Kriminaalasi nr 1-08-16825 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16825 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Mar
§ 76
lg.1, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Leonid Vinogradov*it temale Tartu Linnakohtu 17.02.1998.a otsusega kriminaalasjas nr 1-357/97 mõistetud karistuse 13 aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Leonid Vinogradov mõisteti süüdi Tartu Linnakohtu otsusega
- 02.1998 KrK § 101 p7 järgi ja karistati vangistusega 13 aastat. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 13.08.
- Tartu Maakohtu määrusega 30.05.2006 vabastati L.Vinogradov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt. Vabanemisel 12.06.2006 jäi temal ärakandmata karistus kestusega 4 aastat 2 kuud. Selles ulatuses määrati temale katseaeg. 28.07.2006 saabus Tartu Maakohtusse erakorraline ettekanne, milles tehti kohtule ettepanek L.Vinogradov vahistada ja saata ta kandmata jäänud karistust kandma. L.Vinogradov tabati 17.08.2006 ja määrusega 18.08.2006 saadeti ta karistust – 4 aastat 2 kuud vangistust- kandma. 1
(3)Karistus pöörati L.Vinogradovi suhtes uuesti täitmisele, kuna ta oli rikkunud peaaegu kõiki temale katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi (rikutud 7 nõuet) ja kriminaalhooldusametnikul puudusid andmed selle kohta, kas Vinogradov on rikkunud ka kaheksandat nõuet- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega hakkas L.Vinogradov 17.08.2006 kandma seni kandmata karistuseosa- 4 aastat 2 kuud vangistust. Käesoleval ajal kantava vangistuse algus 17.08.2006a, karistuse lõpp 16.10.2010a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Leonid Vinogradov kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus al 21.12.2008.a.. Tartu Vangla seisukoht Leonid Vinogradov tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on toetav. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta L.Vinogradovi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja hinnangul on L.Viinogradov alkoholi kuritarvitaja, ekspertiisiandmetel ka alkoholisõltuvuses olija. On olnud vägivaldne nii oma endise elukaaslase kui ka tema tütarde suhtes, s.h. vägivaldne ka pärast eelmist ennetähtaegset vabanemist. Endine elukaaslane tunneb L.Vinogradovit väga pikka aega, samuti tema tütred ja nad peavad väga tõenäoliseks varasema käitumise kordumist. L.Vinogradovi õde xxxxxxxxxxx on L.Vinogradovi võimaluste ja käitumise suhtes ebakindel: ta peab võimalikuks, et venna varasem käitumisjoon jätkub, ei ole järelemõelnuna kindel töösaamisvõimalustes ja õde keeldus ka andmast nõusolekut elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et ühel korral juba L.Vinogradov ei allunud kriminaalhooldaja korraldustele, jätkus alkoholi tarvitamist ja oli vägivaldne. Kriminaalhooldaja ei saa toetada L.Vinogradovi veelkordset ennetähtaegset vabanemist. See võiks olla kuidagi mõeldav elektroonilise järelevalve abil, kuid selleks ei ole eluasemevaldajad ( xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) nõusolekut andnud. Kohtuistungil L. Vinogradov andis seletuse, et vabanemisel asuks ta elama õe juurde. Tööle läheks ehitusele. Hakkaks alkoholiprobleemi ravima, kuriteo toimepanemise põhjus oli alkohol. Vanglas on läbinud programmi 12 sammu. Eelmise kriminaalhoolduse ajal läks naisest lahku, see oli Vinogradovile väga raske ja seepärast ta hakkas jälle jooma. Kohtu seisukohad L.Vinogradov on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
§ 76
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on L.Vinogradov temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 23.02.2009a 11 aastat 4 kuud ja 7 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. See ärakantud karistusaeg täidab ka
§ 76
lg.2 p.2 nõutava tingimuse ennetähtaegseks vabastamiseks (elektroonilise järelevalveta).
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et L.Vinogradov*i vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. L.Vinogradov vabastati Tookordsel asja arutamisel ennetähtaegselt (elektroonilise järelevalveta) 12.06.2006. 30.05.2006 nõustus L.Vinogradov kõigi temale pandavate 2
(3)kohustustega, s.h. nii käitumiskontrolli üldiste nõuetega kui ka lisakohustustega, s.h. kohustusega alluda kontrollnõuetele, elada kohtu määratud kindlas elukohas, käia registreerimas, mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle 1 kuu jooksul. Vabanemise järgselt L.Vinogradov ühtki neist nõuetest ei täitnud. See tähendab, et tal ei jäänud mingite ootamatute raskuste tõttu täitmata mitte mõni nõue, vaid ta ei täitnud ühtki nõuet. Sellises olukorras tuleb lugeda, et Leonid Vinogradov vabanes igasuguse kontrollita olukorda nagu katseaega ja kriminaalhooldust polekski. Lisaks sellele jätkas ta alkoholitarvitamist- mida ise loeb kuriteo sooritamise põhjuseks- ja vägivallatarvitamist. Järelikult ei olnud 8 aasta 10kuuline vangistuses viibimine avaldanud mingit tulemust. Vangla iseloomustuses peetakse tähtsaks, et L.Vinogradov asuks kohe ametlikult tööle ja see ka distsiplineeriks teda. Samas ei asunud L.Vinogradov- vaatamata pandud kohustusele- tööle aastal 2006 vabanedes ja praegusel ajal on töökoha leidmine veelgi keerulisem. Reaalsed töökohaväljavaated puuduvad. Asjaolu, et L.Vinogradovi minapilt (Vangla iseloomustusest nähtuvalt) rõhutab pereväärtusi ja armastust laste vastu, viitab, et minapilt on silmakirjalik ja ilustav, kuna tegelik olukord on sellega vastuolus. Olulisimaks loeb kohus aga seda, et lähedastel ja võimalikku tugivõrgustikku kuuluvatel isikutel puudub usk L.Vinogradovisse. Eelmise vabanemise järel L.Vinogradov oma käitumisega pettis oma lähedaste usaldust, ta on olnud manipuleeriv ka oma lähedastega. Kohus on seisukohal, et L.Vinogradov ise oma käitumisega on demonstreerinud soovimatust alluda käitumiskontrollile ja olla vabaduses õiguskuulekas. L.Vinogradovi küsitlemine seekordselt ja tema kohta esitatu ei veena kohut vastupidises. L.Vinogradovi käitumises ja motiivide esitamises vabanemise kohta on pigem näida tahtmine kui tegelik ja läbianalüüsitud kava vabanemiseks. Seetõttu kohus loeb L.Vinogradovi vabastamise riske käesolevaks ajaks liigkõrgeteks, et teda praegu vabastada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76, § 751. Kohtunik Ülle Raag 3
(3)