KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.jaanuar 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-08-9750 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi Hannes Lehtoja (isikukood 37812152732, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht V E AS) väärteoasi LS § 741 lg 1, § 7422 lg 3, § 7430 lg 1 järgi Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.09.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,028164 Vaidlustatud lahend Asja läbivaatamise kuupäev 07.jaanuar 2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Hannes Lehtoja kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna, esindaja J Paju kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, K Kaart RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.09.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,08,028164 muutmata ning Hannes Lehtoja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabel K Kaart koostas 24.08.2008.a. väärteoprotokolli AB 1060128 Hannes Lehtojale selle kohta, et tema 24.08.2008.a. kell 18.00 juhtis Harjumaal, Rae vallas, Linnu tee-Lohu tänaval suunaga SahaLoo poole, sõidukit Xxx, reg. nr. xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel piiratud kiirusega teelõigul kiiremini +44 üle. Lubatud 50 km/h antud alas. Juhtis mootorsõidukit ja ei peatunud politseiametniku poolt antud kohustuslikule peatumismärguandele, mis oli antud kollase helkurvesti ja punase helkursauaga politseiametniku poolt. Kirjeldatud tegevusega rikkus Hannes Lehtoja LE § 70 p 1, § 126 p 3, § 5 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 741 lg 1, § 7422 lg 3 ja § 7430 lg
- Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel A Reidi karistas Hannes Lehtojat 16.09.2008.a. väärteoasjas nr. 2302,08,028164 tehtud otsusega ülalnimetatud väärtegude toimepanemise eest Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 6000 krooni, § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks ning § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000 krooni ning § 7430 lg 11 järgi võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära 6 kuuks. Hannes Lehtoja esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub see tühistada täielikult, kuna antud rikkumist ei ole tema toime pannud. Kohtus jäi Hannes Lehtoja oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt rikkumise ajal oli ta kodus, mootorratas oli maja ees. Ei mäleta, kas käis kodust rikkumise päeval väljas, kuid kell 18 oli kindlasti kodus, kuna tal olid külalised. Peale tema ei kasuta keegi mootorratast, ka sel päeval mitte. Ei oska kommenteerida, kuidas nähti tema ratast Rae vallas. Tema rattaga on sõitnud paljud inimesed, mitte aga ilma tema loata. Arvab, et sel päeval sõitis keegi tema lähedastest, kuid nimesid ei taha avaldada, kuna need on tema lähedased. Kasutab oma õigust mitte tunnistada oma lähedaste vastu. Mootorratta juhtimisõigus on alates 26.08.2008.a. Varustus, mis koosneb musta värvi pükstest, jakist ja valge-punase-musta kirjust, tumeda visiiriga kiivrist, oli olemas ka rikkumise ajal. Tema lähedased, kes võisid kasutada mootorratast, võisid kasutada ka kaebaja varustust. Mootorratas on musta värvi, kleepse pole. Võtmekomplekte on rattal 3 ning need on sahtlis, kuhu ka teised pääsevad ligi. Politsei tuli tema koju ukse taha väitega, et ta oli neil mootorrattaga eest ära sõitnud. Vaidles sellele vastu, tehti protokoll, millele keeldus alla kirjutamast, kuna polnud rikkumist toime pannud. Koostati ka juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Kirjutas sellele alla, aru saamata, mis dokument see on. Kuna tegemist oli vihmase ilmaga, siis ei ole võimalik mootorrattaga sõita kiivri visiir üleval. Kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, K Kaart selgitas kohtus, et võis kaebuse esitajat kohata augustikuus. Enne kaebajaga kohtumist oli üks mittepeatumine, kus mootorrattur sõitis suurel kiirusel. K Kaart mõõtis kiiruse. Nägi, et rattur tuli kiiresti. Ratast märkas umbes 400 meetrit varem, kuna tee on sirge. Aega oli reageerimiseks piisavalt, sest rohkem liiklejaid seal sel ajal ei olnud. Mootorrattal oli üks inimene. Ratas möödus temast umbes 4 meetri kauguselt, paarimees hüppas ratta eest ära. Kiiruse fikseeris tema, teavitas sellest paarimeest, paarimees väljus autost ja andis peatumismärguande. Mootorratas oli tume, ka isik oli tumedas. Juht kandis tumedat kiivrit ja visiir oli üleval. Tema paarimees nägi ratturi nägu ja fikseeris ratta andmed. Mootorratta juhti tee peal ta näost näkku ei näinud. Nad leidsid ratturi esimesest kohast, kuhu kontrollima läksid. Mootorratas oli ukse ees, mootor oli veel tuline. Kaebaja oli kodus. Kodus tunnistas rattur, et oli just sõitmas käinud, ütles, et ta politseinikke ei kohanud, samas puudus tal A-kategooria juhiluba. Koostati mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning kaebajale selgitati koostatud dokumendi sisu, millest kaebaja ka aru sai. Tunnistaja M Märtin andis kohtus ütlusi selle kohta, et kohtas kaebajat suvel. Oli Lagedil Linnu teel ja seisis enne Lohu tee ristmikku. Kuulis mootorratta kiirendamist. Kui ratas ilmus 2 vaatevälja, fikseeris paarimees kiiruse. Vahemaa mootorratturi ja tunnistaja vahel oli alla 1 meetri ratta möödudes. Ta hoidis rattaga silmsidet ja fikseeris ratta registreerimisnumbri. Esimest korda märkas mootorratast umbes 700 meetri kauguselt. Teisi sõidukeid sel ajal liikvel ei olnud. Tunnistaja vajutas vilkurid tööle, astus autost välja ja andis käega peatumismärguande. Rattur võttis kiiruse maha, praktiliselt juba jäi seisma ja siis vajutas gaasi põhja ja läks. Rattal, mis oli tume, oli kaks tumedates riietes isikut ja tagaistujal oli seljakott. Kiivri visiir oli üleval, kui rattur temani jõudis. Tema andis käega peatumismärguande ja lülitas sisse vilkuri. Ei ole võimalik, et mootorrattur ei saanud aru peatumismärguandest või ei märganud patrullautot, kuna auto oli politseivärvides ja tema politseiriietuses, helkurvestiga. Tunnistaja ütles ratta numbri paarimehele, kes toksis andmed arvutisse ning läksid ratturile järgi. Sõitsid suunaga Saha-Loo poole. Linna korrapidaja, keda ka informeeriti juhtunust, andis mootorratta omaniku võimalikud elukohad. Patrull sõitis ratturi lähimasse elukohta - xxx. Mootorratas seisis ridaelamu boksi varjualuse all. Ukse avanud naine kutsus ratta omaniku, kes väitis, et tema ei ole rattaga sõitnud. Mootorratta mootor oli soe. Ära tundis ta juhi selle järgi, et kiivri visiir oli tal sõites üleval. Juht vaatas kõõrdi. Arvuti andmebaasi fotol oli samuti kõõrdsilmne isik. Oli 100% kindel, et oli tegemist sama isikuga, kes ratast juhtis. Mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse sisu kaebajale selgitati ning ta sai sellest ka aru. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et otsus on õige. Tunnistaja teadis täpselt, kuidas ta isiku tuvastas. Tunnistaja ütles, et vahemaa oli äärmiselt väike, kui rattur temast möödus. Olid hästi näha kaebaja näojooned ja tema kõõrdsilmsus. See on tugevaim argument, mis asjas on. Kogutud materjalidega on leidnud tõendamist kaebaja rikkumine. Tegemist oli raske rikkumisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused, kohtuvälise menetleja ametniku selgituse, tunnistaja ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna otsus 16.09.2008.a. Hannes Lehtoja väärteoasjas nr. 2302,08,028164 on tehtud selleks volitatud ametiisiku poolt ning on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel on tuvastanud LE § 70 p 1, § 126 p 3 ja § 5 sätestatud liikluseeskirjade tahtliku rikkumise Hannes Lehtoja poolt ning see on karistatav liiklusseaduse § 741 lg 1, § 7422 lg 3 ja § 7430 lg 1 järgi. Põhiküsimusteks käesolevas asjas on:
- Kas Hannes Lehtoja juhtis 24.08.2008.a. kell 18.00 tema kasutuses olnud mootorratast Xxx, reg. märgiga xxx? Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis
- Kas Hannes Lehtoja ületas 24.08.2008.a. kella 18 .00 ajal Rae vallas, Linnu tee-Lohu tänaval kiirust mitte vähem kui 44 km/h?
- Kas Hannes Lehtoja eiras 24.08.2008.a. kella 18.00 ajal Rae vallas, Linnu tee-Lohu tänaval politseiametniku poolt antud märguannet peatumiseks? Maakohus, asudes vastust otsima esimesele küsimusele leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt kaebuse esitaja Hannes Lehtoja ning teiselt poolt tunnistaja M Märtini ütlustes. Kohtuvälise menetleja ametnik, väärteoprotokolli koostaja, K Kaart aga ei näinud tee peal mootorratturi nägu. Kaebuse esitaja väitis, et tema ei sõitnud rikkumise päeval mootorrattaga ning rikkumist ei ole tema toime pannud, ta ei oska öelda, kes on sõitnud tema rattaga Lagedil (tlk 1, 13, 15, 35). Analüüsinud esmalt kaebuse esitaja ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas Hannes Lehtoja püüdis kohut veenda 3 selles, nagu oleks ta rikkumise ajal kell 18.00 olnud kodus ning tema mootorratas oli kodus maja ees (tlk 35 alt 8 rida). Samas leidub aga vastuolusid kaebuse esitaja väidetes. Kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtuvalt peab kaebaja võimalikuks, et keegi on tema rattaga sõitnud, aga ta ei oska öelda, kes seda teinud on (tlk 15), kohtuistungil väitis kaebaja esialgu, et peale tema ei ole mootorrattal lisakasutajaid ning ta ei taha uskuda, et keegi oleks kasutanud seda peale tema (tlk 35 alt 1, 4 ja 6 rida), kuid hiljem kinnitab, et tema rattaga on sõitnud paljud inimesed ning arvab, et sel päeval võis sõita keegi tema lähedastest, kuid ta ei tunnista oma lähedaste vastu ja seetõttu nimesid ei avalda (tlk 36 ülalt 1 ja 3-6 rida). Samuti ei ole kaebaja vastu vaielnud tunnistaja ning väärteoprotokolli koostaja väidetele, et mootorratta mootor oli kuum sel ajal, kui patrull Hannes Lehtoja koju jõudis (tlk 44 pöördel ning 45). Seega viitavad tunnistaja M Märtini ja politseiametniku K Kaarti selgitused üheselt faktile, et mootorratast oli vahetult enne nende tulekut kasutatud. Hindamaks Hannes Lehtojale esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistaja M Märtini ütlused on usutavad. Puudub alus kahelda tunnistaja M Märtini ütluste õigsuses, kes nägi mootorratturi nägu, kes kiirendas 24.08.2008.a. kella 18 ajal Rae vallas, Linnu teel-Lohu tänaval. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta nägi mootorratturi nägu, kuna visiir oli üles tõstetud (tlk 45). Samuti kirjeldab tunnistaja, et mootorrattur vaatas kõõrdi ning politseiandmebaasi fotol oli samuti kõõrdsilmne isik (tlk 45). Nimetatud fakti tõi tunnistaja välja enne, kui kohus avaldas kohtule esitatud politseiandmebaasis oleva foto väljatrüki, millest nähtuvalt võib kaebuse esitaja silmavaates täheldada tõepoolest teatavat omapära (tlk 47). Kohus peab tunnistaja M Märtini kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et politseitöötajana oma tööülesandeid täitnud tunnistaja annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, Hannes Lehtaoja süüstavaid valeütlusi. Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta nägi sõidukijuhi nägu, on usutav, kuivõrd sündmuse toimumise ajal, 24.08.2008.a. kella 18 ajal, oli valge, nähtavus hea (tlk 12) märkamaks kiivri ülestõstetud visiiri vahelt mootorratturi nägu. Tähelepanuta ei saa kohtu hinnangul jätta ka asjaolu, et politseipatrull saabus Hannes Lehtoja koju aadressi järgi, mille oli neile edastanud politsei korrapidaja, peale seda, kui tunnistaja M Märtin oli fikseerinud mootorratta registreerimisnumbri ning patrull oli informeerinud asetleidnud rikkumisest ka korrapidamisteenistust (tlk 44 pöördel ja 45). Sõidukiks, mille registrimärki tunnistaja nägi ja fikseeris, osutus Hannnes Lehtoja kasutuses olev mootorratas Xxx, reg. märgiga xxx. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud asjaolu sellele, et nimetatud sõiduk möödus politseipatrullist, kuivõrd puudub loogiline selgitus, miks peaks politseiametnikud välja mõtlema ning edastama korrapidajale sõiduki numbri ja asuma sõidukit taga ajama ning rikkujat tuvastama, seda tegelikult nägemata. Eksimine mootorratta numbrimärgi tuvastamisel on välistatud, kuivõrd mõlema politseitöötaja ütluste kohaselt rohkem liiklejaid sel ajahetkel ei olnud (tlk 44, 45), mis tähendab, et kogu tähelepanu oli suunatud patrullist mööduvale sõidukile ning selle tuvastamisele. Kohus leiab, et Hannes Lehtojale väited, et ta oli 24.08.2008.a. kella 18.00 ajal kodus ja oma mootorratast ei kasutanud, on ümber lükatud tunnistaja M Märtini ütlustega, kes nägi teda juhtimas Xxx, reg. märgiga xxx Rae vallas, Linnu tee-Lohu tänaval. Seega on tõendatud, et kaebaja juhtis eelpool nimetatud ajal oma mootorratast. Puuduvad tõendid, et sõidukit oleks juhtinud keegi teine isik. Kuigi kaebaja väidab, et seda tegi keegi tema lähedastest, kelle nime ta avaldada ei taha, siis kohus leiab, et nimetud väide on otsitud ning esitatud väitega püüab Hannes Lehtoja vabaneda vastutusest. Nimelt sai kaebaja 2 päeva peale rikkumise toimepanemist, s.t 26.08.2008.a, mootorratta juhtimise õiguse ning väärteo sooritamise ajal tal see puudus (tlk 36). Seega ei ole Hannes Lehtoja ütlused tõendina usaldusväärsed ning kohus neile tugineda ei saa. Samas kinnitab kohtu veendumist sõiduki juhi, s.t. rikkuja isiku, osas ka sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsus, mis kaebajale vormistati (tlk 18). Kuigi viimane kinnitas kohtus, et ta ei saanud aru, millele ta alla kirjutas, siis politseitöötajate sõnul selgitati Hannes Lehtojale kõnealuse dokumendi sisu. Hannes Lehtoja allkiri nimetatud dokumendil kinnitab, et ta sai selle kätte 24.08.2008.a. Otsusel on ka kirjas selle vaidlustamise kord ning tähtaeg. Kohtule pole aga 4 kaebuse esitaja toonud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks vaidlustanud tema suhtes vormistatud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsuse. Samas leiab kohus, et kaebuse esitaja, väärteoprotokolli koostaja ja tunnistaja ütlused on vastuoludeta ning kattuvad osas, mis puudutab mootorratta ning selle juhi varustuse kirjeldust. Kaebaja selgituste kohaselt koosneb tema sõiduvarustus musta värvi pükstest, jakist ja valgepunase-musta kirjust, tumeda visiiriga kiivrist, mis oli olemas ka rikkumise ajal. Mootorratas on musta värvi, kleepse pole (tlk 36). Politseitöötajate sõnul oli mootorratas tume, ka isik, kes seda juhtis, oli tumedates riietes (tlk 44 pöördel, 45). Ka nimetatud asjaolu tuvastamine kinnitab veelkord fakti, et politseitöötajatest möödus just Hannes Lehtoja kasutuses olnud mootorsõiduk ning kuna kohus on eelpool juba tuvastanud, et sõidukit juhtis Hannes Lehtoja, siis on kohus veendunud, et ratast juhtis just nimelt kaebuse esitaja. Kohus möönab, et teatud vastuolu on K Kaarti ja M Märtini ütlustes, näiteks mitu isikut oli mootorratta peal ning missugune oli kaebuse esitaja esialgne selgitus süüdistusele, siis kohus leiab, et nimetatud vastuolude esinemine ei muuda politseitöötajate ütlusi ebausaldusväärseteks, kuivõrd ülejäänud ütlused, mis puudutavad rikkumise tuvastamist, selle fikseerimist, on kattuvad. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et vihmase ilmaga ei ole võimalik sõita kiivriga, mille visiir on üles tõstetud, siis kohus peab vajalikuks märkida, et ülestõstetud visiir ei takista ka vihmase ilmaga mootorratast juhtimast. Märja ilmaga võib küll olla ebamugav juhtida sõidukit ülestõstetud visiiriga, kuid see ei ole võimatu, arvestades veel võimalusega, et vihm võib sadada selja tagant. Võib arvata on, et visiiriga kiivrite tootmise aeg ei ole sama pikk kui mootorrataste toomise aeg, mis aga ei tähenda, et ajal, mil toodeti ilma visiirita kiivreid, sõideti mootorrattaga ainult kuiva ilmaga. Seega ei välista vihmasadu mootorratta juhtimist ülestõstetud visiiriga. Asudes vastust otsima teisele küsimusele, kas Hannes Lehtoja ületas 24.08.2008.a. kella 18 ajal Rae vallas, Linnu teel-Lohu tänaval kiirust mitte vähem kui 44 km/h, leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku poolt liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumine, s.t liikluskorraldusvahenditega lubatud sõidukiiruse ületamine 44 km/h võrra, on tõendamist leidnud lisaks väärteoprotokolli koostaja ütlustele, et mootorrattur sõitis suurel kiirusel ning kiiruse fikseeris tema paigal seistes (tlk 44 pöördel) ning tunnistaja ütlustele, mille kohaselt oli 3 lõike kiiruse ületamine, mille fikseeris K Kaart (tlk 45), ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tlk 12), millest nähtub, et Hannes Lehtoja sõitis 24.08.2008.a, kell 18.00 Rae vallas, Linnu tee-Lohu tänaval kiirusega 97 (+/-3) km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Üldteada on asjaolu, et lubatud sõidukiiruse ületamine ohustab kaasliiklejate ja rikkuja enese elu, tervist ja vara, mistõttu on seatud liikumiskiiruse piirangud selleks, et vältida ohu tekkimist või muuta see minimaalseks. Ohu vältimine on võimalik vaid siis, kui liiklejad järgivad liikluseeskirja nõudeid ning käituvad sellele vastavalt. Ei ole kahtlustki, et lubatud sõidukiiruse ületamine sellises määras, 44 km/h, ohustab liiklejaid ja nimetatud rikkumine on toime pandud tahtlikult. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Hannes Lehtojale süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 126 p 3 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 40 km/h. Lisaks eelpool toodule võeti Hannes Lehtoja vastutusele ka LS § 7430 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Tunnistaja M Märtin andis ütlusi, et tema andis käega peatumismärguande ja lülitas sisse vilkurid. Ei ole võimalik, et mootorrattur ei saanud aru peatumismärguandest või ei märganud patrullautot, kuna auto oli politseivärvides ja tema politseiriietuses, helkurvestiga (tlk 45 pöördel). Ka politseitöötaja K Kaart kinnitas fakti, et paarimees väljus autost ja andis peatumismärguande (tlk 44 pöördel). Seega on eelnimetatud ütlustega tõendatud, et Hannes Lehtojale anti märguanne sõiduki peatamiseks. Nüüd jääb veel selgitada, kas kaebaja nägi peatamise märguannet ning kas ta seda eiras tahtlikult. 5 Väärteoprotokolli koostaja sõnul möödus ratas temast umbes 4 meetri kauguselt, paarimees hüppas ratta eest ära (tlk 44 pöördel). Tunnistaja ütluste kohaselt oli vahemaa ratta möödudes mootorratturi ja tema vahel alla 1 meetri. Rattur võttis kiiruse maha, praktiliselt juba jäi seisma ja siis vajutas gaasi põhja ja läks (tlk 45). Kuna vahemaa ratturi ning peatumise märguande andnud politseiniku vahel oli väike, mida kinnitab asjaolu, et tunnistaja suutis fikseerida ka ratturi kõõrdsilmsuse, pidi ka Hannes Lehtoja nägema peatumismärguannet. Kuivõrd tegemist oli valge ajaga ning politseiauto oli alarmsõidukile omastes värvides ja rohkem sõidukeid sel ajal teel ei liikunud, siis ei ole võimalik, et kaebuse esitajale jäi autoga teeäärde pargitud politseipatrull märkamata ning et mootorratturile oleks jäänud selgusetuks, kellele peatumismärguanne anti. Tunnistaja M Märtini ütlustega on tõendamist leidnud, et peatumise märguanne anti politseivärvides auto vilkuritega ning politseiriietuses ning helkurvestiga politseiniku poolt ning kuna kaebaja ei peatunud töötavate vilkuritega ja politseitöötaja poolt antud peatumismärguande peale, kuigi nägi neid märguandeid, siis rikkus ta tahtlikult LE § 5 nõudeid. Ühtlasi on kohtule iseloomustavaks materjaliks ka kustumata karistus samasuguse väärteo toimepanemise eest 28.05.2006.a. (tlk 32), mis kinnitab kohtu veendumust, et Hannes Lehtoja suhtumine korrakaitsetöötajatesse ning nende püüdlustesse muuta liiklus ohutumaks on üleolev. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Arvestades isiku varasemat liiklusalast käitumist, mida iseloomustab karistusregistri õiend (tlk 32-34), ning teo ohtlikkust, on rahatrahvide määramine sanktsiooni maksimummääras (LS § 741 lg 1 järgi) ja keskmises määras (LS § 7430 lg 1 järgi) põhjendatud. Kiiruse ületamise eest karistati kaebuse esitajat alla keskmise sanktsiooni määra. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruste osas jätta muutmata. Lisakaristuse kohaldamisel võttis kohtuväline menetleja arvesse, et Hannes Lehtoja pani toime enamohtliku väärteo, millega seadis ohtu enda ja teiste liiklejate elu ja tervise, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu arvates on kohtuvälise menetleja selline seisukoht põhjendatud. Ka kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest (tlk 33) nähtub, et kaebuse esitaja suhtes on ka 20.11.2007.a ja 18.01.2008.a toime pandud väärtegude eest kohaldatud lisakaristust. Kuna Hannes Lehtoja ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud, siis tõepoolest õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Olles 24.08.2008.a. toime pannud käesolevas asjas vaidlustatud väärteod, rikkus ta 28.09.2008.a. uuesti liikluseeskirja nõudeid (tlk 30). Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud Hannes Lehtojale elustiiliks. Kohus leiab, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. Hannes Lehtoja peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma tegude keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes teo ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse. Kuivõrd on tõendamist leidnud, et Hannes Lehtoja on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, väärteod on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 6 7