Toimik nr 1-08-15418 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-15418 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Nikolai Desjatov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.11.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Desjatovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelvalvega.. Nikolai Desjatov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.10.2008 kohtuotsusega

§ 209

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti Viru Maakohtu 23.05.2007 kohtuotsuse järgi kandmata karistus, s.o 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva 1

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakandtud karistus, mis oli 08.10.2008 seisuga 5 kuud 8 päeva ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud 22 päeva. Karistuse kandmise algus 20.04.2008 ja lõpp 08.10.

1. karistuse kandmise lõpp olema 20.12.
2. Kohtu arvutuste kohaselt peaks Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.10.
3. Kinnipidamisasutusest Nikolai Desjatovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdistatavat on vangistuse ajal 1 korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib elama asuda ühetoalisesse korterisse xxx, kus elab 5 inimest. Kinnipeetav omab 8 klassi haridust ja on üles kasvanud lastekodus. Riigikeelt ei oska. Enne vangistust töötas ehitusel maalrina, lukksepana, viimistlejana. Samuti töötas piiritusetehases ning omab kogemusi elektriku erialal. Vanglas viibides toetab teda elukaaslane. Kinnipeetava väärtushinnangud on ebaküpsed. Tunnistab probleeme, kuid mitte alati ei hinda neid objektiivselt ja otsib pigem kiireid tulemusi kui pikaajalisi lahendusi. Kinnipeetav on väga ebakindel, oskus mõista teisi inimesi on madal. Tema eesmärgid on selged, kuid kinnipeetav ei arvesta võimalikke raskusi ja ei ole valmis neid lahendama. On varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kinnipeetava sõnul on ta tunnistanud muutmise vajadust. Vangla märgib ohtlikkuse kohalt, et ohustatud on isikud, kes omavad materiaalset vara. Oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem siis, kui kinnipeetav on alkoholijoobes või kui majanduslik olukord on eriti halb. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhooldusele elektroonilise valve kohaldamisega, kuna ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning olles kriminaalhooldusel ei täitnud käitumiskontrollnõudeid. Vabanemisel tema elukoht ei vasta kõikidele elektroonilise valve kohaldamisega seotud nõuetele, kuna korteriomanikul ei ole õigust Nikolai Desjatovit enda juurde elama võtta. Kinnistusameti andmetel on korterile rakendatud keelumärge korteriomandi käsutamise keelamiseks. Nikolai Desjatov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Ta leiab, et ta on motiveeritud oma eluviisi muutmiseks, sest praegu on tal elukoht kuhu minna peale vabanemist ja seal teda ootavad elukaaslane ja tema pereliikmed. Kaitsja leidis, et tema kaitsealusel on kõok võimalused ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valvega. Elukoht on olemas. Peale vabanemist ei pea tal tekkima raskusi töökoha leidmisega Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Nagu nähtub materjalidest isik ei suutnud täita vabaduses tavalisi kontrollnõudeid ega hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Nikolai Desjatov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Nikolai Desjatovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on seitsmel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib kolmandat korda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 3-6) nähtub, Nikolai Desjatov on varem toime pannud varavastaseid kuid ka isikuvastaseid (kehalise väärkohtlemise) kuritegusid. Süüdistatav on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest. Lääne-Viru Maakohtu 13.06.2002 otsusega mõisteti ta süüdi varguses ja karistati vabadusekaotusega 5 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud. Lääne-Viru Maakohtu 16.12.2003 kohtumäärusega pöörati täitmisele 13.06.2002 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 5 kuud vabadusekaotust. Katseajal karistati teda väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 600 krooni. Viru Maakohtu 02.02.2006 kohtuotsusega karistati teda varguste eest 8 kuulise vangistusega katseajaga 18 kuud. Katseajal pani ta toime uue kuriteo, varguse ja kehalise väärkohtlemise mille eest teda karistati Viru Maakohtu 23.05.2007 kohtuotsusega 10 kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Viru Maakohtu 02.02.2006 otsusega mõistetud kandmata karistus 8 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12 päeva loeti karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus 1 aasta 5 kuud ja 18 päeva vangistust, mis

§ 69

alusel asendati 1056 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta 8 kuud ning Nikolai Desjatov allutati selleks ajaks käitumiskontrollile. Katseajal karistati teda Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 600 krooni. Viru Maakohtu 05.05.2008 kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 23.05.2007 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 18 päeva vangistust. Nimetatud kohtumäärusest on näha, et Nikolai Desjatov ei täitnud talle pandud kohustust ilmuda registreerimisele, ta ei täitnud käitumiskontrolli nõudeid 9 kuud, ÜKT ei sooritanud. Viimase, teise astme varavastase kuriteo (kelmuse) pani ta samuti toime katseajal mille eest teda karistati Harju Maakohtu 16.10.2008 kohtuotsusega 1 aasta 8 kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Viru Maakohtu 23.05.2007 kohtuotsuse järgi kandmata karistus 1 aasta ja 5 kuud 18 päeva vangistust ning

§ 64

alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Seega võib järeldada, et karistus ei ole Nikolai Desjatovi suhtes oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu käitumine enne vanglasse sattumist oli selgelt õigusevastase kallakuga. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud ühte distsiplinaarkaristust, mis on hetkel kehtiv. Iseloomustusest on näha, et isikut karistati 23.07.2008 noomitusega, sest ta olles tööl toidujagajana võttis vastu teiselt kinnipeetavalt tubakapaki. Rikkumine näitab, et vangistuse ajal ei ole Nikolai Desjatov oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Samal ajal vangla materjalidest ei ole näha, et kinnipeetav oleks osalenud sotisaalabiprogrammides. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist võib süüdimõistetu asuda elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et korter kuulub Nikolai Desjatovi elukaaslase J K ema T K. J K ja T K on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (kohtu toimik lk 5-6). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on aga nimetatud korterile rakendatud keeldumärget korteriomandi käsutamise keelamiseks täiteasjas xxx AS kasuks. Seega ei ole T K õigust võtta enda korterisse elama Nikolai Desjatovit. Ülaltoodust tuleneb, et peres on raske 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Nikolai Desjatovi temale Harju Maakohtu 16.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4