Väärteoasi nr.4-08-9216 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 05.11.2008.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 29.08.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,025818 Silver Linde karistamises LS § 7422 lg 2,4 järgi Kaebuse esitanud isik SILVER LINDE, isikukood 37007262731, Elukohad: xxx , xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Silver Linde Kohtuvälise menetleja – Põhja PP KKO Liiklusmenetlustalituse – esindaja A Reidi LÕPPOSA Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 29.08.2008.a.. väärteoasjas nr. 2302,08,025818 osaliselt lisakaristuse osas, kergendades karistust. otsus Karistada Silver Lindet LS § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Silver Lindet karistati LS § 7422 lg 2,4 alusel rahatrahviga 2100.- krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et 08.08.2008.a. kella 14.55 ajal juhtis ta Tallinnas Valdeku 113 juures mootorsõidukit kiirusega 74+-3 km/h, ületades lubatud sõidukiirust 21 km/h võrra. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist järgmistel põhjustel. 1.Väärteoprotokollist ei nähtu, millise kiirusemõõtjaga ja kui kaugelt mõõdeti Silver Linde juhitud sõiduki kiirust. Väidetakse, et kiirus ei saanud olla üle 50 km/h.
- Silver Lindele ei näidatud kiirusemõõtja näitu, mistõttu ta ei saanud veenduda,kas on kiirust ületanud.
- Ei ole tõendatud, et kiirusemõõteseade oli eeskirjadekohaselt taadeldud.
- Silver Lindele ei tutvustatud tema õigusi. Seda kinnitab allkirja puudumine väärteoprotokolli pöördel. Teda ei informeeritud õigusest kasutada kaitsja abi. OTSUSE PÕHJENDUS Silver Linde poolt juhitud sõiduki kiiruse ületamise kohta koostati kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, milles on märgitud, millise kiirusemõõtjaga kiirust mõõdeti ja taatlemistunnistuse number. Selleks oli Stalker MDR nr. AS004021, taatlustunnistuse number TTRSS- 08/
- Mõõteriista vastava taatlustunnistuse esitas kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja väärteoasja materjalide juurde võtmiseks. Väärteoprotokollis kiirusemõõtja nimetuse kajastamine ei ole kohustuslik. Samuti ei pea märkima kiiruse mõõtmise kaugust. Vastupidi menetlusaluse isiku väitele, et talle ei näidatud kiirusemõõtja näitu, ütles kohtuistungil tunnistaja Alar Siniorg, et seda tehti. Kiirusmõõteseadme näidu näitamist Silver Lindele tõendab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille pöördel on märgitud, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Silver Linde ei ole seda protokollis vaidlustanud ega selle kohta märkust teinud. Seega on menetlusaluse isiku väide temale kiirusemõõteseadme näidu mittenäitamise kohta alusetu. Silver Linde ütlused kohtuistungil tema informeerimise kohta kohtuvälise menetleja poolt õigusest kasutada kaitsja abi on vastuolulised. Algul menetlusalune isik väitis, et teda ei informeeritud õigusest kasutada kaitsja abi, kuid juba järgmises lauses on ta öelnud, et „kui politsei mu auto juurde tuli, ütlesin, et ma pole nõus selle otsusega ja soovin kaitsjat. Ma teadsin, et mul on õigus kaitsele.“ Seega oli Silver Linde siiski teadlik õigusest kasutada kaitsja abi ja tema kaitseõigust ei olnud rikutud. Protokolli koostaja E Aivola ütlustest tulenevalt ta küll konkreetselt menetlusaluselt isikult ei küsinud, kas ta soovib kaitsjat, kuid menetlusalune isik ka ise ei avaldanud soovi kaitsja osavõtuks, mistõttu ta kirjutaski väärteoprotokolli, et „kaitsjat ei soovi“. E Aivola ütluste kohaselt, kui Silver Linde oleks avaldanud soovi kaitsja osavõtuks, oleks tal see võimalus olnud. Seega ei ole tõendatud, et menetlusalune isik avaldas soovi kaitsja osavõtuks. Isegi, kui uskuda menetlusaluse isiku ütlusi, siis VTMS § 19 lg 2 kohaselt on menetlusalusel isikul küll õigus kaitsjaga ühendust võtta kohe menetluse alustamisel, kuid kaitsja mitteilmumine ei peata ega takista menetlustoimingu tegemist. Kohtuväline menetleja ei tohi teha takistusi õigusabi kasutamisel, kuid kohtuvälisel menetlejal puudub kohustus ja õigus kaitsja kaasamiseks. Seega sõltub kohtuvälises menetluses kaitsja kaasamine ainuüksi menetlusalusest isikust endast. Silver Linde väide, et talle ei tutvustatud tema õigusi, on ümber lükatud tunnistajana kohtus ülekuulatud E Aivola ütlustega, kes koostas Silver Lindele väärteoprotokolli. E Aivola ütlustest tulenevalt luges ta politseiautos menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused ette ja näitas kohta, kuhu tuleb alla kirjutada. Väärteoprotokollis on õiguste ja kohustuste loetelu all, see tähendab kohas, kuhu tuleb kirjutada allkiri, menetlusaluse isiku poolt kirjutatud tekst „tere tulemast“. Kuigi see ei ole allkiri, tuleb seda kohtu seisukohalt tõlgendada siiski, kui menetlusaluse isiku sellelaadset kinnitust temale 2 õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Kui talle tema õigusi ei oleks tutvustatud, oli tal õigus allkirja lahter täitmata jätta. Erkki Aivola ütluste kohaselt, kuna tema istus eesistmel ja Silver Linde tagaistmel ning suhtlus toimus üle õla, siis ta ei pannud tähele, mida menetlusalune isik allkirja koha peale kirjutas. Asjaolu, et Silver Linde kirjutas allkirja asemel väljendi „tere tulemast“, ei tõenda temale õiguste ja kohustuste mittetutvustamist politseitöötaja poolt. Seega leiab kohus, et Silver Linde suhtes ei ole rikutud menetlusnorme ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud tema poolt juhitud sõidukiga Xxx reg.märgiga xxx sõitmine kiirusega 74 km/h, millega ta ületas antud teelõigul lubatud suurimat kiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli lubatud suurim kiirus antud teelõigul 50 km/h. Samast protokollist tulenevalt liikus menetlusaluse isiku sõiduk kiiruse mõõtmise hetkel teel üksinda, mida kinnitas kohtus ka tunnistaja A Siniorg. Seega on välistatud, et 74 km/h mõõdeti mõne teise auto kiiruseks. Tunnistaja A Siniorg ütluste kohaselt ei oleks nad kaebaja sõidukit peatanud, kui kiirus oleks normaalne olnud. Kuna kiiruse ületamine oli mitte vähem kui 21 km/h, on väärtegu kvalifitseeritud õigesti LS § 7422 lg 2 järgi. Silver Lindet karistati rahatrahviga 2100 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kuna tal oli kolm kehtivat karistust, sealhulgas üks kiiruse ületamise eest, on põhjendatud tema karistamine rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise ning lisakaristuse määramine. Kohtu arvates võib siiski vähendada lisakaristust, sest kiiruse ületamise ulatus oli LS § 7422 lõikes 2 ettenähtud minimaalne. Antud lõike järgi algab kiiruse ületamise ulatus 21 kilomeetrist tunnis. Samas ei ole põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine LS § 7422 lõikes 2 ettenähtud minimaalses määras, s.o. üks kuu, sest eelmisel korral kiiruse ületamise eest, milline karistus on kehtiv, võeti juba juhtimisõigus ära kaheks kuuks. Kuna isik sellest järeldusi ei teinud, ei saa ka lisakaristus olla eelmisel korral määratud karistusest kergem. Eeltoodu alusel tuleb Silver Linde kaebus otsuse tühistamise kohta teos väärteokoosseisu puudumise tõttu jätta rahuldamata, küll aga vähendab kohus Silver Lindele kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristust – juhtimisõiguse äravõtmist – ühe kuu võrra. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2 Kohtunik 3