4-08-11300/2

Väärteoasi nr. 4-08-11300 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. veebruaril 2009 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul kaebaja: Valeri Semjonov kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja H Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. jaanuaril 2009 a. Valeri Semjonovi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 034292 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kirjb, et 04.10.2008 a. oli tal 60 a. juubel. Järgmisel hommikul jõi pudeli õlut ja rumalast peast otsustas auto parkida kõrval trepikoja juurest oma korteri akende alla. Autoomanikele materiaalset kahju ei tekitanud. Talle mõisteti selle teo eest rahatrahv 18000 krooni ja lisakaristusena võeti juhtimisõigus 6 kuuks. Ta maksab igakuiselt pangale 1900 krooni. Ta on invaliid-pensionär 60 % tervisekahjustusega. Saab pensioni 2200 krooni. Abikaasa on ka pensionär. Kahetseb rängalt juhtunut ja palub kohtult mõistvat suhtumist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et abikaasa on kohtuistungil lihtsalt toeks, sest tal on kõnehäire. Auto tahtis parkida korteri akna alla, sest piirkonnas on palju vargaid. Taotleb mõistetud rahatrahvi vähendamist ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et lisakaristust ei tohiks tühistada, kuna tegemist on raske liiklusalase rikkumisega. Ei vaidlusta, et LS § 74 – 19 järgi mõistetud rahatrahvi vähendada summani kuni 9000 krooni ja LS § 74 – 17 järgi mõistetud rahatrahvi summani kuni 3000 krooni. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Valeri Semjonov 05.10.2008 a. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Juhtides sõidukit ei veendunud tagurdamisel selle ohutuses ning tagurdas vastu pargitud sõiduautot, põhjustades sellega varalise kahju V P ja JM. Tunnistajana üle kuulatud JM annab ütlusi, et naabrid helistasid talle ja ütlesid, et teine auto sõitis vastu tema autot aga ta ise seda ei näinud. Tunnistajana üle kuulatud A J annab ütlusi, et kell 11 hõbehall Xxx seisis Vilde tee 142 maja juures ja äkki käivitus ning liikus taga seisva auto pihta. Liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt Semjonov Valeri kasutuses ja V P omandis olnud sõiduki tagaosal vigastus ja JM sõiduki esiosal vigastus. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti alusel tuvastati Semjonovil alkoholijoove 2, 44 % Otsusega väärteoasjas tuvastatu kohaselt Semjonov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, ei veendunud tagurdamisel selle ohutuses ning tagurdas otsa vastu pargitud sõiduautot, põhjustades sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju V P ja JM. Seega Valeri Semjonovit tuleb karistada LS § 74 – 19 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut s.o. 12000 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. LS § 74 – 17 lg. 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni. Kohus kogutud materjalidest tuleb järeldusele , et kuigi Semjonovi kasutuses oli V P kuuluv sõiduk ja tagurdamisel tekitati sõidukile kahjustusi, kuid auto omanik V P on üldse üle kuulamata ning seetõttu P puuduvad materiaalsed nõudmised oma abikaasa suhtes. Samuti JM kuuluvale sõidukile ei tekitatud materiaalset kahju, sest M on üle kuulatud ainult tunnistajana ja ülekuulamise protokollist ei nähtu talle tekitatud materiaal-se kahju tekitamisest. Seega kohus tuleb järeldusele, et nii P kui ka M puuduvad materiaalsed nõu-ded Semjonovi suhtes ja seega Semjonov kuulub õigeks mõistmisele LS § 74 – 17 järgi. Esitatud kaebuses kohus leiab, et Semjonovi karistust kergendavaks asjaoluks on tema puhtsüdamlik kahetsus ja seda ta toonitas ka kohtuistungil. Karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kaebuses kirjtust ja kohtuistungil antud ütlustest kohus tuleb järeldusele, et Semjonov on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu kergendav asjaolu annab kohtule aluse vähendada sanktsiooni karistusraami piiridesse jäävast keskmisest karistusmäärast allapoole kuni sanktsiooni miinimumini. Samuti kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Semjonov on olnud seaduskuulekas liikleja. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Semjonovi poolt toimepandud tegu ja sellega seonduvaid asjaolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, tervislikku seisundit, varasemat seaduskuulekust ja karistamatust ning seetõttu kohus leiab, et mõistetud karistust on vajalik vähendada. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Valeri Semjonov kaebus osaliselt. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 034292 LS § 74 – 19 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 200 trahviühikut s.o. 12000 krooni. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsus LS § 74 – 19 lg. 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsus LS § 74 – 17 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni. Süüdi tunnistada Valeri Semjonov LS § 74 – 19 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 100 trahviühikut s.o. 6000 krooni. KarS § 66 lg. 1 alusel mõistetud rahatrahv tasuda ositi igakuiselt mitte vähem kui 500 krooni kuus ja lõplikult mõistetud rahatrahv tasuda
3. detsembriks 2009 a. Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik