4-09-511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-511
(10220882726194)Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Silvi Hindrikson Väärteoasi Svetlana Slavina kaebus Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse
- detsembri
- a kiirmenetluse otsuse peale Svetlana Slavina väärteoasjas LS § 7464 lg 1 järgi, taotlusega kergendada karistust Menetlusalune isik: Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Svetlana Savina (ik 47602060305; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; ei tööta) Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse komissar R Rebane (volituse alusel) Juhindudes VTMS § 132 p 2 ja § 133-135 Kohtunik otsustas:
- Kaebus rahuldada.
- Tühistada Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse
- detsembri
- a kiirmenetluse otsus Svetlana Slavina väärteoasjas LS § 7464 lg 1 järgi.
- Teha uus otsus, millega lõpetada Svetlana Slavina suhtes väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt
- märtsil 2009.a). Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 7 päeva jooksul peale kassatsioonteate esitamist, hiljemalt
- märtsil
- a. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel A Adelmanni 64
- detsembri
- a kiirmenetluse otsusega karistati Svetlana Slavinat LS § 74 lg 1 järgi 25 trahviühiku ehk 1500 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtis samal päeval kell 13:40 Tallinnas J. Smuuli tee ja Vana-Kuuli tänava vahel sõiduautot xxx, milles viibis laps, kes ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga.
- Svetlana Slavina esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuses taotles ta karistuse leevendamist, kuna tal ei ole võimalik nii suurt trahvi maksta. Kaebuse esitaja märkis, et ta sõitis lastega polikliinikust kodu poole ning enne sõitma asumist kinnitas mõlema lapse turvavöö. Sõidu ajal vanem tütar vajutas nuppu ja turvavöö tuli lahti. S. Slavina seda aga ei näinud, sest tütar istus autos tema selja taga. Kaebuse esitaja lisas, et ta on olnud korralik juht ja 15-aastase juhistaaži jooksul ei ole tal olnud suurt karistust. Tal ei ole võimalik nii suurt trahvi maksta, kuna tal on kaks last, kellest nooremaga ta on lapsehoolduspuhkusel, saades minimaalset vanemahüvitist. Ühtlasi märkis kaebuse esitaja, et tema kinni pidanud politseiametnik ei soovinud teda ära kuulata ja asus kohe trahvi välja kirjutama.
- Maakohtu istungil jäi S. Slavina oma kaebuse juurde. Ta andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli autos oma lastega, kellest vanem oli 4 aastat ja 3 kuud ja noorem 11 kuud vana. Lapsed olid tagumisel istmel ja vanem tütar istus otse tema taga. Seda, et vanemal tütrel on turvavöö lahti, ta enne ei teadnud kui politsei auto kinni pidas. Ta ise pani lastele turvavöö peale. Vanem tütar ütles hiljem, et tegi turvavöö lahti, sest see segas. Vastuseks kohtuvälise menetleja küsimusele väitis S. Slavina, et selgitas tütrele hiljem, et turvavöö peab olema kinni. S. Slavina sõnul tegi politseiametnik lahtise turvavöö kohta foto, millelt oli samuti näha, et turvavöö ripub üle lapse. Väärteomaterjalide juures osundatud fotot ei olnud ning kohtuvälise menetleja esindajal foto kohta info puudus. Lisaks menetlusaluse isiku ütlustele uuris kohus kohtuvälises menetluses kogutud kirjalikku tõendit, milleks on korrakaitseosakonna õiend selle kohta, et S. Slavinal on varem olnud kaks väärteokaristust, neist üks liiklusalane (keelatud kohas parkimine). Mõlemad varasemad karistused pärinevad aastast
- Kaebuse esitaja palus vähendada karistust. Taotlust põhjendas ta sellega, et tal on väike sissetulek, ta on lastega kodus, abikaasa on koondatud. Ta ei teadnud, et laps rabeles lahti, lapsed olid turvavööga kinnitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsuse jõusse ja kaebuse rahuldamata. Kaebaja tegu oli väga ohtlik, laps, kes on sõidukis lahtiselt, võib saada väga tõsiselt viga ja seetõttu ei saa rikkumist jätta tähelepanuta. Kohtuvälise menetleja esindaja lisas, et on nõus rahatrahvi tähtaja pikendamisega, kuna kaebaja on lapsehoolduspuhkusel. 2 KOHTU SEISUKOHT
- Kaebuse esitaja ei vaielnud kohtuistungil ega kohtule esitatud kaebuses vastu sellele, et tema lapse turvavöö oli lahti, kui politseiametnik auto peatas. S. Slavina taotles aga karistuse kergendamist. Kuna maakohus peab VTMS § 123 lg 2 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates arutama väärteoasja täies ulatuses, mitte ainult kaebuses esitatu piires, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 ja VTMS § 132 p 3 võib maakohus lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu praktika kohaselt võib maakohus VTMS §-st 2 tulenevalt lõpetada menetluse otstarbekuse kaalutlusel KrMS §-s 202 sätestatud asjaolude esinemisel, s.o juhul, kui isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et kuigi autos turvavöö kasutamine on oluline passiivse ohutuse seisukohalt, ei tähenda see, et selle väärteo puhul oleks välistatud otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamine. Ka avaliku menetlushuvi esinemise üle tuleb otsustada konkreetse väärteoasja kontekstis. Avalik menetlushuvi oleks kahtlemata olemas tahtliku ja/või korduva samalaadse õigusrikkumise puhul. Juhul, kui on tegemist esmakordse taolise rikkumisega, leiab kohus, et peamiseks kriteeriumiks, mille alusel otsustada, kas avalik menetlushuvi esineb, on see, kas isikut on võimalik mõjutada edaspidi õiguspäraselt käituma ilma teda karistamata. Väärteoasjas tuvastatud asjaolud annavad kohtule alust arvata, et S. Slavinat on võimalik mõjutada teda karistamata. Kuna kiirmenetluse otsus on tehtud vaid ühe autos olnud lapse suhtes, on alust eeldada, et S. Slavinal endal ja tema teisel lapsel oli turvavöö kinnitatud. Seega on usutav, et enne sõitma hakkamist kinnitas S. Slavina oma laste turvavööd, kuid vanem tütar avas ise sõidu ajal turvavöö lukustuse. Kuna tütar istus S. Slavina selja taga, on usutav, et ta ei märganud, et tütar on turvavöö avanud. Ka see, et S. Slavinal ei ole kehtivaid karistusi ja tema ainsad karistused pärinevad aastast 2003, annab alust arvata, et teda on võimalik ilma karistamata mõjutada edaspidi samalaadseid õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtu hinnangul on piisav see, et menetlusaluse isiku tähelepanu juhiti juhtunule, ning see, et ta oli sunnitud osalema kohtumenetluses. Kohtuistungil S. Slavina kinnitas politseiametniku küsimuse peale, et on pärast juhtunult lapselt küsinud, miks ta turvavöö avas, ja selgitanud, et turvavööd ei tohi sõidu ajal avada. Kohus leiab ühtlasi, et S. Slavina süü ei ole suur, kuna ta pani väärteo toime ettevaatamatusest. Menetlusalune isik küll kinnitas lapse turvavöö enne sõitma hakkamist, kuid rikkus hoolsuskohustust sellega, et ei jälginud sõidu ajal, kas lapsed on endiselt turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et S. Slavina süü ei ole suur ning tema väärteoasja menetlemiseks puudub avalik menetlushuvi, mistõttu võib väärteomenetluse lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Sten Lind Kohtunik 3