3 tulenevalt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, puuduvad piisavad, vastuvaieldamatud tõendid tuvastamaks V. K poolt liikluseeskirjade rikkumist või V. R poolt õigusvastaselt kahju tekitamist ning nende vastutusele võtmiseks süütegude eest. Samuti ei ole tuvastatud V. Robi poolt võimuesindaja seadusliku korralduse eiramist. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et V. Robile üleüldse mingisugust korraldust anti. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari T. T 25.11.2008.a. määrusega uuendati väärteoasjas menetlus kaebuse esitaja 18.11.2008.a. kaebuse alusel. Menetluse uuendamise põhjuseks oli kaebuses märgitud tunnistaja A A ülekuulamise vajadus. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari T. T 18.12.2008.a. määrusega lõpetati väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtuväline menetleja üle kuulanud V. Robi nimetatud tunnistaja A. A ja hinnanud väärteomenetluses kogutud tõendeid. Tõendite pinnalt ei ole vastuvaidlematult tõendatud, et just sõiduauto Toyota Corolla juhi V. K liikuma hakkamine oli põhjuslikus seoses V. Robile tekkinud tervisekahjustusega. Ütlustest ei kajastu, et politseiametnikud oleksid parkinud Toyota Corolla liiklusnõudeid eirates ning sõiduki liikuma hakkamisel ei suudetud näha jalakäijat. Kohtuväline menetleja on eelnevas väärteomenetluse lõpetamise määruses märkinud, et V. K ja P. ütluste järgi seisis V. Robi sõiduauto liikuma hakkamisel ca 1 meetri kaugusel sõidukist ja ründas ise sõidukit. Tunnistaja A. A jõudis sündmuskohale siis, kui intsident oli juba toimunud. Tunnistaja A. A ei näinud sõiduki ja V. Robi vahelist konflikti.
Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks tema ütlusi tuleb pidada usaldusväärsemateks V. K ja P. J ütlustest. Kuivõrd väärteomenetluses tekkisid vastukäivused ning neid ei ole võimalik muude tõenditega kõrvaldada, siis
§-st 61 tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kindlaksmääratud jõudu. Väärteoasja menetluse käigus kogutud tõendeid hinnatakse koos nende kogumis. Kohtuväline menetleja ei olnud õigustatud tuginema süü tõendamiseks pelgalt ühe osapoole kirjalikele tunnistustele. Kõnealusel juhul on ebakohased süüdistused V. K kohta, viitega LS §-le 9 lg. 3 ja LE §-dele 151; 152. LS § 9 lõikest 3 tulenevalt ei või juht pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas. Antud juhul jääb selgusetuks, kelle liiklust enne konfliktsituatsiooni V. K oma tegevusega takistas. 3
1 sätestab, et kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel. Vallo Robi esitas VTMS § 78 alusel kaebuse kohtuvälise menetleja 15.01.2009.a. määruse peale. Kaebuse esitaja nimetab ennast kannatanuks ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja oluliselt on rikutud menetlusnorme. Kaebuse esitaja palub määrus tühistada ja uuendada väärteoasjas menetlus. Samuti palub ta anda seisukoht Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissaride H L ja T T ning korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari M T väärteomenetluse läbiviimise seaduslikkusele, samuti politseiametnike V. K ja P. Ji tegevusele Politseiseaduse ja Kriminaalmenetluse seadustiku seisukohalt. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtuväline menetleja menetlust läbi viies uurinud piisava põhjalikkusega asjaolusid ja jätnud tahtlikult käsitlemata võimaluse, et V K teos võib esineda erinevate väärtegude ja/või kuriteo tunnused. Kaebuse esitaja leiab, et V. K on rikkunud LS § 9 lg. 3, § 7435 ja LE § 151 ja 152 nõudeid sõiduki vales kohas peatamise ja parkimisega. Ta takistas teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt, samuti viibis haljasalal ilma omaniku loata. Need järeldused tulenevad V. ja P. J ütlustest. Vastavalt KarS § 425 sõiduki käitusnõuete eiramise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Menetluses süütegude varjamine ja soovimatus neid õigesti menetleda on kaebuse esitajas kinnistanud mulje politseinike ringkaitsest ja oma tegude kinnimätsimises. Riigikohus on oma otsuses nr. 3-1-1-1-03 öelnud, et kohus peab õigusriigile kohaselt liiklusõnnetusega seotud süütegude uurimisel kaaluma kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute käitumist ja anda sellele õiguslik hinnang, sest vaid nii saab tagada asja erapooletu, igakülgse ja objektiivse arutamise. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-63-06 eraldi toonitanud vajadust väärteoasjas arutada kõigi võimalike liikluseeskirja rikkujate käitumist ühe väärteoasja raames, sest isikute toimepandud õigusrikkumiste asjaolud on omavahel olemuslikult seotud ja nendele antavad õiguslikud hinnangud üksteisest sõltuvad, mille eiramisel võivad tekkida kergesti vastuolud. Asjas on püütud ühekülgselt uurida võimalikult väheste tõendite pinnalt V. K ühte süütegu ja leida sellisel moel lahendus. Tõendite kogumise kohustuse eiramisega on jäetud asi uurimata. Kolme isiku kirjalikest ütlustest ei piisa. Kohtuvälisel menetlejal on vaja küsitleda isikuid, et kõrvaldada vastuolud. Välja on selgitamata, kas V. K hoolsuskohustuse täitmisel oleks võinud juhtuda V. K poolt väidetud sündmus. Ka hoolsuskohustusele on Riigikohus tähelepanu juhtinud oma otsuses nr. 3-1-1-127-04. Vastavalt seadusele lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.t. kohtuvälisel menetlejal. Selleks peab kohtuväline menetleja tegema kõik endastoleneva, et koguda tõendeid. Ka selles osas on Riigikohus väljendanud oma seisukohad lahendites nr-d 3-1-1-105-03, 3-1-1-18-05 jne. Vastavalt VTMS § 31 lg. 2 ja § 123 lg. 2 peab väärteoasja uurima igakülgselt. Olukorras, kus tekivad kahtlused väärteo tõendamatuse osas, tuleb astuda samme tuvastamaks, kas need 4
lg-st 1 tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. Selleks, et kasutada väärteomenetluses mingilt isikult saadud informatsiooni, tuleb see isik menetlusseadustikus sätestatud korras tunnistajana üle kuulata. Kriminaalmenetluse seadustiku § 62 ja § 63 lg 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolu esinemise või selle puudumise tõendamine võimalik ka tunnistaja, s.o tõendamiseseme asjaolusid teada võiva isiku ütlustega. Vaidlustatava määrusega koos kohtule saadetud väärteomaterjalide andmetel on kohtuväline menetleja kogunud tõendeid välja selgitamaks menetlusalust isikut. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 68 kehtestatud Korra § 4 lg-st 2 teenib kõnealune akt eeskätt vaid liiklusõnnetuste statistikaga seonduvaid eesmärke. Eelnimetatud korra §-s 10 aga 5
1 järgi saab tõendiks olla uurimistoimingu protokoll. Sündmuskoha vaatlus, mis on vormistatud
1 järgi vastavas protokollis, saab olla tõendiks
1 tähenduses. Sündmuskoha vaatlust toimetatakse süüteo toimepanemise kohas. Selle juurde kutsutakse kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja või kannatanu, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Liiklusõnnetuse aktis jalakäija vigastusi ei ole märgitud, puudub V. Robi allkiri. Sõiduki vigastused on märgitud, aktil on V. K allkiri. Allkirjast aktil järeldub, et V. Robi ei olnud akti koostamise juures. Eeltoodud põhjustel ei ole liiklusõnnetuse akti alust käsitleda
Sellest omakorda järeldub, et 04.08.208.a. ei tehtud menetlustoimingut väärteomenetluses. V. K ja V. Robi on üle kuulatud tunnistajatena
Tunnistajana ülekuulamine ei välista sama isiku menetlusaluseks isikuks tunnistamist. See tähendab, et ka pärast tunnistajana ülekuulamist võisid nii V. K kui ka V. Robi olla menetlusalusteks isikuteks. Tõendamiseseme asjaolusid saab väärteomenetluses tuvastatuks lugeda kohtuväline menetleja. Kohtuvälisel menetlejal tuleb hinnata asjaolusid ja võtta seiskoht väärteomenetluse alustamise või selle jätkamise põhjendatuses. VTMS § 75 järgi on kohtuvälise menetleja pädevuses väärteomenetluse lõpetamine. Kohtuvälise menetleja kohustus on tuvastada väärteokoosseis ja väärteomenetlust välistavad asjaolud. Teos väärteotunnuste puudumisel tuleb VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel väärteomenetlus jätta alustamata ja alustatud väärteomenetlus lõpetada.
1 järgi uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
1 järgi kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.
2 järgi kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kõnesolevas väärteoasjas edastas V. Kõre teate liiklusõnnetuse toimumisest, mis on hinnatav ajendina
1 tähenduses.
1 järgi on menetluse alustamiseks vajalik nii ajendi kui ka aluse olemasolu.
2 sätestatud aluse tuvastamiseks tuleb sedastada süüteo tunnused. Selleks tuleb koguda ja hinnata tõendeid. Kogutud tõendite: tunnistajate V. K ja V. Robi ütluste, teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest ja liiklusõnnetuse akti koostamisel sündmuskoha fikseerimisel tehtud foto kogumis hindamisel võttis Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar H L 11.11.2008.a. määrusega seisukoha lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Määrus on motiveeritud ja neid asjaolusid ei ole põhjust üle korrata. Määruses on võetud seisukoht mõlema liiklusõnnetuses osaleja suhtes. Puuduvad piisavad, vastuvaieldamatud tõendid tuvastamaks V. K poolt liikluseeskirjade rikkumist või V. Robi poolt õigusvastaselt kahju tekitamist ning nende vastutusele võtmiseks süütegude eest. Samuti ei ole tuvastatud V. Robi poolt võimuesindaja seadusliku korralduse eiramist, sest väärteoasja materjalidest ei nähtu, et V. Robile üleüldse mingisugust korraldust anti. Viimane seisukoht tuleneb kogutud tõenditest, eelkõige V. Robi enda ütlustest, mille järgi korralduste andja oli tema ise.
2 järgi kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.
3 järgi kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
2 sätestatu on kehtiv ka kaebuse esitajale, kelle suhtes menetlus lõpetati. Kohtuväline menetleja on järginud
lg-tes 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt menetlusotsus peab rajanema tõendatuks tunnistatud asjaoludele, mitte aga oletustele. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks ja seda on tehtud mõlema intsidendis osalenud isiku suhtes. 6
1 tähenduses. Kuna kogutud tõendite hindamisel ei tuvastatud menetlusalust isikut, tuli väärteomenetlus lõpetada. Menetluse lõpetamine VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel on tõenditega põhjendatud ega ole kaebuse väidetega ümber lükatud. Asjakohatu on kaebuse esitaja väide selles, et V. K ja P. J on väärteomenetluses varjanud tõendeid. Kaebuse esitaja poolt tunnistaja nimetamisel uuendati menetlus ja kuulati üle A. A Tunnistaja saabus sündmuskohale peale intsidendi toimumist ja nägi vaid sellele järgnevaid sündmusi. Hiljem ilmunud isikust teatamata jätmist ei ole alust hinnata tõendi varjamiseks. Kaebuse esitaja viitab veel umbmäärastele tõendi allikatele, tunnistajatele, kes viibisid kontorihoones. Väidetavad isikud ei olnud V. K ja P. nägemisulatuses ja seetõttu ei olnud nendest võimalik teatada. Võimalikke tunnistajaid ei ole nimetanud ka kaebuse esitaja. Sündmusest ligi poole aasta möödudes tunnistajate nimetamata jätmisest saab järeldada tunnistajate puudumist. Puuduvad need asjaolud, mis tingivad menetluse uuendamist. Kuigi sündmuskoha vaatlusprotokoll jäi tegemata ja sellega üks tõenditest kogumata, ei ole see asjaolu hinnatav menetlusnormide oluliseks rikkumiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sõiduki vaatluse tegemata jätmisega ei kahjustatud kaebuse esitaja huve ega rikutud tema õigusi. Kaebuse esitaja vigastuste kohta on tõend olemas. Kahtlus on ka selles, kas vigastus põhjustati kaebuse esitaja enda teoga. Kaebuse esitaja väited väärteoprotokolli koostamise kohustuslikkusest ei ole põhjendatud. Riigikohus on oma 25.09.2003.a. otsuses nr. 3-1-1-101-03 selgitanud, et väärteomenetluses, nagu kriminaalmenetluseski lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Seejuures on oluline see, et erinevalt Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 222 lg-st 2, mille kohaselt oli haldusõiguserikkumise protokolli puhul tegemist tõendiga, VTMS sellist tõendit eraldi ei nimeta. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. Eeltoodust järeldub, et väärteoprotokoll koostatakse tõendite hindamise tulemusel menetlusaluse isiku väljaselgitamise järel. Vaidlustatud määruse ja materjalide andmetel oli kaks võimalikku menetlusalust isikut: V. K ja kaebuse esitaja. Riigikohus on eelnimetaud otsuses seisukohal, mille järgi lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Objektiivse ja igakülgse uurimise nõudest lähtudes tuleb järeldused teha tõendite hindamisel, mitte väärteoprotokolli alusel. Kui tõendid ei anna alust tuvastada menetlusalust isikut, tuleb väärteomenetlus lõpetada tõendite kogumise ja hindamisega seotud tegevuses. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.