Väärteoasi nr.4-08-12569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- veebruaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Sander Martin Bachfeldt kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja J Paju osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- jaanuaril 2009 a. Sander Martin Bachfeldt kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 037401 tema suhtes mõistetud karistuse osalist vähendamist tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 30.10.2008 a. ta asulavälisel teel juhtis mootorsõidukit kiirusega 82 +/- km/h ehk 29 km/h võrra lubatust kiiremini. Ta tunnistas oma süüd ning kahetses südamest rikkumist ning rikkumise pani toime tähelepanematusest. Tema suhtes mõisteti karistus LS § 74 – 22 lg. 2 järgi rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni ehk pool maksimaalsest karistusest. Otsusele oli märgitud kergendavaks asjaoluks kahetsus. Ta arvab, et tegemist oli ebaproportsionaalselt suure karistusega, tegemist oli esmase rikkumisega. Taotleb tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamist. Kohtuistungil jääb esitatud kirjaliku kaebuse sisu juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et toimepandud rikkumine on tõendatud, kvalifitseeritud õigesti. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud puhtsüdamlikku kahetsust. Ta ei leia, miks kohus peab määratud karistust vähendama. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt menetlusalune isik on oma vastulauses märkinud toimepandu kahetsust ja karistust kergendavaks asjaoluks on märgitud kahetsust. Kohus on seisukohal, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütlustega ja samuti vastulauses kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Bachfeldt on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu tema kahetsust tuleb arvestada kui kergendavat asjaolu. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 60 lg. 2 alusel kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sä- testatud karistuse ülemmäärast ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusmäära piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole. Tema teos karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Bachfeldt poolt toimepandud teo raskust ja sellega seonduvaid tehiolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab, et on võimalik vähendada ka mõistetud rahatrahvi määra. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Sander Martin Bachfeldt poolt esitatud kaebus Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 037401 tema suhtes LS § 74 – 22 lg. 2 järgi mõistetud rahatrahv 25 trahviühikut s.o. 1500 krooni. Süüdi tunnistada Sander Martin Bachfeldt LS §74 – 22 lg. 2 järgi ja mõista karistuseks 12 trahviühikut s.o. 720 krooni ja mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud teatama kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.