4-08-4277\6

4-08-4277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-4277 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 29.09.2008.a Väärteoasi Mart Roostfeldti kaebus Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni 17.04.2008.a otsusele väärteoasjas nr 01060507 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Mart Roostfeldt (isikukood 36402290297; elukoht: xxx; töökoht: OÜ M E , juhatuse liige) Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon (asukoht: Tallinn, Kopli 76) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Mart Roostfeldt kohtuväline menetleja – Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni esindajad K Heinsoo ja K Lehtla RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Mart Roostfeldti kaebus ning muutmata Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni vaneminspektori Kris Heinsoo 17.04.2008.a. otsus üldmenetluses
2. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. 2 Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse ja on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeaval pärast kassatsiooniteate saamist ja selle registreerimist kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 17.04.2008.a otsusega väärteoasjas nr 01060507 määras Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni vaneminspektor Kris Heinsoo Mart Roostfeldt’ile karistuseks xxxduskaitseseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahvi 45 trahviühikut, s.o 2 700 krooni. Otsuse kohaselt tuvastas Keskkonnainspektsioon 13.11.2007.a , et Harju maakonnas Kuusalu vallas Xxx külas maaüksusel (xxx) on M. Roostfeldt Xxx jõel paikneva paistiigi ümber püstitanud puitlattidest piirdeaia, mis osaliselt sulgeb Xxx jõe kallasraja nimetatud maaüksusel. Sulgemise viis on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis nr
3. maaüksuse omaniku KA14.12.2007.a.ütluste kohaselt on ta andnud maaüksuse valduse koos kõigi sellest tulenevate kohustustega oma pojale - Mart Roostfeldt’ile. Sulgedes Xxx jõe kallasraja aiaga on Mart Roostfeldt rikkunud xxxduskaitseseaduse § 36 lg-s 1 kehestatud nõuet, mille kohaselt on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja xxxmade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Veeseaduse § 10 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis. Xxx jõgi on kantud avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirja, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
4. juuli 1996.a määrusega nr
5. Xxx jõe kallasraja laius on vastavalt veeseaduse § 10 lg 2 p 2 kohaselt 4 meetrit. Xxx jõgi on küll paisutatud ning maaüksusele on selle tulemusena tekitatud paistiik, kuid see ei muuda asjaolu, et Xxx jõgi on on kogu ulatuses avalikult kasutatav vooluveekogu, millele on ette nähtud kallasrada. Selline nõue on kirjas ka maaüksuse detailplaneeringu piirangutes ja kantud 4-meetrise kallasrajana detailplaneeringu joonisele. Nimetatud otsuse peale esitas M. Roostfeldt kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse esitaja märgib, et ehitas aia oma emale kuuluval kinnistul asuva paistiigi (järve) kaldale. Nimetatud paistiik asub tervikuna kinnistul, temasse suubub ja temast väljub Xxx jõgi. Paistiik on kantud Eesti järvede nimistusse järjekorranumbri 442 all. Paistiik Xxx jõel kinnistul taastati
6. aastal, võttes aluseks kinnistul asunud hoonete enampakkumise korra punkti 2.3 ning Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud Vee erikasutusload nr XXX ja xxx. Kuna Xxx jõel taastati samaaegselt 2 tiiki, siis vormistati mõlema tiigi taastamiseks ühine veekasutusluba teise kinnistu omaniku M P nimele. Mõlemast veekastutusloast on selgelt nähtav, et töid teostatakse kahel pool silla all asuvat tammi. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma määrusega nr 191, 18.07.1996.a. Viidatud määruses toodud nimekirjas ei ole kumbagi Xxx jõel asuvat paistiiki, seega on kinnistul asuv Xxx paistiik ühe kinniasja piires asuv eraveekogu, milline ei ole määratud avalikuks kasutamiseks ega oma seetõttu ka kallasrada. Kallasraja puudumise tõttu ei ole võimalik ligipääsu kallasrajale ka kuidagi piirata või takistada. Kaebaja märgib, et ehitas paisjärve kaldale aia, tähistamaks eravalduses oleva kinnistu piire ja hoidmaks ära juhuslikke õnnetusi paisjärve kaldale sattuvate xxxmade ja inimestega. Samas on aed ehitatud sellisena, et sellest pääsevad vajadusel läbi nii xxxmad (aialattide vahelt) kui ka inimesed (aeda on jäetud kohad, kust aialatid on kerge vaevaga eemaldatavad). 3 Kaebuse esitaja nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on kinnistule ettenähtud kallasraja rajamine. Ometigi ei tähenda detailplaneeringu kehtestamine, et kehtestamise hetkest kõik detailplaneeringus ette nähtu ka koheselt olemas oleks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Seega saab detailplaneering küll luua õigusliku aluse ja põhjendatuse seadusjärgse kinnisasja kitsenduse (milliseks kallasrada kaheldamatult on) seadmiseks, kuid ei kehtesta seda kitsendust ise. Kohtuistungil jäi M. Roostfeldt kaebuses toodud asjaolude juurde ning täiendavalt märkis, et Xxx jõgi ei suubu tema arvates ülemisse tiiki (paisjärve) ning selles kohas Xxx jõgi katkeb. kinnistul Xxx jõel 2002.a. taastatud paistiigid on kantud Eesti järvede nimistusse (nr.442 ja 443 all) ning need ei ole osa Xxx jõest, Kumbagi Xxx jõel olevat paistiiki ei ole kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ning tegemist on eraveekogudega, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks ega oma seetõttu ka kallasrada. Kohtule esitas M. Roostfeldt oma väidete kinnituseks ka Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja K. Krooni vastuse, milles väidetakse, et Xxx paisjärved ei ole avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas ning on ilma avaliku kasutamise õiguseta. Samuti esitas ta katastriüksuse kitsenduste väljavõtte, väljavõtte maakatastri kaardist, millele märgitud Xxx jõe kallasrada ja see ei puuduta paisjärvi. Kohtuvälise menetleja esindajad palusid jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata, kuna paisjärved (tiigid) on osa Xxx jõest. Xxx jõgi on avalikult kasutatava vooluveekogu, millel on ette nähtud kallasrada ning selle on M. Roostfeldt sulgenud aiaga. Xxx jõgi voolab läbi maaüksuse, ei toimu jõe katkemist ega saa alguse ka uus jõgi. Kuigi Xxx jõgi on maaüksusel paisutatud, on Xxx jõgi avalikult kasutatav veekogu, millel on ette nähtud kallasrada kogu jõe ulatuses ning taastatud paisjärvi ei ole sellest välja jäetud. Selline nõue on kirjas ka maaüksuse detailplaneeringu piirangutes ja kantud 4-meetrise kallasrajana detailplaneeringu joonisele. Läbi detailplaneeringu on M. Roostfeldt nõustunud, et Xxx jõe ääres on 4-meetrine kallasrada. M. Roostfeldtile on korduvalt selgitatud, et veeseaduse § 7 lg 2-1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast kinnisasja omaniku põhjendatud taotlusel ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa välja arvata, kuid siiani sellist põhjendatud taotlust esitatud ei ole. Otsuse tegemisel kohus juhindub VTMS § 132 p 1 , § 134 lg 2, 3 ja § 135 lg
7. Kohtunik