõttu ei ole temale inkrimineeritud tegu seadusjärgselt delikt. Ta leiab ka, et EhS § 2 lg 6 p 1 kohaselt tuleb ehitamine lugeda lõppenuks hetkest, kui on lõppenud ehitise, mitte selle ühe osa ehitamine ning käesoleval juhul ei ole täitnud ridaelamuboksis ehitustöödega seotud kohustusi, mistõttu ei ole hoone ehitamine ka lõpetatud. Kaebuse esitaja lisab, et rajamata on ka infrastruktuur. Ta viitab EhS § 29 lg 2 p-le 4, mille kohaselt saab kasutusluba taotleda alles pärast ehitise ehitamise lõpetamist. Tema sõnul on vastustaja ise korduvalt teinud kaebuse esitajale eluaseme müünud M V ’ile korduvaid märgukirju selle kohta, et ehitamine on lõpetamata ning seetõttu peab kaebuse esitaja ka kohatuks temale EhS § 29 lg 2 p 4 inkrimineerimist kuna vastustaja on oma tegevuse kaudu rikkumise mittetoimepanemisest teadlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et ehituse omanikuna ei ole ta eiranud temal lasuvaid kohustusi ning seetõttu puudub alus tema karistamiseks EhS § 68 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja esitas kohtule oma seisukoha, mille järgi juhiti kaebuse esitaja tähelepanu kasutusloa puudumisele 05.03.2008.a. ning kohustati teda esimesele võimalusel, kuid mitte hiljem kui 01.06.2008.a. Ehitusseaduse ja planeerimisseaduse kohaselt ei ole arendajale pärast kinnistu omanikuvahetus sanktsioone võimalik rakendada. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt taotlesid elanikud ning arendaja M V tähtaja pikendamist
- septembrini, sest kasutusloa taotlemiseks vajalikku dokumentatsiooni ei saadud kokku. Samuti oli probleem korduvalt arutamisel vallavalitsuse ehitus- ja planeerimiskomisjoni, kus elanike suhtes sunniraha (10000 krooni) rakendamine oleks liigselt koormav ning tuleks piirduda väikese trahviga. Novembri alguses kutsuti välja ridaelamu elanikud ning koostati neile väärteoprotokollida EhS § 68 lg 1 rikkumise kohta. Vastuses on lisatud, et ka detsembri alguseks, mil oli otsuse tegemise aeg ei olnud kasutusloa saamiseks vajalikke dokumente laekunud, samuti ei esitatud vastulauset. Detsembri alguses tehtud otsuseha trahviti elanikke 600 krooniga. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga nagu oleks kasutusloa taotlemine müüja (M V ’i) kohustus, viidates EhS § 29 lg 1 p11-le 11, mille järgi on see ehitise omaniku kohustus. Vastustaja vaidleb vastu ka kaebuse esitaja väitele nagu ei keelaks EhS kasutada kasutusloata elamut eluasemena, viidates EhS § 32 lg 1, mille kohaselt on kasutusluba muuhulgas kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitise kasutamiseks selle otstarbe kohaselt. Vastustaja seisukoha järgi, on kasutusloa puudumisel tegu poolelioleva ehitisega, mis ei vasta ehitisele ega eluruumile ettenähtud nõuetele ja selle kasutamine eluruumina ei ole lubatud. Kaebuse esitaja väite kohta, mille järgi kasutusluba taotleda seetõttu, et ehitus ei ole lõppenud, leiab vastustaja, et neile teadaolevalt ei ole ehitis saanud Päästeametilt kasutusloa taotlusele kooskõlastust, mille osas on ettekirjutusest möödunud 9 kuud. Vastustaja leiab, et teede mustkatte, tänavavalgustuse, vihmaveerennide ja katuseakna puudumine ei takista kasutusloa saamist. Eelnevale tuginedes palub vastustaja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja J Jürisaare kaebus rahuldamata, jättes kaebuse esitaja kanda ka menetluskulud. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, samuti kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjaliku seiskohaga jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et EhS § 29 lg 1 p 11 järgi on ehitise omanik kohustatud tagama kasutusloa olemasolu ja vastutab selle kohustuse täitmise eest. Niisamuti nõustub kohus seisukohaga, mille järgi ei saa kasutusluba taotleda kolmas isik, antud juhul MV . Kohus peab vajalikuks märkida, et kasutusloa tagamise kohustus saab seega lasuda ehitise igakordselt omanikul, omandiõiguse üleminekuga on selline kohustus MV ’ilt üle läinud Joonas Jürisaar’ele. Kasutusloata hoonet loetakse EhS § 32 lg-st 1 tulenevalt ehitisele ettenähtud nõuetele ja selle kasutusotstarbele mittevastavaks. Kohtuvälise menetleja seisukohas toodud viited Päästeameti ettekirjutustele on iseloomuga, mis viitavad valminud ehitise kooskõlastuse saamiseks vajalike muudatuste tegemisele. Vajalikud parendused ning taotlused oleks kaebuse esitaja pidanud saama tehtud 8 kuu jooksul, alates kohtuvälise menetleja ettekirjutusest. Seega ei saa pidada õigustatuks kaebuse esitaja väidet selle kohta, et ehitustegevus ei ole lõppenud ning seetõttu puudub temal ka kasutusloa taotlemise kohus. Kaebuse esitaja ei ole eitanud asjaolu, et ta kasutab ehitist-elab antud ehitises. Kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud ja seaduslik. Merle Parts Kohtunik