4-08-9801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-9801 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Jaanus Eskusson`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 12.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,013717 Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Jaanus Eskusson (ik 37701244212) kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson ja vanemkonstaabel Ergo Pihlak RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7435 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas
- Jätta Jaanus Eskusson`i kaebus rahuldamata.
- Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 12.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,013717 muutmata. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.02.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 04.02.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 17.02.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 4-08-9801 27.08.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel E. Pihlak`u poolt väärteoprotokoll nr AB1053165 selle kohta, et 27.08.2008.a kella 09:46 ajal Pärnu linnas Tallinna mnt – Voorimehe tn juhtis J. Eskusson mootorsõidukit (Pontiac Fiero, r/n xxxxxx), mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 219, § 70 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 747, § 7435 lg 1 järgi. 12.09.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,013717 on määratud J. Eskusson`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 21 trahviühiku ulatuses, so 1260 krooni. Kaebuse sisu 10.10.2008.a esitas J. Eskusson Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas taotlusega tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamiseks. Kaebaja sõitis 27.08.2008.a Pärnus Tallinna mnt-l oma sõidukiga vastavalt „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri“ (edaspidi Eeskiri) § 3 lg 7 kohaselt remondist ülevaatuspunkti. Samuti esitas J. Eskusson politseile ekslikult teise auto tehnilise passi. Hiljem leidis kaebaja paberite hulgast üles antud sõiduki tehnilise passi teise pooe, kuid politsei keeldus sellega tutvumast. J. Eskusson on seisukohal, et tegemist oli inimliku eksitusega, millega ei tekitatud ohtu ega muud kahju ümbritsevale. Kaebaja taotleb asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 20.10.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: LS § 7435 lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tuvastatud, et isik juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – vabaneda karistusest. Kohtväline menetleja ei ole nõus kirjaliku menetlusega ning soovib kohtuistungist osa võtta. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja J. Eskusson`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et J. Eskusson`i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, kas kaebaja juhtis 27.08.2008.a Pärnu linnas 2
(4)4-08-9801 mootorsõidukit Pontiac Fiero, millel oli nõuetekohane tehnoülevaatus läbimata. Väärteomenetlusega on kindlaks tehtud, et sõiduki viimane tehnoülevaatus toimus 04.06.2004.a ning järgmiseks tehnoülevaatuse tähtajaks oli sõidukil mai 2005.a. Kuna sõiduki kinnipidamisel 27.08.2008.a oli tehnoülevaatus ikka veel tegemata, oli sõiduki tehnoülevaatuse tähtaeg ületatud 3 aasta ja 3 kuu võrra. Eeskirja § 3 lg 7 sätestab – kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses kasutamiseks: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või ARK büroosse või tagasi garažeerimiskohta. Kuna käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud, et kaebaja juhitud mootorsõidukil oleks esinenud oleks esinenud eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis oleks välistanud selle kasutamist liikluses, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli sõidukiga, mida võis kasutada sõiduks mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti, ARKI-i büroosse või tagasi garažeerimiskohta. Seega tuleb hinnata kas kaebaja oli sõitmas mõnda eelnimetatud kohta või mitte. Asja kohtulikul arutamisel seletas kaebaja, et ta tuli remonditöökojast, et seejärel sõita Riia maanteel asuvasse tehnoülevaatuspunkti. Kinnitamaks remonditöökojas viibimist esitas kaebaja kohtule rehvitööde tegemise tõendi, milline oli väljaantud 27.08.2008.a OÜ-st Savirehvid. Kaebaja ütlustest nähtub, et liigeldes Pärnus Savi tänavalt asuvast rehvitöökojast Ehitajate tee ja Tallinna maantee kaudu Jannseni tänavale ning seejärel veel Suur – Jõekalda tänavale, ei liigelnud ta Eeskirja § 3 lg 7 kohaselt lähimasse remondikohta ega ülevaatuspunkti, kuna nimetatud kohas neid ei ole. Samuti ei ole Suur – Jõekalda tänava suhtes lähimaks ülevaatuspunktiks ka Pärnus, Riia maanteel asuv ülevaatuspunkt, kuhu kaebaja oma ütluste kohaselt sõita kavatses. Selleks, et sõita Suur – Jõekalda tänavalt Riia maanteel asuvasse tehnoülevaatuspunkti, tuleb sõita kas läbi Pärnu kesklinna või Tallinna maantee, Rääma tänava või Ehitajate tee kaudu üle Papiniidu silla, seejärel Papiniidu tänavat mööda kuni Riia maanteeni ning veel mööda Riia maanteed kuni nn. endise Autobaasini, kus kaebaja poolt nimetatud tehnoülevaatuspunkt asub. Kohtule teadaolevalt tuleb nimetatud tee läbimiseks sõita läbi kesklinna liigeldes vähemalt 4, üle Papiniidu silla liigeldes aga vähemalt 5-6 kilomeetrit. Samas asub aga Suur – Jõekalda tänavale tunduvalt lähemal, samas linnaosas, Rohelisel tänaval, 1 kuni 1,5 kilomeetri kaugusel lähim tehnoülevaatuspunkt. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta nagu ei sobiks iga tehnoülevaatuspunkt tema sõidukile sõiduki madala põhja tõttu, kuivõrd tehnoülevaatuspunktid on kohandatud igasuguste, liikluses sobivate sõidukite jaoks. Kohtu hinnangul oleks kaebaja pidanud juhul, kui ta tõepoolest eelistab tehnilist ülevaatust läbi viia Riia maanteel asuvas tehnoülevaatuspunktis, tellima treileri transportimaks sõiduki kaugemal asuvasse tehnoülevaatuspunkti. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et kaebaja ei olnud teel lähimasse ülevaatuspunkti. Asja kohtuliku arutamisega ei leidnud tuvastamist ka see, et kaebaja oleks soovinud sõita garažeerimiskohta. Nimetatud asjaolu välistas kaebaja ise, kes kohtulikul arutamisel ei nimetanud, et ta oleks soovinud sõidukit garaaži paigutada, vaid seletas, et sõitis garaaži juurde selleks, et võtta sealt kaasa vajalikud dokumendid ning sõita seejärel edasi tehnoülevaatuspunkti. Seega, lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et kaebaja J. Eskusson`i poolt rikuti Eeskirja § 3 lg 7, kuna ta juhtis mootorsõidukit, milline ei olnud läbinud tehnoülevaatust ning ka LE § 219, mille kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagise tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Väärteootsusega on J. Eskusson`ile süüks pandud veel see, et tal mootorsõidukit juhtides ei olnud teda kontrollinud politseitöötajatele esitada sõiduki registreerimistunnistust. Asja kohtuliku arutamisel selgus kaebaja, kohtuvälise menetleja ametniku E. Pihlak`u ja tunnistaja Heidi Sosi` ütlustest, et kinnipidamisel ei olnud kaebajal politseitöötajatele esitada selle sõiduki, millega ta sõitis registreerimistunnistust. LE § 70 p 3 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt sõiduki registreerimistunnistuse. Seega rikkus kaebaja sõiduki registreerimistunnistuse esitamata jätmisega eeltoodud, LE § 70 p 3 nõudeid. Kaebaja ütluste kohaselt unustas ta sõiduki dokumendid remonditöökotta. Kohtu hinnangul ei oma asjaolu kuhu dokumendid jäeti tähtsust, kuivõrd kaebajal oli kohustus enne sõitma asumist kontrollida ning veenduda dokumentide olemasolus. Samas anti politseitöötajate poolt kaebajale võimalus dokumentide otsimiseks ja esitamiseks, kuid kuna ta neid ei 3
(4)4-08-9801 leidnud, siis ei olnud tal neid võimalik politseitöötajatele esitada. Seega on leidnud tõendamist J. Eskusson`i poolt ka väärteo toimepanek, mis seisnes liikluseeskirjade rikkumises LE § 70 p 3 järgi. Vastavalt LS § 7435 lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. J. Eskusson`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 21 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks sellele arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuvälise menetleja poolt on J. Eskusson`ile kohaldatud rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul vastab kohaldatud karistus toimepandud teo raskusele ja isiku süü suurusele, kuivõrd on arvesse võetud ühes küljest seda, et kaebaja poolt pandi toime kaks liikluseeskirjade rikkumist, teisest küljest on arvestatud ka seda, et tegemist ei olnud raskete, kaasliiklejate jaoks ohtlike rikkumistega. Asja kohtuliku menetlusega ei ole tuvastatud ka väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi VTMS § 133 toodud alustel. Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 12.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,013717 ei kuulu tühistamisele ning J. Eskusson`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)