4-09-712 KOHTUMÄÄRUS rahatrahvi asendamiseks arestiga Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtukoosseis Väärteoasi Menetlusosalised Tartu Maakohus 25.veebruar 2009.a.; Valga kohtumaja 4-09-712 kohtunik Aare Kaldma Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari avaldus Irene MARKSE’le asenduskaristuse määramiseks Süüdimõistetu – Irene MARKSE (ID 46510060316; elukoht : X) Avaldaja – kohtutäitur Aive Kolsar (asukoht : Riia tn.14, Valga linn, Valga m/k) RESOLUTSIOON Juhindudes TMS §201 ning KarS §72 ning VtMS §§190-§193 ja §211, kohus määras: Asendada Irene MARKSE’le Lõuna PP Valga PJ 19.11.2007.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,07,003472 LS §74-35 lg.1 alusel karistusena kohaldatud rahatrahv 40 trahviühikut summas 2 400 krooni, arestiga neli
(4)päeva. Määrata Irene MARKSE’l asenduskaristusena määratud aresti kandmise kord järgmiselt : 27.veebruaril 2009.a. kella 10.00.-st kuni 01.märtsini 2009.a. kella 10.00.-ni 06.märtsil 2009.a. kella 10.00.-st kuni 08.märtsini 2009.a. kella 10.00.-ni Aresti kandmise tähtaja kulgemist arvestada alates isiku ilmumisest Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna arestimajja aresti kandmisele. Määruse ärakirjad saata viivitamatult süüdimõistetule, Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsarile ja Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest (25.02.2009.a.) Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kuna süüdimõistetu on andnud allkirja apellatsiooniõigusest loobumise kohta, määrus jõustub ja kuulub täitmisele viivitamatult. ASJAOLUD Menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 19.11.2007.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,07,003472 on Irene Markse’t karistatud „Liiklusseaduse“ §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2 400 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 17.01.2008.a. ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 01.02.2008.a.. Võlgnikule on saadetud täitekutsed ja antud nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 12.01.2009.a. on Lõuna PP esitanud kohtutäiturile avalduse asendusaresti kohaldamiseks. Kohtutäituri taotlus Kohtutäitur kinnitab, et süüdimõistetu ei ole asunud rahatrahvi tasuma ning võlgnikul on trahv summas 2 400 krooni täies ulatuses tasumata. Kohtutäitur märgib, et ta on pööranud sissenõude võlgniku pangakontodele, kuid seal rahalised vahendid puuduvad, samuti puudub võlgnikul registrisse kantav vallas- ja kinnisvara ning täiturile teadaolevalt ka muu vara millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Eeltoodud põhjustel palub täitur asendada isikule karistusena määratud rahatrahv tasumata osas arestiga. Süüdimõistetu seisukoht Süüdimõistetu kinnitab, et tal puudub vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Trahvi varasemat mittetasumist põhjendab süüdimõistetu väitega, et tal pole lapsinvaliidide hooldamise tõttu võimalik töötada ja omada sissetulekut. Samas möönab süüdimõistetu, et ei ole võimeline nii suurt trahvi tasuma, mistõttu on nõus sellega, et asendataks temale karistusena määratud rahatrahv arestiga. Süüdimõistetu palub võimaldada tal eelnevalt teostada elukorralduslikud toimingud ning asuda aresti kandmisele kahel järjestikusel nädalavahetusel. Kohtu lahendi põhjendused „Täitemenetluse seadustiku“ (TMS) (RT 27/05-198) §201 lg.1 sätestab, et kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Eeltoodud sätte sõnastuse ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kohaldatakse asenduskaristusena aresti isiku suhtes, kelle osas pole isegi riiklikke sunnivahendeid kasutades olnud võimalik sissenõuet täita isiku varatuse tõttu. Asja menetluses on tuvastatud, et Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna 19.11.2007.a. otsusega väärteoasjas nr.2820,07,003472 on Irene Markse’t karistatud „Liiklusseaduse“ §74-35 lg.1 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses summas 2 400 krooni. Nimetatud nõudes on täitemenetlus algatatud 17.01.2008.a. ja antud süüdimõistetule nõude vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg. 2
(3)Kohtutäituri kinnitusel pole süüdimõistetu asunud rahatrahvi tasuma ning kohtuistungi toimumise päeva seisuga on võlgnikul tasumata kogu trahvisumma 2 400 krooni; isikul erandlike (trahvi tasumist ja asenduskaristusena aresti määramist takistavate) asjaolude esinemist kohtutäituri avaldusest ei nähtu. Kohus arvestab asjaolu, et süüdimõistetu pole reageerinud täitekutsetele ega asunud trahvi täies ulatuses tasuma enam kui aasta vältel toimunud täitemenetluse käigus ega ka enam kui kuu väldanud kohtumenetluse ajal. Kohus leiab, et isiku senine käitumine ning suhtumine õiguskorda ja riikliku sunniga tagatud kohustuste täitmisse võimaldab eeldada, et isik ei püüagi temale määratud trahve tasuda ning antud karistusliik pole teeninud oma preventiivset eesmärki. Samuti on süüdimõistetu kohtule kinnitanud, et tema varaline seisund ei võimalda tal trahvi tasuda ning ta on nõus kandma asenduskaristusena määratavat aresti. Siit johtuvalt puuduvad (pole tõendatud) asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud, mistõttu tuleb isikule karistusena määratud rahatrahv asendada arestiga. „Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §211 lg.2 sätestab, et rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Asja menetluses on kohtutäituri sellekohase kinnituse ja süüdimõistetu enda poolt avaldatuga tuvastatud, et süüdimõistetul on temale määratud rahatrahvist tasumata 2 400 krooni. „Karistusseadustiku“ (KarS) (RT 61/01-364) §72 lg.2 sätestatu kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Süüdimõistetu võlajääki (2 400 krooni) arvestades kujuneb trahviühikute kogumahuks 40 trahviühikut. Kuna „Põhiseaduse“ §23 sätestatust ja karistusõiguse üldprintsiipidest tulenevalt ei või asenduskaristuse määramisel raskendada isiku olukorda võrreldes karistamise ajal olnuga, tuleb arestipäevade arvutamisel taandada trahviühikud kümne või selle täiskordseni. Seega tuleb süüdimõistetule asenduskaristuseks määrata 4 päeva aresti. Arvestades süüdimõistetu sellekohast taotlust, peab kohus põhjendatuks ja otstarbekaks mitte kohaldada aresti viivitamatut täitmist, vaid anda antud juhul süüdimõistetule võimalus asuda asenduskaristusena määratava aresti kandmisele kohtulahendi tegemisele järgneval kahel järjestikusel nädalavahetusel. VtMS §113 lg.4 p.2 annab kohtumenetluse poolele õiguse loobuda apellatsiooniõiguse kasutamisest. Kuna süüdimõistetu on oma allkirjaga kinnitanud apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumist, kohtumäärus jõustub ja kuulub viivitamatule täitmisele määruse avalikult teatavaks tegemisest. kohtunik Aare Kaldma 25.02.2009.a. 3
(3)