1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuaril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-11388 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär

§ 74-1 lg 1, 74-5, 74-7, LKi

S § 66 -1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Menetlusalune isik Marko Murumaa isikukood 39206142226, EV kodanik, Vandeadvokaat Kaido Kooga korrakaitseosakonna patrullitalituse xxx Kaitsja RESOLUTSIOON VTMS § 30 lg 2, 132 lg 1 p 3, 133-135 kohus OTSUSTAS: Marko Murumaa kaebus jätta rahuldamata. Marko Murumaa kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus lõpetamiseks VTMS § 30 lg 2 näidatud alusel rahuldada. väärteomenetluse Väärteomenetlus Marko Murumaa süüdistuses

§ 74-1 lg 1, 74-5, 74-7, LKi

S § 66 -1 lg 1 järgi lõpetada VTMS § 30 lg 2 näidatud alusel, väärteoasja materjalide üleandmisega alaealiste komisjonile alaealise elukoha järgi. Edasikaebamise kord. 1 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 04.02.2009. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk 09.03.2009) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse konstaabel Pavel Reškin koostas 05.10.2008 väärteoprotokolli AB 1056040 Marko Murumaa suhtes selle fakti kohta, et 05.10.2008 kell 12.45 Ida-Virumaal Iisaku vald Jõhvi-Tartu maantee 27 kilomeetril juhtis Marko Murumaa mootorsõidukit (mootorratast) YAMAHA riiklik number 20 LT omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust, sõidukil puudus sõiduki tagaosale nõuetekohaselt kinnitatud registrimärk, sõidukil on nõuetekohaselt läbimata tehnoülevaatus, juhtis mootorsõidukit liikluskindlustuse lepingu maksevabal perioodil. Seega rikkus Marko Murumaa

§ 22lg 1, LE § 220 ja LE § 219 nõudeid.

Marko Murumaa tegu on kvalifitseeritud

§ 74

´1 lg 1,

§ 74

´5,

§ 74´7 ja LKi

S § 66´1 lg 1 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 05.10.2008 (lk 6). Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse komissar Alvar Ottokar tegi 03.11.2008 otsuse väärteoasjas 2401,08,002197, milles leidis, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; juhtis mootorsõidukit, millel nõutaval kohal puudus registreerimismärk, ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust ja puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Väärteo toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, tunnistaja ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LE § 70 p 1, § 220, § 219, § 70 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus

§ 74´1 lg 1, § 74´5, § 74´7 ja LKi

S § 66´1 lg 1 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks arvestati kehtivate karistuste puudumine. KarS § 63 lg 1 kohaldamisega määrati karistuseks

§ 74´1 lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühikut summas 2400 krooni.

Otsuse motiveerivas osas on märgitud, et menetlusväline isik esitas vastulause, kuid selles öeldu on vastuolus esialgsete menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. 19.11.2008 laekus Viru Maakohtule menetlusalune isiku Marko Murumaa kaebus tema suhtes 03.11.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2402,08,

1. KAEBUSE SISU 19.11.2008 esitatud kaebuses palus menetlusalune isik tühistada osaliselt tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus väärteoasjas 2402,08,
2. Kaebaja palub vähendada rahatrahvi summat ja võimaldada tal rahatrahvi tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul. Kaebaja palub arvesse võtta, et ta on Laagna Gümnaasiumi õpilane ja, et ta mingisuguseid sissetulekuid ei oma. Seega temale määratud karistusega karistatakse ennekõike tema vanemaid, kuna ta ise trahvi tasuda ei suuda. Samuti palub arvestada, et pere elab üürikorteris, maksab autoliisingut ja muid laene seega 2 3 temale määratud karistuse tasumine käiks tema vanematele väljendab menetlusalune isik oma kahetsust. ilmselgelt üle jõu. Kaebuses MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil toetas menetlusalune isiku oma kaebust ja jäi selle juurde. Kohtuistungile oli tagatud alaealisele Marko Murumaale kaitsja, kuna isik on 16-aastane. Kaebaja kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga jäi kohtuistungil seisukohale, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 2 alusel ja väärteoasja materjalid üle anda alaealiste komisjonile. Kaitsja leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et tema kaitsealune rikkus liikluseeskirja nõudeid ja tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja ise ei vaidlusta sisuliselt toimepandud kuritegu vaid palub otsuse osaliselt tühistada ja karistust kergendada. Samas palub arvestada, et tema kaitsealuse süü ei ole suur, varem karistamata, kahetseb toimepandut ja kuna tegemist on alaealise isikuga, kellel puudub sissetuleku allikas, oleks otstarbekohane kohaldada alaealisele mittekaristuslikke meetmeid. Sellest tulenevalt esitabki ta kohtule taotluse väärteomenetlus lõpetada ja materjalid saata alaealiste komisjonile. Marko Murumaa nõustus kohtuistungil esitatud kaitsja taotlusega väärteomenetluse lõüpetamiseks ( lk 21 pöördel). Kohtuväline menetleja esindaja Alvar Ottokar palus otsust mitte tühistada, vaid määrata karistuse tasumise ositi. Kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestas kõik kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Tegemist on rikkumisega, mille eest seaduseandja näeb ette väga ranget karistuse. Karistuse määramisel lähtuti sellest, et juriidilisest lähenemisest peab karistuse aluseks olema sanktsiooni keskmine määr ja sellest juba liikuda alla- või ülespoole. Raskendavad asjaolud puuduvad, seega karistuse määramisel kohtuväline menetleja liikus allapoole ning karistus on proportsionaalne ja õiglane võttes arvesse, et tegemist on mitu rikkumistega. Antud olukorras kohtuväline menetleja oleks nõus karistuse maksmisega ositi tähtajaga 1 aasta, kuna isikul puudub sissetulek. Seaduse rikkumisel peab arvestama, et sellele järgneb karistus. Kui isikul puudub sissetulek ei pea tähendama, et ta pääseb karistusest. TÕENDID Kohtuistungil olid uuritud järgmised tõendid. Sõiduki juhtimiselt kõrvadamise otsusest (lk 7) nähtub, et kell 12.45 05.10.2008 anti Marko Murumaale korraldus mitte sõita autoga. Menetlusalune isik andis allkirja otsuse kättesaamise kohta. Kohtuistunghil ülekuulatud M. Murumaa selgitas, et ta ei vaidlusta õiguserikkumister fakte, mis on talle esitatud väärteoprotokollis kajastatud, tunnistab ennast süüdi. Ta tõesti sõitis mootorrattaga teelõigul umbes 50-60 meetrit, juhtimisõiguseta, regitreerimismärki ei olnud, kohustuslikku kindlustust ei olnud, tehnoülevaatust ei olnud ( lk 21 pöördel). Õiendist lk 14 nähtub, et Marko Murumaad ei ole kunagi ega kordagi väärteo- ega kriminaalkorras karistatud. 3 4 ASJASSEPUUTUVAD ÕIGUSNORMID Poliisi puudumine LE §
3. Mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt: 1) juhtimisõigust tõendava dokumendi; 2) kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta; 3) sõiduki registreerimistunnistuse; 4) muud dokumendid, kui seda nõuavad seadused. Vastutus mootorsõiduki juhtimise eest ilma nähtud Liikluskindlustusseadusega. kohustusliku liikluskindlustuse poliisita on ette Liikluskindlustuse seaduse § 661

§ 745

. Riikliku registreerimismärgita registreerimismärgiga sõiduki juhtimine või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Tehnoülevaatuse puudumine 4 5 LE §219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

§ 13. Sõidukile esitatavad nõuded

§ 747

. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED Menetlusaluse isiku ütluste ja tema poolt süü omaksvõtuga leiab kohus tõendatuks, et 05.10.2008 kella 12.45 paiku, iisaki vallas Ida-Viruimaal Jõhvi-Tartu mnt 27. kilomeetril juhtis Marko Murumaa mootorrattast Yamaha, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, ilma registreerimismärgita, ilma tehnoülevaatuseta, ilma kohustusliku kindlustuspoliisita, millega rikkus

§ 22

lg 1, LE § 220,

§ 13lg 1 ja LE § 219, LE § 70 lg 2 sätestatut.

Kohus ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võiks ümber lükata M. Murumaale esitatud süüdistuse või panna kohut kahtlema menetlusaluse isiku enda ütluste õigsuses. Marko Murumaa tegu on õigusevastane ning õigesti kvalifitseeritud

§ 74-1 lg 1, 74-5, 74-7, LKind

S § 66-1 lg 1 järgi. Marko Murumaa süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. KOHTU MEETMED Peale seda, kui kohus on tuvastanud isiku teo, selle õigusevastasuse ja tema süüd välistavate asjaolude puudumise, lahendab kohus küsimuse, kas isikut tuleb karistada või võib jätta karistuslikud meetmeid kohaldamata ja menetlus lõpetada. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga (VTMS § 72 lg 2) on kohus kohustatud kohtuotsuse tegemisel nimetatud küsimuse välja selgitama ja lahendama ( VTMS § 108 p 10). Kohus leiab, et kohtuväline menetleja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, nimelt VTMS § 72 lg 2 ja 108 p 10, jättes alaealise suhtes tehtavas otsuses väärteomenetluse lõpetamise välja selgitamata ja lahendamata. Kohus asub kõrvaldama 5 6 kohtuvälise menetleja poolt tehtud menetlusõiguse normide rikkumisi ja analüüsib väärteomenetluse lõpetamise võimalikkust. Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 2 näidatud alusel, alaealise suhtes materjalide üleandmisega alaealiste komisjonile, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuväline menetleja ei pidanud vajalikuks väljendada kohtuvaidlustes oma seisukohta kaitsja esitatud taotluse kohta. Kohtuväline rõhutas aga, et raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid on arvestatud, karistuse määra valimisel lähtuti sanktsiooni keskmisest määrast. Rikkumisele peab järgnema karistus ja ei saa jätta karistuseta põhjusel, et isikul puudub sissetulek. Kohus leiab, et väärteomenetlus võib Marko Murumaa suhtes lõpetada ja väärteomaterjalid edastada alaealiste komisjonile alaealise suhtes mittekaristuslike meetmete kohaldamiseks. Kohus tuleb järeldusele, et Marko Murumaad on võimalik mõjutada ka ilma karistuslike meetmete kohaldamiseta. VTMS § 30 lg 2 sätestab, et kui kohus leiab, et isikut, kes pani väärteo toime 14 kuni 18aastasena, saab mõjutada karistust või KarS § 87 sätestatud mõjutusvahendit kohaldamata, teeb kohus lahendi väärteomenetluse lõpetamise ja väärteoasja materjaliode üleandmise kohta alaealiste komisjonile. VTMS § 132 p 3 sätestab, et kohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 või 30 sätestatud alusel. Kohus arvestab kohtupraktikat ( ka Riigikohtu poolset), milles on omaks võetud seisukoht, et alaealistele karistuse mõistmisel ja kohaldamisel on primaarseks alaealise isik, ja seejärel võetakse arvesse tema tegu. Sellele on korduvalt osutanud Riigikohus oma lahendites: 3-1-1-14-06: „

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium juhib siinjuures tähelepanu asjaolule, et eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda karistuse mõistmisse alaealistele. Alaealiste puhul tuleb muuhulgas meeles pidada, et nad ei ole isiksusena reeglina veel väljakujunenud ning alaealiste kuritegevuse põhjused ja sellest tulenevalt nende meelestatus õiguskorra suhtes on teistsugune kui täiskasvanud isikul.“ 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on rõhuasetus aga teistsugune - karistusõiguse jaoks on sellisel juhul enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Samuti on alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Seejuures tuleb lähtuda eeldusest, et alaealise poolt toimepandud kuritegu on episoodilist, juhuslikku laadi. Karistusõiguse ülesandeks on alaealise puhul just uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon; karistusõiguse vahendusel toimub nn pedagoogilise defitsiidi tasakaalustamine. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel.“ Marko Murumaa on sündinud 14.06.
2. Ta pani toime väärteo olles 16-aastasena ja ka praegugi on ta 16-aastane. Alaealine on gümnaasiumi 10.klassi õpilane. Ta ei ole kordagi ega kunagi mitte millegi eest väärteo- ega kriminaalkorras karistatud. Samuti kohtule ei ole esitatud andmeid, et M. Murumaa oleks varem õiguserikkumisi toime pannud ja tema suhtes oleks kohaldatud mittekaristuslikke meetmeid. Marko Murumaa väljendas ka kohtuistungil oma taunitavat suhtumist oma teosse. Kaebuse sisust nähtub, et alaealine pani väärteo toime olles koos oma täiskasvanust 6 7 vennaga Henry Murumaa, kelle kohta oli samuti tehtud kohtuvälise menetleja otsus ( mis oli ka kohtus vaidlustatud üksnes karistuse osas, kaebus on rahuldatud, KIS nr 4-08-11387). Ei saa seega välistada, et vanema venna õigusevastane käitumine osutus üheks mõjufaktoriks, miks alaealine järgnes oma vanema venna tegevusele. Kohus leiab, et esimest korda kohtu ees oleva alaealisele on teatud mõttes mõjutusvahendiks ja kasvatuslikuks meetmeks kohtupidamine ise. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetlejaga, et tegemist on teoga, mis vastab mitmele väärteokoosseisule. Kohtuvälise menetleja arvamusel, see suurendab teo ohtlikkust. Samal ajal kohus arvestab, et alaealise poolt on siiski toime pandud siiski üks tegu, mis vastab küll mitmele süüteokoosseisule. Nendest tõsisemaks tuleb tunnistada sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta, sest selline tegu seab tõsisse ohtu teisi liiklejaid. Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine, registreerimimärgita sõiduki juhtimine ja kohustusliku kindlustuspoliisita sõiduki juhtimine on kergemad ohudeliktid. Materiaalset ega füüsilist kahju M. Murumaa teoga tekitatud ei ole. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et M. Murumaa juhtis mootorrattast maanteel lühikese aja jooksul ja 50-60 m., seega tema poolt loodud oht ei kestnud pidevalt ja pikaajaliselt. Võttes arvesse alaealise isikut ja tema toimepandud väärtegu, leaib kohus, et Marko Murumaa puhul on võimalik jätta karistuslikud meetmed kohaldamata, lõpetades väärteomenetluse ning edastades materjalid alaealiste komisjonile. Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et igale rikkumisele peab alati järgnema karistus. Selline väide on seadusega vastuolus. Nii KarS § 201 kui ka VTMS § 30 lg 2 näevad ette nii kriminaal- kui ka väärteomenetluse lõpetamise võimaluse juhul, kui menetleja leiab, et alaealist saab mõjutada ilma karistuslike meetmete kohaldamata. Seega, et ole välistatud menetluse lõpetamine alaealise suhtes isegi kuriteo puhul, mis on kindlasti tõsisem õiguserikkumine kui väärtegu. Alaealisele kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi kulud ( kaitsjatasu) on 908.60 krooni. Küsimus, kellel tuleb neid kanda, on otsustatud 20.01.2009 kohtumäärusega ( lk 26). Kohtunik Inna Kirsipuu 7