4-09-2082/1

4-09-2082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2009.a Tallinn kirjalikus menetluses 4-09-2082 (2302,08,044592) Väärteoasja number Kohtunik Sten Lind Väärteoasi Laura Tambergi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar OLodeikini
2. jaanuari
3. a otsuse peale Laura Tambergi väärteoasjas LS § 7419 lg 1 järgi, taotlusega kergendada põhikaristust ja määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa Menetlusalune isik: Laura Tamberg (ik 48808220338; elukoht xxx) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p. 2 ja § 133-135 Kohtunik otsustas:
4. Kaebus rahuldada ja tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikini
5. jaanuari
6. a otsus Laura Tambergi väärteoasjas LS § 7419 lg 1 järgi põhikaristuse osas.
7. Teha uus otsus, millega karistada Laura Tambergi LS § 7419 lg 1 järgi 140 (saja neljakümne) trahviühiku ehk 8400 (kaheksa tuhande neljasaja) krooni suuruse rahatrahviga.
8. Rahatrahv tuleb tasuda 6 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 1400 (tuhat nelisada) krooni kuus. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 AS SEB Pank, kood 401, viitenumber 10220085580195 või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, kood 767, viitenumber 10220085580195 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamist. Asjaolud ja menetluse käik
9. Laura Tambergi karistati Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar OLodeikini
10. jaanuari
11. a otsusega LS § 7419 lg 1 järgi 200 trahviühiku (12 000 krooni) suuruse rahatrahviga. Sama paragrahvi teise lõike alusel võeti Laura Tambergil lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Laura Tamberg
12. detsembril
13. a kell 17:35 Kõla tn 1a juures autot alkoholijoobes olles.
14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Laura Tamberg Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb rahatrahvi vähendamist ja maksetähtaja pikendamist. Taotlust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et ta on päevase õppe üliõpilane ega tööta. Seetõttu puudub tal sissetulek. Tööd saaks ta teha suvekuudel, mistõttu saaks tasuda trahvi suvekuudel osade kaupa. Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.
15. Kohtuväline menetleja nõustub kirjalikus vastuses väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastuses leitakse, et karistus on määratud ligilähedaselt keskmises määras ja trahvi suurus on põhjendatud, kuna mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis loob juht liikluses ohu. Samuti on menetlusalusel isikul varasemad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest. Kohtu seisukoht
16. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega, lisaks kaebuses esitatud taotluse lahendamisele, kontrollib kohus ka seda, kas väärtegu on tõendatud ning annab hinnangu lisakaristuse põhjendatusele. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on tõendatud. Lisaks indikaatorvahendi näidule viitasid joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt joobele kontrollitava aeglane reaktsioon, häiritud tasakaal ja kergelt taaruv kõnnak. Menetlusalune isik on ise ülekuulamise protokollis tunnistanud, et oli enne juhtima asumist joonud šampust.
17. KarS § 56 lg 1 järgi on karistuse aluseks isiku süü. Mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis on peamiseks kriteeriumiks, mille alusel saab isiku süü suurust määratleda, see, kui tugevas joobes ta on – mida raskemas joobes isik on, seda ohtlikum ta mootorsõidukit juhtides liikluses on. Lisaks tuleb arvestada seda, kas tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Arvestades joobeseisundi tuvastamise protokollis nimetatud joobetunnuseid, nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et põhjendatud on sanktsiooni keskmisele määrale lähedane trahv. Ühtlasi leiab kohus, et väärtegu on pandud toime tahtlikult, sest menetlusalune isik teadis, et on enne juhtima asumist tarvitanud alkoholi. Siiski ei ole süü suurus ainus karistuse suurust määrav kriteerium. Karistuse osas tuleb arvestada ka raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Laura Tamberg on kohtuvälises 2 menetluses ülekuulamisel tunnistanud, et tarvitas alkoholi, ning lisanud, et kahetseb oma tegu „ja kunagi enam joogisena rooli ei istu“. Ka väärteoasja materjalides olevas
18. detsembri
19. a kirjas kordab Laura Tamberg, et kahetseb oma tegu. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistusseadustikus nimetatud raskendavaid asjaolusid ei esinenud. Samas ei ole selge, kas kohtuväline menetleja on tegelikult karistuse määramisel arvestanud kahetsust kergendava asjaoluna, kuna põhikaristus on siiski üle sanktsiooni keskmise määra (moodustades 2/3 sanktsiooni ülemmäärast). Lisaks eelnevale võetakse KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse määramisel või mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õiguskorra kaitsmise huvi eeldab seda, et mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kui üks peamisi raskete liiklusõnnetuste põhjuseid saab tõhusa karistuse. Isiku osas tuleb kohtu hinnangul arvestada kahte asjaolu. Esiteks tuleb arvesse võtta seda, et menetlusalusel isikul on varasemast viis kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude, peamiselt lubatud sõidukiiruse ületamise, eest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et tegemist on päevases õppes õppiva ja praegu mittetöötava üliõpilasega. Arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et tegemist on mittetöötava üliõpilasega, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb põhikaristuse osas tühistada ja mõista talle sanktsiooni keskmises määra lähedane rahatrahv, s.o 140 trahviühikut (8400 krooni). Kohtu hinnangul ei ole selline karistus leebe, kuna hinnates, kas karistus vastab isiku süüle, tuleb arvesse võtta nii põhi- kui lisakaristust. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on ka varem liiklusalaste väärtegude eest karistatud, leiab kohus, et juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena 6 kuuks on põhjendatud. Ühtlasi leiab kohus, et KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel tuleb määrata rahatrahvi tasumine ositi, kohustades menetlusalust isikut tasuma rahatrahvi kuue kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 1400 krooni kaupa. Menetlusalune isik on taotlenud ka trahvi tasumise tähtaja edasilükkamist, kuid kohtuotsuse tegemisel kohtul sellist võimalust ei ole. VTMS § 209 lg 2 kohaselt saab isiku taotlusel lükata karistuse täitmisele pööramist edasi jõustunud lahendit täitmisele pöörav kohtuväline menetleja. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 p 2, § 133 ja § 134, kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse põhikaristuse osas ja teeb uue otsuse, millega karistab Laura Tambergi põhikaristusena 140 trahviühiku suuruse rahatrahvina. Rahatrahv tuleb tasuda võrdsetes osades 6 kuu jooksul. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Sten Lind Kohtunik 3