1 Väärteoasi nr 4-08-10688 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-10688 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi Aleksei Volkovi kaebus Ida Politseiprefektuuri 10.10.2008 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,08,012489, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 3 järgi määrati rahatrahv 95 trahviühiku ulatuses s.o 5700 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kaebuse esitaja Aleksei Volkov isikukood: 38305303715, töökoht: xxx Juhindudes VTMS §120, § 132 p 2, 134, 135 kohus O T S U S T A S: Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Lindus 10.10.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,012489 tühistada osaliselt, põhikaristuse ja lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks määramise osas ja Aleksei Volkovi kaebus rahuldada. Tühistada Aleksei Volkovile määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Teha asjas uus otsus. Mõista Aleksei Volkovile karistuseks LS § 74-22 lg 3 järgi (viiskümmend) trahviühikut, ehk summas 3000 (kolm tuhat) krooni. rahatrahv 50 Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata Aleksei Volkovile mõistetud rahatrahvi summa 3000 krooni tasumine ositi 3 (kolme) kuu jooksul nii, et igakuiselt tuleb tasuda 1000 (üks tuhat) krooni. Rahatrahvi summast esimene igakuine osa, 1000 krooni- tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr. 2 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbangas, märkides kohustusliku viitenumbri
- Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Politseiprefektuurile ja Aleksei Volkovile VTMS § 135 lg 5 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. MENETLUSE KÄIK 22.09.2008 koostas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Sergei Sali väärteoprotokolli AB 1049980 ( lk 5) Aleksei Vokovi suhtes selle fakti kohta, et 22.09.2008 kell 16.10 Ida-Viru maakonnas Aseri vallas Tallinn-Narva mnt 126.kilomeetril juhtis Aleksei Volkov mootorsõidukit KIA CERATO 758 AUL, kiirusega 99+-3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 46 km/h. Seega rikkus LE § 126 p
- Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 3 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 22.09.2008 (lk 5). Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 10.10.2008 otsuse väärteoasjas 2440,08,
- Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukiirusega 99+-3 km/h, ületades seejuures lubatud kiirust 46 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 126 p 3 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 74-22 lg 3 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü tunnistamine. Karistuseks määrati rahatrahv 95 trahviühiku ulatuses summas 5700 krooni. Lisakaristuseks määrati juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. 31.10.2008 esitas Aleksei Volkov kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 10.10.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,08,
- KAEBUS 31.10.2008 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada osaliselt tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteoasjas 2440,08,
- Kaebaja palub vähendada rahatrahvi summat, lubada tasuda trahvi ositi ja lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks tühistamist. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta on Tallinna Tehnikaülikooli tudeng ja töötab Elion AS osakoormusega, käiks tal mõistetud trahvisumma tasumine üle jõu. Juhtimisõiguse äravõtmine paneb ta olukorda, kus ta ei 3 saa tööd teha ja peab võtma palgata puhkust. Samuti palub ta kohtul pöörata tähelepanu, et kiiruse märk oli ajutine ja ei olnud hästi nähtav. Aleksei Volkov avaldas digitaalselt allkirjastatult, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja 2440,08,012489 Aleksei Volkovi kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Otsuse tegemise ajal arvestati väärteomenetluses kogutud tõendite ja asjaoludega, kuna olukorras, kus igal aastal hukkub likkluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiiruse ületamisega on riigi poolt rangelt karistatava õiguserikkumisega. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust Liiklusseaduse KarS § 74´22 lg 5 alusel. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga lk. 9, millest nähtub, et 22.09.2008 kell 16.10 Ida-Viru maakonnas Aseri vallas Tallinn-Narva mnt 126 kilomeetril teostati sõiduki KIA Cerato 758 AUL liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual DC083479, antennid 053816 ja 053806, tabloo 83479/DU, seadmele tehtud test 22.09.2008 kell 16.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati liikluses 2 sõidurajal seisvast patrullautost. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunalisel teel ja kiirendas intensiivselt sõidukiirust. Kiirust mõõdeti umbes 3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem 99 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine on 46 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud konstaabel Margus Karjuhin. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 9). Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohal. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et Aleksei Volkovi poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida Viru maakonnas Aseri vallas Tallinn-Narva mnt 126 kilomeetril kiirusega 99+-3 km/h. 4 LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h. Aleksei Volkovi sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 99+-3 km/h, seega ületamine üle 40 km/h võrra. LS § 74-22 lg 3 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut ( see on 12000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni) või arestiga. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 3 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi summat ja lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas lisakaristuse äravõtmist asjaoludega, et ta töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning juhtimisõiguse äravõtmisega on ta sunnitud võtma palgata puhkust. Kuna ta on Tallinna Tehnikaülikooli tudeng ja töötab osakoormusega ei ole ta võimeline tasuma liigsuurt trahvisummat. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud aga karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Kohus nõustub, et kiiruse ületamine vähemalt 46 km/h võrra on märkimisväärne rikkumine ja LS § 74-22 lg 3 järgi ettenähtud sanktsiooni määr rõhutab süüteo ohtlikkust. Samal ajal menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist lk 8 nähtub, et Tallinna-Narva maanteele paigaldatud 50 km/h kiirusepiirangu liiklusmärk oli ajutine ja ta ei märkanud seda kohe. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et menetlusalune isik võiks rikkuda kiiruse režiimi ettevaatamatusest, nagu ta väidabki. Ettevaatamatusest toime pandud rikkumine väärib kergemat karistust. Kohus leidis, et karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka see, et kaebaja ei oma ühtegi KRegS § 25 ja 26 mõttes kehtivat karistust. LS § 74-22 lg 3 sätestatud maksimaalne määr on 12000 krooni, keskmine on 6000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on 95 trahviühikut, s.o 5700 krooni. See on ligilähedane keskmisele määrale. Arvestades isiku süü tunnistamist, kahetsust kui kergendavat asjaolu, eelmiste karistuste puudumist, raskendavate asjaolude puudumist, samuti väärteo toimepanemist ettevaatamatusest ei ole karistusmäär piisavalt põhjendatud. Mõista tuleb keskmisest määrast ( 100 päevamäära) poole väiksemas määras s.o 50 päevamäära e. 3000 krooni. Kohus leiab, et Aleksei Volkovi taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi on põhjendatud võttes arvesse Aleksei Volkovi õppimist ja osalist tööhõivatust. Kohus leiab, et õiglane oleks määrata igakuiseks tasumisele kuuluvaks osaks 1000 krooni 3 kuu jooksul. 5 Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ei ole põhjendatud. Lisakaristusel on mitte süühüvitise vaid preventiivne eesmärk. Aleksei Volkovi poolt toimepandud rikkumine (kiiruse ületamine) on esmakordne. Isikut saab piisavalt mõjutada preventatiivselt ka rahatrahvi kaudu. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik siis, kui karistuse preventiivne mõju vajab tõhustamist, kui on alust arvata, et põhikaristus oma olemuse, mitte suuruse poolest, ei ole piisavalt tõhus. Näiteks, kui isik sooritab mitu liiklusalast rikkumist järjest, tasub talle määratud trahvid ära ja hoolimata sellele jätkab rikkumiste toimepanemist. Sellisel juhul tuleks kindlasti kaaluda lisakaristuse kohaldamist. Samuti ei ole välistatud lisakaristuse kohaldamine ja esmaskordse üksiku väärteo puhul, kui väärtegu on eriliselt väljakutsuv ja tõsine ja toimepanija isiksusest nähtub, et rahatrahviga mõjutamine poleks piisav. Kohus leiab, et Aleksei Volkovi mõjutamiseks on piisav põhikaristuse mõistmist. Menetlusalune isik sai oma teost aru, tunnistas oma süüd kohapeal, väljendas kahetsust. Karistust ei saa ikka määrata puhtalt kriminaalpoliitilistel motiividel. Rahatrahvi mõistmine kahandab menetlusaluse isiku majanduslikku seisundit. Majandusliku seisundi halvenemine annab A.Volkovile selge signaali, et väärtegude toimepanemisest tuleks edaspidi hoiduda. See ongi üks karistuse eesmärkidest. Põhikaristus – rahatrahv- kaitseb piisavalt ka õiguskorra huve. Aleksei Volkovil on töökoht ja kindel sissetulek, seega on alust arvata, et karistus saab täidetud seaduses ettenähtud korras. Seega tühistab kohus lisakaristuse kohaldamise. KOHTU MEETMED Kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Linduse tehtud otsus 10.10.2008 väärteoasjas 2440,08,012489 tuleb tühistada osaliselt põhikaristuse ja lisakaristuse määramise osas ja teha asjas uus otsus. Tühistada lisakaristuse kohaldamine. Aleksei Volkovile tuleb LS § 74-22 lg 3 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut summas 3000 krooni ning määrata rahatrahvi tasumine ositi 3 kuu jooksul. Aleksei Volkovi kaebus rahuldada. Kohtunik Inna Kirsipuu