4-08-9696 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-9696 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Enn Joonet`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 12.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,013705 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana Enn Joonet (ik 35304284217) vandeadvokaat Priit Tartu kaebuse esitaja kaitsjana kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135, § 2043 kohus otsustas 1) Rahuldada Enn Joonet`i kaebus osaliselt. 2) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 12.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,013705 osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse osas, so mõista Enn Joonet`ile Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks. Rahatrahvi osas jätta otsus muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.02.2009.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 04.02.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 17.02.2009.a. Edasikaebamise kord 4-08-9696 Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 26.08.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Erik Rand` poolt väärteoprotokoll nr AB1052047 selle kohta, et 26.08.2008.a kella 18:11 ajal Pärnu linnas Lennuki ja Lembitu tänavate vahel Riia mnt juhtis E. Joonet mootorsõidukit (MB E290, r/n xxxxxx) asulas kiirusega 77 km/h±3km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 12.09.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,08,013705 on E. Joonet`ile määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 28 trahviühiku ulatuses, so 1680 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud E. Joonet`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kaebuse sisu 07.10.2008.a esitas E. Joonet Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja leiab, et lisakaristuse määramine antud väärteo eest on põhjendamatult karm ja ei ole kooskõlas toimepandud väärteoga ning on vastuolus otsuses märgituga. E. Joonet tunnistas rikkumist ja esitas enne otsuse koostamist avalduse, milles kahetses juhtunut. Otsuse tegemisel seda ei arvestatud. Otsusest ei nähtu, et kaebaja poolt toime pandud kiiruseületamine põhjustanuks mingit liiklusohtlikku olukorda. Lisakaristuse kohaldamist on põhjendatud üldise väitega, kuid karistusõiguses kehtib selgelt individualiseerituse põhimõte. E. Joonet on FIE, so osutab takso- ja transporditeenuseid. Seega tähendaks temalt juhtimisõiguse äravõtmine tema ilmajätmist tavapärasest sissetulekust. Samuti on kaebajal kohustusi krediidiasutuste ees. Kaebaja märgib veel, et tema abikaasa on invaliidsuspensionär. Kaebuse esitaja leiab, et karistamise eesmärgiks ei saa olla karistatavale põhjendamatute ja ülemääraste piirangute seadmine. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 15.10.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja E. Joonet`i kaebus rahuldamata. LS § 7422 lg 2 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 77±3km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega ületas menetlusalune isik suurimat lubatud kiirust mitte vähem, kui 24 km/h. Menetlusalune isik pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, et LS § 7422 lg 2 alusel karistatakse juhti, kes on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 kuni 40 kilomeetri tunnis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ning sama LS § 7422 lg 4 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS § 7422 lg 2 järgi. Seadus ei sea tingimusi menetlusaluste isikute osas. Karistus määratakse vastavalt karistusõiguse normidele. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Otsuse tegemisel arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ei ole. Käesolevast kaasusest rääkides tuleb märkida, et kiiruse ületamine on menetlusalusel isikul karistamise aluseks olnud korduvalt. Karistatud on menetlusalust isikut alates 2002.a 4-1 korral erinevates liiklusalastes väärtegudes. Nendest 4-1 korral on teda kiiruse ületamise eest karistatud rahatrahvidega, kuid rahatrahvid ei ole oma eesmärki kandnud. Sellest nähtub, et menetlusalune isik suhtub õiguskuulekasse käitumisse jätkuvalt ükskõikselt ning ei täida eeskirju, mis on turvalise liiklemise aluseks. Seega on põhjendatud nii rahatrahvi määramine kui ka lisakaristuse kohaldamine. Kaebuses on menetlusalune isik väitnud, et lisakaristuse kohaldamise korral ei oleks kaebuse esitajal 2
(4)4-08-9696 võimalik oma tööülesandeid täita, kuna menetlusaluse isiku tööülesanded on seotud transpordivahendi pideva kasutamisega. Sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes mootorsõidukit juhivad oma ametikohustuste tõttu, mis oleks ebavõrdne kohtlemine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kellele juhtimisõiguse omamine on hädavajalik, peab piinliku täpsusega kinni pidama Liikluseeskirja nõuetest ja ei tohi rikkumisi toime panna. Määratud lisakaristus on vajalik, et menetlusalune isik teeks oma käitumisest tõsised järeldused ning suhtuks liiklusesse edaspidi lugupidavalt ja hoolivalt. Lisakaristuse kohaldamine lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest, sest kiiruse ületamine on üks peamistest liiklusõnnetuse põhjustest. Menetlusalune isik on oma teoga seadnud ohtu mitte ainult enda, vaid kõigi kaasliiklejate elu ja tervise. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja E. Joonet`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid E. Joonet`i suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist lisakaristuse osas. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et E. Joonet`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles osas, kas kaebaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Väärteomenetlusega on tuvastatud, et kaebaja juhtis sõiduautot kiirusega 77 km/h. Pärnu linna piires Riia maanteel, so kohas, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h. Seega, arvestades kiirusemõõtmise seadme võimalikku eksimisvõimalust, ületas ta lubatust suurimat sõidukiirust vähemalt 24 km/h, millest järeldub, et ta on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid. Kaebaja ei ole vaidlustanud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritut, samuti ei vaidlustanud ta kiiruseületamise fakti asja kohtulikul arutamisel. Kohtul ei ole alust kahelda kiiruse ületamise fikseerimises ning on seisukohal, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on E. Joonet`i puhul aset leidnud. Karistuse kohaldamise osas asus kohus järgmisele seisukohale. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebaja poolt on lubatud suurimat sõidukiirust ületatud vahemikus 21 kuni 40 km/h ning kohaldatud selle eest rahatrahvi sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kohtu hinnangul vastab rahatrahv rikkumise iseloomule ja süü suurusele. Rahatrahvi suurust ei ole ka kaebaja poolt vaidlustatud. Lisakaristuse osas asus kohus järgmisele seisukohale – KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edasi hoiduma süütegudest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteomenetlusega on tuvastatud, et E. Joonet on süüdi liiklusohutuse seisukohalt olulises liikluseeskirjade rikkumises, kiiruse ületamises. Õiendist E. Joonet`i varasemate väärteokaristuste kohta nähtub, et teda on ka varem, viimase aasta jooksul enne nimetatud rikkumist (23.11.2007.a ja 21.02.2008.a) karistatud väärteokorras kiiruseületamiste eest rahatrahvidega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja teinud järeldusi samalaadsete rikkumiste eest 3
(4)4-08-9696 kohaldatud varasemate karistuste kohta. Asja kohtulikul arutamisel põhjendas kaebaja kiiruse ületamist hajameelsusega, so sellega, et ta oli juba Pärnusse sissesõidul, Riia maanteel ületanud selle liiklusmärgi mõjuala, mis lubab Riia maanteel liigelda lubatud suurima sõidukiirusega 70 km/h. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud põhjendus arvestatav. Kaebaja puhul on tegemist FIE taksojuhiga alates jaanuarist 2002.a. Taksoteenuste osutajana ning pideva Pärnu linnas liiklejana on ta hästi tuttav kohalike liiklusolude, sealhulgas ka liiklusmärkide, piirangute ning teedel ja tänavatel kehtestatud lubatud sõidukiiruste mõjualadega. Seega oli kaebaja teadlik, et kohas, kus ta politseitöötajate poolt kinni peeti (Raeküla raudteejaama juures), on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h lõpeb juba märkimisväärselt varem, enne Riia maantee ja Rakvere maantee ristmikku, raudteejaam asub aga ristmikust vähemalt 0,5 kilomeetrit edasi. Kuna nimetatud kohas asuvad peale raudteejaama ka kauplus, bussipeatus, surnuaeda viiv tee ja jalakäijate sõidutee ületamise koht, on seal liigeldes vaja tagada ka jalakäijate ohutus. Seega on antud kohas sõidukijuhtide tähelepanelikkus ning lubatud sõidukiirusest kinnipidamine vajalik. Kohtu hinnangul oli kaebaja poolt toimepandud õiguserikkumine oluline ja ohtlik liikluseeskirjade rikkumine. Kaebaja põhjendas lisakaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise mittekohaldamise põhjustena asjaolu, et ta töötab FIE taksojuhina ning juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega. Kohtu hinnangul ei saa lisakaristuse kohaldamisel lugeda määravaks asjaolu, kas rikkuja vajab tööülesannete täitmisel juhtimisõigust või mitte, kuivõrd taolise asjaolu arvestamisel satuks põhjendamatult raskemasse olukorda need liiklejad, kes oma tööülesannete täitmisel ei vaja juhtimisõigust. Samas tuleb arvestada ka seda, et igapäevaselt tööülesannete täitmisega liiklejad peaksid olema eriti õiguskuulekad ning täitma korralikult liikluseeskirju. Kaebaja poolt toodud põhjendused selle kohta, et tema abikaasa on puudega, kes vajab transportimist ning väited rahaliste kohustuste kohta, ei ole kohtu hinnangul ka arvestatavad, kuna kaebaja oli nimetatud kohustustest teadlik ning need eksisteerisid ka õiguserikkumise toimepanemisel. Seega oleks kaebaja pidanud olema tähelepanelik ja hoiduma võimalikku karistust kaasatoovast rikkumisest. Asja kohtulikul arutamisel avaldas kaebaja kahetsust, mistõttu tuleb kohtu hinnangul kergendava asjaoluna seda arvestada ning lisakaristust vähendada. Samas, arvestades eeltoodud asjaolusid ning õiguskorra ja liiklusohutuse kaitsmise huvisid ka edaspidiseks, on lisakaristuse kohaldamine lühemaks ajaks, so 1 kuuks vajalik. Teet Olvik Kohtunik 4
(4)