4-08-11884/1

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 4-08-11884 Väärteoasja number Otsuse tegemise kuupäev 04. veebruaril 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune isik Väärteo kvalifikatsioon Andres KARINDI (elukoht: xxx, isikukood 37710282713, töökoht OÜ S S ) Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 Andres Karindi Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar AHirs 04.11.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2302,08,029115 Istungil osalenud isikud Kaebaja Andres Karindi Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju Resolutsioon Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Andres Karindi poolt esitatud kaebuse rahuldamata ning Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar AHirs 04.11.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,08,029115 muutmata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 31.08.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse konstaabel Liisa Lilleste koostas väärteoprotokolli AB 1080584 selle kohta, et 31.08.2008.a. kella 10:00 paiku Tallinnas, Pirita teel (asulasisesel teel) juhtis Andres Karindi mootorsõidukit Xxx reg.märgiga xxx kiirusega 76+-3 km/h, ületades lubatud sõidukiiruse 23 km/h võrra, seega rikkus Andres Karindi Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid. 04.11.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar AHirsi otsusega Andres Karindi’le oli Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so. 3000,-krooni. Nimetatud otsusele esitas Andres Karindi kaebuse, paludes tühistada otsuse ning lõpetada asjas menetluse või vähendada talle määratud karistust, kuna tema arvates tema poolt väärteo toimepanemine pole kohtuvälise menetleja poolt tõendatud, karistus on põhjendamata suur, karistuse määramisel on politsei läinud seadusega vastuollu. Kohtuistungil kaebaja jäi kaebuse juurde, toetas seda, kinnitas, et tema tol päeval ületas lubatud sõidukiirust, kuid tema auto kiirus võis olla mitte rohkem, kui 55-60 km/h. Pirita teel oli vanasti 70 km/h lubatud kiiruseks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, et väärteoasja materjalidega on tuvastatud ning seda ei eitanud ka kaebaja kohtuistungil, et 31.08.2008.a. kella 10:00 paiku Tallinnas Pirita teel ( seega asulasisesel teel ) oli kaebaja juhtinud autot Xxx reg.märgiga xxx ning ületanud lubatud sõidukiirust. Väärteoprotokollile oli kaebaja omakäeliselt kirjutanud: “Ületasin kiirust, ei märganud märki“(tl.1). Väärteoasja materjalide hulgas on ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et sõiduauto Xxx reg.märgiga xxx kiirust oli mõõdetud Stalker Dual kiirusmõõteseadmega nr DL095743, mis oli taadeldud ( taatlustunnistus nr TTRSS-07/00153 ) ja mis oli töökorras. Seadme lugem oli 76 km/h, seega ületas kaebaja lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kaebajale oli näidatud seadme tabloole fikseeritud näit, kaebaja kirjutas protokollile alla, mingeid vastuväiteid ega avaldusi ei esitanud (tl.2). Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et nimetatud protokollil on tema allkiri. 04.02.2009.a. toimunud kohtuistungil kaebaja poolt esitatud väited, et tol päeval võis ta ületada sõidukiirust mitte rohkem kui 10 km/h (liikus kiirusega 55-60 km/h), politseinikud võisid mõõta mõne teise auto kiirust, on paljasõnalised ning vastuolus asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Voldemar Terase ütlustes selgus, et mõõdetud oli just tumedat värvi Xxx reg.märgiga xxx kiirus, antud auto kiirust fikseeriti lausa kaks korda ja mõlemal korral oli tulemuseks 76 km/h. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega täielikult tõendatud, et kaebaja Andres Karindi rikkus Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi. Karistuse määramisel kohtuväline menetleja arvestas kaebaja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (õigemini nende puudumist), kaebaja vastulauses toodud põhjendusi, milliseid kaebaja kordas ka kohtuistungil, seda, et tegemist on varem korduvalt karistatud isikuga, kellel on viis kehtivat karistust, sealhulgas ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest, varasemad leebed karistused pole suutnud mõjutada kaebajat käituma seadusekuulekalt, mõistetud karistus 3000.-krooni on õiglane, põhjendatud, selle tühistamiseks puudub seaduslik alus, pole tuvastatud ka menetlusnormide rikkumist. Seega kohus leiab, et esitatud kaebus pole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja seaduslik otsus tuleb jätta muutmata. Violetta Kõvask Kohtunik