← Eesti

1-08-16879/3

Kriminaalasi nr 1-08-16879 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09 veebruar 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-16879 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi s

§ 65

lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 10.04.2003.a otsusega mõistetud raskema karistusega 8 aastat vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Harju Maakohtu 02.07.2007.a määrusega vabastati Eduard Poljakov tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, allutades ta käitumiskontrollile 1

(2)katseajaga kuni 03.09.2010.a ja kohaldades elektroonilist valvet 7 kuuks. Harju Maakohtu 18.12.2007.a määrusega pöörati Tallinna Linnakohtu 23.10.2003.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 3 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.12.2007.a ja lõpeb 04.02.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.12.2008.a. 22.12.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 09.02.2009.a seisuga on Eduard Poljakovi kandmata karistusaeg 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust. Eduard Poljakov on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 21.02.1997.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 2) 17.04.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 3 kuud aresti; 3) 10.04.2003.a Harju Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1, 5, 6 ja § 139 lg 2 p 2, 3 jäörgi 8 aastat vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Eduard Poljakovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta samuti ennetähtaegset vabastamist, kuna Eduard Poljakov oli juba korra vabastatud, kuid ei järginud kontrollnõudeid ja saadeti uuesti karistust kandma. Eduard Poljakov ise arvab, et talle võiks anda uuesti võimaluse ja ta vabastada. Ta on nüüd aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ja kontrollnõuete täitmine. Vabaduses ootavad teda lähedased ja tal on olemas töökoht.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Eduard Poljakov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Eduard Poljakovi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks ta vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Eduard Poljakov aga ei kasutanud antud võimalust – ta ei järginud elektroonilise valve tingimusi ega täitnud ka kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus uuesti täitmisele. Vastates kohtu küsimustele üritas kinnipeetav vähendada toimepandud rikkumiste olulisust ja oli ennastõigustav, mistõttu jääb mulje, et ta ei ole siiani teadvustanud, kuivõrd oluline on seaduskuulekas käitumine ja kehtestatud nõuetest kinnipidamine. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Eduard Poljakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.