lg 1 ja
S § 63 lg 1 järgi
lg 2 järgi võtta Maksim Zõkovilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetluse talituse 20.oktoobri 2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,033506 jätta muutmata. Välja mõista Maksim Zõkovilt menetluskulu summas 870,00 krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Hansapangas. Rahatrahv tuleb tasuda Põhja Politseiprefektuuri arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas, viitenumber
) § 7419 lg 1, § 7417 lg 1 järgi. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt Maksim Zõkovi karistust raskendavad, kergendavad asjaolud puudusid. Karistuse määramisel võttis menetleja arvesse seda, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on ühiskonnaohtlik teguviis, mistõttu tuleb antud väärteo toimepanemise eest rakendada lisakaristust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Otsuse alusel karistati Maksim Zõkovit KarS § 63 lg 3 silmas pidades
lg 1 järgi 3 rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000,00 krooni,
lg 2 järgi kohaldati Maksim Zõkovi suhtes lisakaristust – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 9 kuuks;
lg 1 järgi karistati Maksim Zõkovit rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 20.10.2008 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2302,08,033620 Maksim Zõkov (isikukood: 3 680124 0390) 26.02.2008 kell 10:14 Rae vallas Harju maakonnas Tallinna Ringteel tarvitas narkootilist ainet (fentanüül) ilma arsti ettekirjutuseta (joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 765/361). Maksim Zõkov rikkus seega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes seega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuse järgi on väärteo toimepanek tõendatud asjas kogutud materjalidega; vastulauset menetlusalune isik ei esitanud. Otsuse kohaselt Maksim Zõkovi karistust raskendavad, kergendavad asjaolud puudusid. Otsuse alusel karistati Maksim Zõkovit NPALS § 151 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 3 000,00 krooni. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Maksim Zõkov esitas kohtuvälise menetleja otsustele kaebused, mis on ühendatud ühisesse menetlusse. Esitatud kaebuste kohaselt ei nõustu ta otsustega põhjusel, et ei olnud alkoholi ning narkootikume tarvitanud, AZta varalist kahju ei tekitanud. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuste juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebused põhjendatud, menetleja palus jätta kohtuvälise menetleja 20.10.2008 otsused muutmata. Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) kirjalikud tõendid. M. Zõkovile süüksarvatud väärtegu
lg 1 ja § 7417 lg 1 järgi: - liiklusõnnetuse akt nr 483, millest nähtuvalt toimus 26.02.2008 kella 10:14 Harju maakonnas, Rae vallas Tallinna Ringteel liiklusõnnetus – xxx sõitis teelt välja, kraavi. Liiklusõnnetuses osales: A. Z kuuluvat sõiduautot Xxxr/n xx juhtinud M. Zõkov. Kahjude kirjeldus: kahjustatud esiosa, põhi. Aktis on kajastatud ka õnnetuse skeem; - 26.02.2008 sündmuskoha vaatluse protokoll, millest nähtuvalt vaadeldi Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee-Tööstuse tn asuvat ristmikku. Vaatlusega tuvastati: sündmuskohal on vaatluse alla võetud Harjumaa Rae vald Tallinna ringtee-Tööstuse tn ristmik. xxx on tagumisest, paremast nurgast tasa ja tagumisest vasakust nurgast 0,3m kaugusel Tööstuse tn servast, millise äärne teepeenar on 1,2m lai. Sõiduauto tagumisest, paremast nurgast on Tallinna ringteeni 22m; - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 765/361, millest nähtuvalt tuvastati M. Zõkovil 26.02.2008 narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest, sõiduki juhtimine ei ole lubatud. Isik kõikus, liigutused olid ebatäpsed, isikul oli tugev värin sõrmedes, laugudes, keelel; - saateleht, mille kohaselt võeti M. Zõkovilt 26.02.2008 uriiniproov, mis edastati laborisse analüüsimiseks. Analüüsi tulemus: proov oli positiivne bensodiasepiinide ja fentanüüli suhtes; - 26.02.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati M. Zõkov alates 28.09.2008 kella 10:16 sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et isik on tarvitanud 4 narkootilisi või psühhotroopseid aineid. M. Zõkov on otsuse allkirjastanud 28.09.2008; - sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt, mille kohaselt paigutati 26.02.2008 AZ kuuluv sõiduauto Xxxr/n xxx, mida juhtis M. Zõkov Tallinnas, Paljassaare põik 3 asuvasse hoiukohta. Sõidukil esinevad puudused ja vigastused: vasak esikülg kriimustatud, mõlkis; vasak tahavaatepeegel puudub; - õiend, millest nähtuvalt on M. Zõkovit eelnevalt
rikkumise eest karistatud – isikul oli enne 26.02.2008 üks kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise eest. M. Zõkovile süüksarvatud väärtegu NPALS § 151 järgi: - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 765/361, millest nähtuvalt tuvastati M. Zõkovil 26.02.2008 narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest, sõiduki juhtimine ei ole lubatud; - saateleht, mille kohaselt võeti M. Zõkovilt 26.02.2008 uriiniproov, mis edastati laborisse analüüsimiseks. Analüüsi tulemus: proov oli positiivne bensodiasepiinide ja fentanüüli suhtes. 2) Kohtuistungil ära kuulatud kaebaja, tunnistajad. - Kaebaja selgitas kohtuistungil, et ta ei juhtinud sõidukit narkojoobes, tegemist on politsei valeväitega. Talle ei esitatud tõendeid, teda ei kutsutud asja arutamisele. Tema juurde tuldi alles hiljem. 26.02.2008 hommikul sõitis tööle Xxx. Ta sõitis mööda ringteed, mille 5-ndal kilomeetril ta möödus aeglaselt sõitvast autost. Vastu sõitis ka üks auto ja sellepärast sõitis ta veel rohkem vasakule poole, kuna seal oli ruumi. Tee oli libe, ta pidurdas ja sõitis teelt välja ning jäi kraavi kinni. Ta helistas autoabisse, kuidas politsei sinna tuli, seda ta ei tea – võib-olla keegi sõitis mööda ja kutsus. Politsei tuli, lasi alkomeetrisse puhuda, samuti tehti ekspresstest narkojoobe tuvastamiseks. Võib-olla need midagi ei näidanud ja seejärel viidi ta Wismari haiglasse. Haiglas vaatas arst ta visuaalselt üle, ta andis uriiniproovi ja palus võtta ka vereanalüüsi, sest oli kindel, et tal midagi ei ole; neil aga pidi küllalt proove olema. Seejärel sai ta teada, et auto viidi Koplisse hoiule, nad sõitsid koos abikaasaga ja võtsid auto ära. Reegleid ta ei rikkunud, tunnistajaid ei olnud; kiirust ta ei ületanud. See oli veebruaris, tee oli libe; teeolud ei lubanud tal ümber reastuda oma sõiduritta. Ise ta seda autot kätte ei saanud, sellepärast kutsuski avariirühma, aga tuli politsei. Eksabikaasal ei ole mingeid avaldusi kahju osas – see on tema probleem; - tunnistaja M. Riiel andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tuli väljakutse. Sündmuskohal oli auto kraavis, juht auto juures. Juht tundus olema segaduses ja ebaadekvaatse käitumisega, mille tõttu ta otsustas teha joobe tuvastamise. Ta pani isiku puhuma, tulemus oli negatiivne. Isik käitus veidralt ja tekkis kahtlus narkootikumide tarvitamises. Isik viidi Wismari haiglasse ekspertiisi. Kaebaja jäi talle meelde seetõttu, et isik esimesel korral kutsele ei reageerinud ning ta pidi kaebajat ise otsima; - tunnistaja T. Palk andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kui politsei toob isiku ekspertiisi, siis avaldab politsei ka soovi, mida uurida tahetakse. Nemad teevad analüüsi; narkootilisi aineid leidub uriinis. Uriiniproovi jaoks tehakse nimeline purk, kuhu peale kirjutatakse kuupäev, number, N-täht (et on narkootilise aine proov) ja politsei läheb koos isikuga WCsse. Tema teada ei ole olnud võimalust, et proovid on sassi läinud. Saatekiri tehakse ka ja sellega koos läheb purk laborisse – ei saagi sassi minna. Lisaks kantakse asi raamatusse. Kaebajal olid pupillid kitsad, isik kõikus ja tema liigutused olid ebatäpsed. Nende näitude põhjal on sõiduki juhtimine keelatud. Seda, et valguse käes pupillid ahenevad, oli juba arvesse võetud; kui inimesel pupillid ei reageeri, siis on inimene koomas. Süstimisjäljed olid kaebajal arvatavasti küünarvarre piirkonnas. Isik võib keelduda akti allkirjastamast. Uriinist määratakse konkreetseid aineid, narkootilised ained on tavaliselt uriinist avastatavad 2 ööpäeva jooksul. Kohtu seisukoht: 5 VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul tuleb tõendite kogumist välja jätta 28.09.2008 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Otsuse kohaselt juhtis narkojoobe tunnustega M. Zõkov sõidukit 26.02.2008, kuid isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt otsuse koostamise päeval, so 28.09.2008 alates kella 10:16 kuni kainenemiseni. M. Zõkov on otsuse allkirjastanud selle koostamise päeval – 28.09.2008. Kohtule jääb arusaamatuks otsuse koostamise eesmärk: asjas puudub vaidlus selles, et M. Zõkov oli 28.09.2008 kaine, seega puudus vajadus tema juhtimiselt kõrvaldamiseks 28.09.2008 alates kella 10:16 kuni kainenemiseni. Kohane oleks olnud otsuse koostamine 26.02.2008, ilmselgelt on menetleja üritanud hilisemalt kõrvaldada oma tegematajätmist, kohtu arvates ei ole taoline käitumine lubatav. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 26.02.2008 kella 10:14 toimus Harjumaal Rae vallas Tallinna ringtee 5-ndal kilomeetril liiklusõnnetus, mille põhjustas M. Zõkov. M. Zõkov ei eita, et sõitis kraavi, isiku enda ütlustest nähtuvalt võis õnnetuse põhjuseks olla valesti valitud sõiduvõtted ning olukorra väär hindamine. Liiklusõnnetuse toimumise fakt on lisaks kaebaja enda ütlustele tõendatud ka liiklusõnnetuse aktiga ning sündmuskoha vaatluse protokolliga; lisaks selgitas menetleja M. Riiel, et sündmuskohal oli auto kraavis.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo teokoosseis eeldab mh mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel varalise kahju tekkimist. Otsuse kohaselt rikkus M. Zõkov LE § 76 p 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ja LE § 123, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtu hinnangul ei ole esitatud tõenditega tõendatud, et M. Zõkov oleks rikkunud LE § 123 – isik ise kiirustamist eitab, asjas muid tõendeid selle kohta, et M. Zõkov valinuks ebakohase kiiruse, ei ole esitatud. M. Zõkovi ütlusi hinnates võiks kõne alla tulla möödasõidu reeglite võimalik rikkumine. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Zõkov rikkus LE § 76 p 1; LE § 76 p 1 kohaselt on joobeseisund vastavalt
lg 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. M. Zõkov ise eitab alkoholi või narkootikumide tarvitamist. Samas selgitas M. Riiel, et otsustas puhumistesti teha ning seejärel isiku Wismari haiglasse kontrolli toimetada just M. Zõkovi ebaadekvaatse käitumise tõttu; saatelehega on tõendatud, et M. Zõkovilt võeti 26.02.2008 uriiniproov, mis edastati laborisse analüüsimiseks. Tunnistaja T. Palk välistas võimaluse, et haiglas erinevatelt isikutelt võetud uriiniproovid vahetusse läheksid, samuti selgitas tunnistaja, et uriiniproovi annab puudutatud isik politsei juuresolekul. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis on märgitud ka M. Zõkovil tuvastatud füüsilised eripärad: isik kõikus, liigutused olid ebatäpsed, samuti esines isiku sõrmedes, laugudes, keeles tugev värin. Aktis sedastatud arsti otsuse kohaselt tuvastati M. Zõkovil narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest; auto juhtimine ei olnud lubatud. Kohtu hinnangul on vaatamata asjaolule, et M. Zõkov eitab narkootilise aine tarvitamist, siiski tõendatud, et isik juhtis sõidukit, olles narkojoobes. 6 Liiklusõnnetuse aktist ja sõiduki valvega hoiukohta paigutamise aktist nähtub, et M. Zõkovi poolt juhitud sõidukil olid vigastused ja nimelt: esiosal ning põhjal. Aktide ja M. Zõkovi enda ütluste kohaselt on sõiduki omanikuks AZ. Kaebaja hinnangul ei ole väärteomenetluseks alust, kuivõrd tema (eks)abikaasal pretensioone tema suhtes ei ole. Kohus märgib, et pretensioonide puudumine puudutab isikute omavahelisi, võimalikke tsiviilõigussuhteid kahju hüvitamise/kahju hüvitamise nõude esitamisest loobumise osas. Käesolevas asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et sõiduk sai vigastada, samuti on mõistlik eeldada, et mingisugused vigastused sõidukil peale teelt välja, kraavi sõitmist siiski esinevad. Kahju tekkimise fakt ei sõltu sellest, kas kannatanul on pretensioone kahju tekitaja suhtes või mitte. Kohtu hinnangul on M. Zõkovile süüksarvatud tegu liiklusõnnetuse põhjustamises õigesti kvalifitseeritud
LE § 76 p 1 järgi ei tohi olla juht joobeseisundis.
M. Zõkovile süüksarvatud sõiduki juhtimine joobeseisundis on kohtu hinnangul seega samuti tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Samuti on saatelehe ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga tõendatud, et M. Zõkov oli 26.02.2008 tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli. Sotsiaalministri 18.mai 2007 määruse nr 73 järgi (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) § 3 p lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete stereoisomeetrid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub I nimekirja ja on seega narkootiline aine. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et M. Zõkovil oli olemas arsti ettekirjutus fentanüüli tarvitamiseks. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu.
lg 2 järgi on
–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur; NPALS § 153 lg 4 järgi on NPALS § 151 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja samuti politseiprefektuur. Seega on väärtegusid menetlenud ja nende eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. M. Zõkovi väitel rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust: talle ei esitatud tõendeid, teda ei kutsutud asja arutamisele. Kohus märgib, et VtMS § 72 lg 1 kohaselt teeb menetleja juhul, kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, VtMS § 73 märgitud lahendi (sh otsuse) menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteoasja materjalidega tutvumine on menetlusaluse isiku üldine õigus. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et M. Zõkov oleks esitanud taotluse asja materjalidega tutvumiseks ning vastav taotlus oleks menetleja poolt tagasi lükatud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja 20.10.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,033620 tuleb tühistada osaliselt, kaebajale määratud karistuse osas; kohtuvälise menetleja 20.10.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,033506 tuleb jätta muutmata.
lg 1 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga;
lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
lg 1 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on 7 tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni;
lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja
lg 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja määranud kaebajale karistuse, lähtudes KarS § 63 lg 3, mille kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kohus leiab, et menetleja seisukoht on väär, M. Zõkovile süüksarvatud teod on omavahelises ideaalkonkurentsis. Sarnane seisukoht on väljendatud Riigikohtu 02.05.2007 otsuses nr 3-1-1-6-07. Seega ei ole kohtuväline menetleja kaebajale määratud karistuse õigel alusel, kaebajale tuleb KarS § 63 lg 1 arvestades määrata karistus
NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud tegu, so narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta on eraldiseisev tegu ning ideaalkogumit
Menetleja poolt
lg 1 ja NPALS § 151 määratud karistuste ning
S § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohtuväline menetleja arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuse alusel
lg 1 järgi määratud rahatrahv on üle keskmise sanktsioonimäära ja kohtu hinnangul on see kohane karistus. M. Zõkov asus sõidukit joobeseisundis juhtima tahtlikult ning põhjustas seejärel liiklusõnnetuse, isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lisakaristuse osas märgib kohus, et arvestades M. Riieli ütlusi M. Zõkovi ebaadekvaatsuse kohta ning T. Palgi poolt isiku läbivaatusel tuvastatut, tuleb asuda seisukohale, et M. Zõkovi poolt toime pandud tegu oli äärmiselt ohtlik ja vastutustundetu. M. Zõkovi ütlustest nähtuvalt juhtis ta sõidukit ajal, mil tee oli võrdlemisi koormatud; arvestades kellaaega tuleb asuda seisukohale, et liiklus on kella 10:14 paiku tõepoolest reeglina suhteliselt tihe. Kohus nõustub menetlejaga selles, et isiku suhtes on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine maksimummääras. Joobes juhtimine on üks põhilisi liiklusõnnetuse põhjuseid; isik, kes juhib sõidukit narkojoobes, ei tunnista oma tegu ja ei kahetse, tuleb õiguskorra huve silmas pidades liiklusest pikemaks ajaks kõrvaldada. NPALS § 151 järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine on väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. M. Zõkov pani NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult; karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetleja on karistuse määranud alla sanktsiooni keskmist määra – 50 trahviühiku ulatuses, mis on kohtu hinnangul kohane karistus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M. Zõkovi kaebused tuleb jätta rahuldamata; kohtuvälise menetleja 20.10.2008 otsus väärteoasjas tuleb tühistada osaliselt; kohtu hinnangul tuleb asjas teha uus otsus: süüdi mõista M. Zõkov
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel
lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut.
Zõkovi suhtes kohaldada lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Kohtuvälise menetleja 20.10.2008 otsus väärteoasjas nr 2302,08,033506 tuleb jätta muutmata. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.