4-09-3234/1

4-09-3234 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-3234 Kohtunik Viktor Brügel Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Väärteoasi Kalev Asur’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri LääneHarju politseiosakonna 27.02.2009.a määrusele kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Kalev Asur (isikukood 35205060249; elukoht xxx) Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaadi vanemabi M Saareväli (Advokaadibüroo Brett & Soop, asukoht xxx) Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakond (asukoht: Tule põik 2, Saue) RESOLUTSIOON
2. Kalev Asuri kaebus (esitatud kaitsja advokaat Maano Saarevälja poolt) rahuldada osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna komissari 27.02.2009.a määrus ning kohustada kohtuvälist menetlejat lahendama 23.02.2009.a kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebus täies ulatuses, st võtma seisukoht ka K. Asuri suhtes väidetavalt üleliigse füüsilise jõu kasutamises ja talle tervisekahjustuse tekitamises. Edasikaebamise kord Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja vaidlustatav määrus 2 Vastavalt 30.01.2009.a isiku kinnipidamise protokollile pidas Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel O. Klok 30.01.2009.a kell 22:50 kinni Kalev Asuri, kuna isik võis jätkuvalt toime panna väärtegusid (VTMS § 44 lg 1 p 3). Väärteo kvalifikatsiooniks on märgitud KarS §
4. K. Asur vabastati 31.01.2009.a kell 09:
5. 30.01.2009.a kell 23.05 on tunnistajana andnud ütlusi Põhja Politseiprefektuuri ametnik H Kelo. Ütluste kohaselt oli ta 30.01.2009.a graafikujärgselt autopatrullis koos juhtivkonstaabel O. Klok’iga, kui kell 22.45 ajal said nad väljakutse Sauele Xxxmaja juurde, kus alkoholjoobes meesterahvas segab erapidu, lärmab, räuskab, kõvasti koputab ukseklaasi peale ning tahab hoovi siseneda. Kohal olevad inimesed proovisid teda rahustada ning palusid tal lahkuda ning mitte segada pidutsemist. Tema ja juhtivkonstaabel palusid meesterahval rahuneda ja lahkuda, kuid meesterahvas keeldus lahkumast ja ütles, et tahab hoovi minna. Kohal olevad inimesed sellega ei nõustunud. Kuna meesterahvas oli alkoholijoobes (vastavalt alkoholjoobe tuvastamise protokollile tuvastati K. Asuril 30.01.2009.a kell 22:50 alkoholijoobe indikaatorvahendi näit 0,76 mg/l kohta; välised joobe tunnused alkoholilõhn suust, tasakaalu häired, punetavad silmad, agressiivne käitumine, häiritud kõne) ning keeldus rahunemast ja lahkumast, otsustasid nad ta toimetada Lääne-Harju PO kainenema. Isikuks osutus Kalev Asur. Väärteoasja materjalide juures on ka koopiad kiirabikaartidest. Kiirabikaardist nr 72/09/481 nähtuvalt sai kiirabi 31.01.2009.a väljakutse (väljasõit kell 7:11) K. Asurile, kes oli arestikambris ja väitis, et on diabeetik ja enesetunne on halb. Kiirabikaardist nr 72/9/484 nähtuvalt sai kiirabi 31.01.2009.a väljakutse (väljasõit kell 09:08) K. Asurile, kellel olid hingamishäired, süda peksis, iiveldustunne, valu ülakõhus, oma rohud olid tal kodus. 09.02.2009.a koostas juhtivkonstaabel O. Klok väärteoprotokolli nr AB 1097933, mille kohaselt K. Asur 30.01.2009.a kell 22:50 Harjumaal Saue linnas Xxxjuures, olles alkoholjoobes avalikus kohas, lärmas, räuskas, millega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. Vastavalt väärteoprotokollile rikkus K. Asur Saue valla avaliku korra eeskirja § 3 lg 1 nõudeid ning tema tegu on kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. 09.02.2009.a koostas juhtivkonstaabel O. Klok väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määruse, millega määras lugeda õigeks väärteoprotokollis nr AB 1097933 lahtris „Väärteoga rikkus Saue linna avaliku korra eeskirja p 7.1”. 14.02.2009.a on Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna juhtivkonstaabel O. Klok kuulanud üle ka tunnistajad T T ja K K ’i, kes andsid ütlusi 30.01.2009.a aset leidnud sündmuse kohta. T. Trofimovi ütluste kohaselt pidas ta 30.01.2009.a oma naise sünnipäeva, kui kell 21:45 märkas, et fuajeesse on ilmunud purupurjus härra, kes nõudis süüa ja juua ning vaatamata selgitustele keeldus lahkumast. Pärast seda, kui neil õnnestus meesterahvas uksest välja saada, hakkas meesterahvas rusikaga taguma vastu klaasi, hiljem lahkus. Kell 22:30 ilmus meesterahvas uuesti tagasi ja oli veel rohkem purjus ja veel rohkem agressiivne. Meesterahvas püsis vaevu jalgel ning ta kukkus korduvalt vastu parklas olevaid autosid ning nende vahele. Kohale kutsuti politsei, kes üritas meest autosse istuma panna, kuid viimane keeldus ja märatses vastu. Kutsuti välja ka teine patrull ja alles seejärel suudeti meesterahvas autosse saada. Politsei tegutses professionaalselt ja vägivalda kasutamata. Eelnimetatud ütlusi toetavad ka K K ütlused. Kalev Asuri kaitsja M. Saareväli on 23.02.2009.a esitanud väärteoprotokollile vastulause, milles taotleb alustatud väärteomenetluse lõpetamist, kuna K. Asurile süüks arvatud väärtegu ei ole tõendatud ning teos puudub väärtekoosseis. 3 Samuti on K. Asuri kaitsja M. Saareväli 23.02.2009.a esitanud kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale seoses menetlusaluse isiku kinnipidamisega, kinnipidamisel ülemäärase füüsilise jõu kasutamisega ning sellega seoses tervisekahjustuse tekitamisega. Kaitsja leidis, et K. Asuri kinnipidamine 30.01.2009.a VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel ei olnud põhjendatud ega seaduslik. K. Asuri kinnipidamisel puudus informatsioon selle kohta, et ta võiks jätkata väärtegude toimepanemist ka peale politsei sekkumist. K. Asur elas samas asulas, kuid sellele vaatamata ei toimetatud teda mitte koju, vaid politsei arestikambrisse. Isiku kinnipidamine oli alusetu ka politseisaeduse § 132 järgi. Kaitsja taotles VTMS § 77 lg 2 p 2 kohaselt tunnistada kaebuse esitaja õiguste rikkumist tema kinnipidamisel VTMS § 44 lg 1 p 3 järgi ning tunnistada K. Asuri kinnipidamine ebaseaduslikuks. Kaebuse kohaselt põhjustati K. Asurile ülemäärase ja lubamatu jõu kasutamisega tervisekahjustus. K. Asuri politseisõidukisse paigutamisel lõi konstaabel H. Kebo kaebajale kumminuiaga pea piirkonda, mille tagajärjel kaotas kaebuse esitaja ilmselt teadvuse või mälu. Arestikambris olles oli kaebuse esitaja enesetunne halb, talle kutsuti kahel korral kiirabi. Kaebajat vaevas iiveldustunne ja valu ülakõhus, teatavasti tekib iiveldustunne ka seoses peapõrutusega. Koju minnes avastas kaebaja peas suure turse, mis fikseeriti SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 02.02.2009.a. K. Asuri peas sedastati kuklaluu mõra. Kahetsusväärselt ei tuvastanud kiirabitöötajad kuklaluu mõrale viitavaid sümptomeid arestikambris (võimalik, et kiirabitöötajate tähelepanu oli suunatud pigem kaebuse esitaja diabeedile) ning ka kaebaja ise ei osanud sellele meedikute tähelepanu juhtida, kuna ei osanud esinenud vaevusi seostada eelneva mälukaotusega. Kaitsja on seisukohal, et kirjeldatud teos esinevad KarS § 291 kohase kuriteo tunnused. Relva või erivahendi kasutamine on ebaseaduslik, kui selle kasutamisega kahjustatakse isikut rohkem, kui see on hädavajalik. Käesolevas asjas ei olnud hädavajalik kaebaja kuklaluu purustamine tema politseisõidukisse paigutamise tagamiseks. Antud asjas ei esinenud jõu kasutamiseks ühtegi politseiseaduse §-s 142 lg 1 nimetatud tingimust. Kumminuia kasutamine isiku pea, kui elutähtsa organi piirkonnas, on selgelt vaadeldav ülemäärase ja põhjendamatu jõu kasutamisena olukorras, kus puudub otsese ründe oht politseiametnikule või viimase poolt kaitstavale isikule. Erivahendi väärkasutuse ja kaebuse esitajale tervisekahjustuse põhjustamise fakti osas palub kaebuse esitaja alustada teenistuslikku juurdlust ning samuti alustada kuriteo tunnustega teo asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust KarS §-de 121 ja 291 tunnustel. Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna komissar HKullamäe jättis 27.02.2009.a määrusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata. Määruses toodud põhistuse kohaselt oli Lääne-Harju politseiosakonna konstaablite tegevus seadusega kooskõlas. Vastavalt VTMS § 44 lg 1 p 3 võib isikut kinni pidada, kui on alust arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Kuna isik ei rahunenud ja ei lahkunud ning nõudis jätkuvalt Xxx hoonesse sisse laskmist, siis politseiametnikel oli põhjendatud alust arvata, et isik võib jätkuvalt toime panna väärtegusid ning sellest lähtuvalt otsustati isik kinni pidada ja toimetada politseiosakonda. Kaebuse esitaja seisukoht 4 Kalev Asur esitas oma kaitsja adv. M. Saareväli kaudu Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna komissari 27.02.2009.a määrusele Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja vaidlustatud määrus ning kohustada kohtuvälist menetlejat lahendama kaebus sisuliselt täies ulatuses. Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja kaebust lahendades leidnud, et menetlusaluse isiku kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel oli põhjendatud, kuid kaebuse teiste väidete ja nõuete osas ei ole vaidlustatavas määruses seisukohta võetud. Kaitsja on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole kaebust lahendades järginud VTMS § 77 nõudeid. VTMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt on määrus kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus. Kaebuse lahendamisel tehtava menetlusotsuse põhistamine tähendab muuhulgas seda, et menetlusotsuses oleks antud menetleja hinnang ja põhistused esitatud kaebuse kõigi väidete suhtes. Kui menetleja ei käsitle oma otsustuses kõiki kaebuse väiteid, ei saa rääkida kaebuse lahendamisest (sest osa väiteid jääb lahenduseta). Kohtupraktikas loetakse põhistuste puudumist kohtuotsuses väärteomenetluse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteomenetluse kohtuvälises menetluses kehtib sama põhimõte. Kuna kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud ega lahendanud kõiki esitatud kaebuse väiteid, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata kaebus uueks arutamiseks kohtuvälisele menetlejale. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise määruse ka sisuliselt. Isikult vabaduse võtmine kujutab endast äärmuslikku meedet õiguskorra tagamisel ning üldjuhul tuleb nimetatud meetme rakendamise eelselt proovida eesmärk saavutada isiku õigusi ja vabadusi vähemriivaval teel. Käesoleval juhul oli politseipatrullil võimalik isik toimetada näiteks koju, kuid väärteotoimikust ei tulene, et sellist võimalust oleks üldse kaalutud. Vaidlustatud määrusest tuleneb seegi, et isik segas kinnises ruumis toimuvat erapidu, mitte avalikku korda. Sellisel juhul puudus üldse alus tema kinnipidamiseks, kuna erapeo segamine ei ole vaadeldav avaliku korra rikkumisega. Politseil puudub õigus toimetada isikut arestikambrisse lihtsalt „eratellimusel”, kui puuduvad VTMS §-s 44 sätestatud alused. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Kalev Asuri kaitsja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt VTMS §-s 79 lg 2 sätestatule vaatab kohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kaebuse esitaja on kohtult taotlenud kohtuvälise menetleja juhi 27.02.2009.a määruse tühistamist, kohustades kohtuvälist menetlejat lahendama kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebus sisuliselt täies ulatuses. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaitsjaga, et kohtuväline menetleja ei ole oma 27.02.2009.a määruses käsitlenud kõiki kaebuse esitaja väiteid, mis oli välja toodud kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses. Kohtuväline menetleja on küll märkinud, millistele asjaoludele tuginedes luges ta K. Asuri kinnipidamise põhjendatuks, kuid ei ole võtnud seisukohta teiste kaebuses tõstatatud K. Asuri suhtes väidetavalt toime pandud õiguste rikkumise osas (K. Asuri suhtes üleliigse füüsilise jõu kasutamine ja talle tervisekahjustuse tekitamine). Kuna kohtuväline menetleja ei ole kaebuse rahuldamata jätmist vajalikul määral põhjendanud, ei vasta kohtuvälise menetleja määrus VTMS § 77 lg 3 sätestatule ning tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. 5 Kohus ei võta seisukohta ega anna hinnangut kaebuse osas, mis puudutab kohtuvälise menetleja määruse sisulist vaidlustamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt puudus K. Asuri kinnipidamiseks alus ka seetõttu, et erapeo segamine ei ole vaadeldav avaliku korra rikkumisena ning politseil puudub õigus toimetada isikut arestikambrisse lihtsalt „eratellimusel”. Antud väärteoasjas on K. Asuri suhtes 30.01.2009.a aset leidnud sündmuse osas alustatud väärteomenetlust KarS § 262 tunnustel, mille kohta on 09.02.2009.a vormistatud ka väärteoprotokoll nr AB
6. Väärteoprotokollile on kaebuse esitaja kaitsja esitanud vastulause, milles toodud selgitused KarS § 262 väärtekoosseisu puudumises K. Aseri tegevuses kattuvad osaliselt ka käesolevas kaebuses märgituga. Kuna K. Asuri tegevus on väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseeritud avaliku korra rikkumisena ning põhimenetluses karistusõiguslikku otsustust kohtuväline menetleja veel langetanud ei ole, ei saa kohus antud asjas anda ka eelnevat hinnangut K. Asuri käitumisele KarS § 262 koosseisu osas. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab isiku menetlusõiguslikku küsimust hinnata ja lahendada üksnes väärteoasja põhimenetluses, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis. Menetlusõiguslik küsimus ei ole lahendatav VTMS 10 peatüki
7. jaotise raames. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes VTMS §-st 79 lg 3 p 3 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna komissari 27.02.2009.a määruse ning kohustab kohtuvälist menetlejat lahendama kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuse täies ulatuses, st võtma seisukoha ka K. Asuri suhtes väidetavalt üleliigse füüsilise jõu kasutamises ja talle tervisekahjustuse tekitamises. Viktor Brügel Kohtunik