4-08-4277\9

4-08-4277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-4277 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 29.09.2008.a Väärteoasi Mart Roostfeldti kaebus Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni 17.04.2008.a otsusele väärteoasjas nr 01060507 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Mart Roostfeldt (isikukood 36402290297; elukoht: xxx; töökoht: OÜ M E , juhatuse liige) Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon (asukoht: Tallinn, Kopli 76) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Mart Roostfeldt kohtuväline menetleja – Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni esindajad K Heinsoo ja K Lehtla RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Mart Roostfeldti kaebus ning muutmata Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni vaneminspektori K Heinsoo 17.04.2008.a. otsus üldmenetluses
2. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. 2 Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse ja on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeaval pärast kassatsiooniteate saamist ja selle registreerimist kohtu kantseleis. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 17.04.2008.a otsusega väärteoasjas nr 01060507 määras Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni vaneminspektor Kris Heinsoo Mart Roostfeldt’ile karistuseks xxxduskaitseseaduse § 74 lg 1 alusel rahatrahvi 45 trahviühikut, s.o 2 700 krooni. Otsuse kohaselt tuvastas Keskkonnainspektsioon 13.11.2007.a , et Harju maakonnas Kuusalu vallas Soorinna külas Xxx maaüksusel (35203:001:0152) on M. Roostfeldt Xxx jõel paikneva paistiigi ümber püstitanud puitlattidest piirdeaia, mis osaliselt sulgeb Xxx jõe kallasraja nimetatud maaüksusel. Sulgemise viis on kirjeldatud sündmuskoha vaatlusprotokollis nr
3. Xxx maaüksuse omaniku KA14.12.2007.a.ütluste kohaselt on ta andnud Xxx maaüksuse valduse koos kõigi sellest tulenevate kohustustega oma pojale - Mart Roostfeldt’ile. Sulgedes Xxx jõe kallasraja aiaga on Mart Roostfeldt rikkunud xxxduskaitseseaduse § 36 lg-s 1 kehestatud nõuet, mille kohaselt on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja xxxmade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Veeseaduse § 10 lg 1 kohaselt on kallasrada kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis. Xxx jõgi on kantud avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirja, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
4. juuli 1996.a määrusega nr
5. Xxx jõe kallasraja laius on vastavalt veeseaduse § 10 lg 2 p 2 kohaselt 4 meetrit. Xxx jõgi on küll paisutatud ning Xxx maaüksusele on selle tulemusena tekitatud paistiik, kuid see ei muuda asjaolu, et Xxx jõgi on kogu ulatuses avalikult kasutatav vooluveekogu, millele on ette nähtud kallasrada. Selline nõue on kirjas ka Xxx maaüksuse detailplaneeringu piirangutes ja kantud 4-meetrise kallasrajana detailplaneeringu joonisele. Nimetatud otsuse peale esitas M. Roostfeldt kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebuse esitaja märgib, et ehitas aia oma emale kuuluval Xxx kinnistul asuva paistiigi (järve) kaldale. Nimetatud paistiik asub tervikuna Xxx kinnistul, temasse suubub ja temast väljub Xxx jõgi. Paistiik on kantud Eesti järvede nimistusse järjekorranumbri xxx all. Paistiik Xxx jõel Xxx kinnistul taastati
6. aastal, võttes aluseks Xxx kinnistul asunud hoonete enampakkumise korra punkti 2.3 ning Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud Vee erikasutusload nr xxx ja xxx. Kuna Xxx jõel taastati samaaegselt 2 tiiki, siis vormistati mõlema tiigi taastamiseks ühine veekasutusluba teise kinnistu omaniku MPnimele. Mõlemast veekastutusloast on selgelt nähtav, et töid teostatakse kahel pool silla all asuvat tammi. Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma määrusega nr 191, 18.07.1996.a. Viidatud määruses toodud nimekirjas ei ole kumbagi Xxx jõel asuvat paistiiki, seega on Xxx kinnistul asuv Xxx paistiik ühe kinniasja piires asuv eraveekogu, milline ei ole määratud avalikuks kasutamiseks ega oma seetõttu ka kallasrada. Kallasraja puudumise tõttu ei ole võimalik ligipääsu kallasrajale ka kuidagi piirata või takistada. Kaebaja märgib, et ehitas paisjärve kaldale aia, tähistamaks eravalduses oleva kinnistu piire ja hoidmaks ära juhuslikke õnnetusi paisjärve kaldale sattuvate xxxmade ja inimestega. Samas on aed ehitatud sellisena, et sellest pääsevad vajadusel läbi nii xxxmad (aialattide vahelt) kui ka inimesed (aeda on jäetud kohad, kust aialatid on kerge vaevaga eemaldatavad). 3 Kaebuse esitaja nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on Xxx kinnistule ettenähtud kallasraja rajamine. Ometigi ei tähenda detailplaneeringu kehtestamine, et kehtestamise hetkest kõik detailplaneeringus ette nähtu ka koheselt olemas oleks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Seega saab detailplaneering küll luua õigusliku aluse ja põhjendatuse seadusjärgse kinnisasja kitsenduse (milliseks kallasrada kaheldamatult on) seadmiseks, kuid ei kehtesta seda kitsendust ise. Kohtuistungil jäi M. Roostfeldt kaebuses toodud asjaolude juurde ning täiendavalt märkis, et Xxx jõgi ei suubu tema arvates ülemisse tiiki (paisjärve) ning selles kohas Xxx jõgi katkeb. Xxx kinnistul Xxx jõel 2002.a. taastatud paistiigid on kantud Eesti järvede nimistusse (nr.xxx ja xxx all) ning need ei ole osa Xxx jõest. Kumbagi Xxx jõel olevat paistiiki ei ole kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ning tegemist on eraveekogudega, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks ega oma seetõttu ka kallasrada. Kohtule esitas M. Roostfeldt oma väidete kinnituseks ka Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja K. Krooni vastuse, milles väidetakse, et Xxx xxx paisjärved ei ole avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas ning on ilma avaliku kasutamise õiguseta. Samuti esitas ta Xxx katastriüksuse kitsenduste väljavõtte, väljavõtte maakatastri kaardist, millele märgitud Xxx jõe kallasrada ja see ei puuduta paisjärvi. Kohtuvälise menetleja esindajad palusid jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata, kuna paisjärved (tiigid) on osa Xxx jõest. Xxx jõgi on avalikult kasutatav vooluveekogu, millel on ette nähtud kallasrada ning selle on M. Roostfeldt sulgenud aiaga. Xxx jõgi voolab läbi Xxx maaüksuse, ei toimu jõe katkemist ega saa alguse ka uus jõgi. Kuigi Xxx jõgi on Xxx maaüksusel paisutatud, on Xxx jõgi avalikult kasutatav veekogu, millel on ette nähtud kallasrada kogu jõe ulatuses ning taastatud paisjärvi ei ole sellest välja jäetud. Selline nõue on kirjas ka Xxx maaüksuse detailplaneeringu piirangutes ja kantud 4-meetrise kallasrajana detailplaneeringu joonisele. Läbi detailplaneeringu on M. Roostfeldt nõustunud, et Xxx jõe ääres on 4-meetrine kallasrada. M. Roostfeldtile on korduvalt selgitatud, et veeseaduse § 7 lg 2-1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast kinnisasja omaniku põhjendatud taotlusel ja kohaliku omavalitsuse kirjalikul nõusolekul ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikule isikule kuuluvat väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa välja arvata, kuid siiani sellist põhjendatud taotlust esitatud ei ole. Kohtuliku arutamise järeldused. Nii sündmuskoha vaatlusprotokolli (13.11.07.a.) kui M. Roostfeldti enda ütlustega kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil on tõendamist leidnud asjaolu, et Kuusalu vallas Soorinna külas Xxx maaüksusel on M. Roostfeldt kui kinnisasja valdaja Xxx jõel paikneva paistiigi ümber püstitanud puitlattidest piirdeaia, mis osaliselt sulgeb Xxx jõe kallasraja nimetatud maaüksusel. Paisjärve (-tiigi) kaldale ehitatud aia rajamist ei ole M. Roostfeldt eitanud. Ta on põhjendanud seda sooviga tähistada eravalduses oleva kinnistu piire ning ära hoida juhuslikke õnnetusi paisjärve kaldale sattuvate xxxmade ja inimestega kui ka asjaoluga, et peab Xxx kinnistul asuvat paistiiki ühe kinnisasja piires asuvaks veekoguks, mistõttu ei ole see määratud avalikuks kasutamiseks ega oma seetõttu ka kallasrada. 4 Kohus ei saa nõustuda M. Roostfeldti väidetega, et kallasraja olemasolu või selle puudumist saab tõendada tema poolt esitatud Xxx katasrtiüksuse kitsenduste väljavõttega või väljavõttega maakatastri kaardist. Siinjuures kohus märgib, et kaebaja esitatud kaardilt nähtub, et Xxx kinnistul asuv paisjärv ei asu täielikult ühe kinnisasja piires nagu väidab seda M. Roostfeldt. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja seisukoht, et Xxx jõgi suubub küll ülemisse paisjärve, kuid seejärel jõgi katkeb. Meelevaldne on ka kaebaja väide, et Xxx jõel asuvad paistiigid, mis on kantud järvede nimistusse kindlate numbrite all, katkestavad Xxx jõe ega ole enam selle jõe osad. Kohus ei saa selliste väidetega nõustuda. Xxx jõgi on kantud avalikult kasutatavate vooluveekogude nimekirja, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18.07.1996.a. määrusega nr.
7. Selle nimekirja kohaselt Xxx jõgi (kannab järjekorranumbrit xxx, kood xxx) suubub Kolga lahte ning tema lähe on Hirvli külast 5 km edela pool ning tema valgala pindala on 59,2 km
8. Kuna taastatud paisjärved (tiigid) on kohtu arvates osa Xxx jõest, ei pea neid eraldi kandma sellesse nimekirja või nende märkimata jätmine selles nimekirjas ei saa tähendada seda, et need paisjärved on avaliku kasutuse õiguseta. Tõendina ei saa kohus arvesse võtta K. Krooni vastust M. Roostfeldti e-kirjale, mille kaebaja esitas kohtuistungil. See on üksnes selgitus järelepärimisele, mille sisu ja lähteandmed on kohtule teadmata. Selle isiku ülekuulamist ei pidanud kaebaja vajalikuks ega osanud öelda, milliseid asjaolusid ta tõendada või selgitada oskaks. Oma otsuses on kohtuväline menetleja õigesti märkinud, et Xxx jõge on ühel kindlal lõigul paisutatud, mille tulemusena on Xxx maaüksusele tekitatus paistiik, kuid see ei muuda asjaolu, et Xxx jõgi on avalikult kasutatav vooluveekogu, millel on ette nähtud kallasrada. Selline nõue on kirjas ka Xxx maaüksuse detailplaneeringu piirangutes ja kantud 4-meetrise kallasrajana detailplaneeringu joonisele. M.Roostfeldt on nõustunud detailplaneeringu piiranguga, mis näeb ette 4 meetri laiuse kallasraja Xxx jõe ja paisjärve paremal kaldal ning kaldatrepi ja Xxx jõe vasakul kaldal. Kallasraja mõiste ning kinnisasja valdaja kohustused Xxxduskaitseseadusest. tulenevad Veeseadusest ja Veeseaduse § 10 lg 1 sätestab, et kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. § 10 lg 2 kohaselt on kallasraja laius laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel 4 meetrit ning suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasraja laiuseks 2 meetri laiune kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Xxxduskaitseseaduse § 36 kohaselt on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja xxxmade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Kuigi M. Roostfeldti ütluste kohaselt on tema ehitatud aias teatud kohad, kust aialatid on kerge vaevaga eemaldatavad ning xxxmadel ja inimestel on võimalik aiast läbi pugeda ka lattide vahelt, on ta kohtu arvates oma maaüksusel Xxx jõe kallasraja osaliselt sulgenud ning rikkunud sellega xxxduskaitseseaduse § 36 lg 1 sätestatud kohustust. Lattide vahelt läbi pugemine või teatud lattide eemaldamise võimalus ei tähenda vaba juurdepääsu. 5 Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt on M. Roostfeldtile korduvalt selgitatud, et veeseaduse § 7 lg 2-1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja arvata ühe kinnisasja piires asuvat eraõiguslikult isikule kuuluvat väljavooluga seisuveekogu või vooluveekogu osa ning seda saab teha kinnisasja omaniku põhjendatud taotluse alusel ning nõusolek peab olema ka kohalikult omavalitsuselt. Vaatamata korduvatele selgitustele ei ole M. Roostfeldt taotlenud avalikult kasutatava Xxx jõe ühe osa (tema kinnistul asuva paistiigi) väljaarvamist nimekirjast ning kallasraja osaline sulgemine tema poolt ehitatud aiaga on toime pandud tahtlikult. Takistades inimeste ja xxxmade vaba läbipääsu kallasrajal, on M. Roostfeldti käitumine õigesti kvalifitseeritud xxxduskaitseseaduse § 74 lg 1 järgi, mis sätestab, et ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohaga, et M. Roostfeldti karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Määrates M. Roostfeldtile karistuse tunduvalt alla keskmist sanktsiooni määra, on kohtuväline menetleja arvesse võtnud teo tehiolusid, süü suurust aga ka süüdlase isikut, kes siiani on käitunud õiguskorda rikkumata. Valitud karistusmäär – 45 trahviühikut ehk 2 700 krooni on kohtu arvates kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 17.04.2008.a. otsuse M. Roostfeldti osas muutmata. Kohtunik