) § 741 lg 1 kohaselt rahatrahviga 30 trahviühikut, mis on 1800 krooni, selle eest, et juhtis mootorsõidukit omades piiratud juhtimisõigusega juhiluba, täitmata tingimust, et mootorsõidukis on tema kõrval lapsevanem, kellel on B-kategooria juhiluba. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik põhjendab ja selgitab kaebuses, et pole nõus karistusega, sest tema kõrval istus R. K, kes omab B kategooria juhiluba alates 28.09.2005. Ühtlasi saadab ema poolt kirjutatud volituse, mis lubab R. Kl viibida kõrval istmel, kui kaebaja juhib sõidukit. Veel leiab, et pole mõtet kaitsjat võtta, kuna pole seadust rikkunud. Kaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses ning ta tuleb mõista õigeks. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Kõrvalistujal R. K ei olnud esitada lapsevanema volikirja. Seisukoha volikirja esitamiseks kohapeal on andnud Riigikohus (kohtuasja nr 3-1-115-05 p 6). Volikiri on lisatud alles kaebusele. R. K ei oma ka kaheaastast juhiluba. Omab esmast juhiluba. Läbimata on tal lõppastme koolitus, mistõttu on uuesti väljastatud 8.10.2007 esmane juhiluba. Liiklusseadus kehtestab juhiloa liikideks EÜ mudeli kohane juhiluba, juhiluba, esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, mootorsõiduki koolituskursiuse õpingukaart, sõidueksami kaart, ajutine juhiluba.
Juhiloa liigid eristab ka nende kehtivusaeg. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-76-06 on öeldud, et juhtimisõigust ja juhtimisõigust tõendavat dokumenti ei saa samastada. Sellest tulenevalt saab lugeda, et
lg 2 sätte eesmärk ei ole mitte igasuguse juhtimisõigust omava isiku lubamine piiratud juhtimisõigusega juhti kõrvale, vaid peab omama kogemust. Kuid kogemust ei näita mitte igasugune juhiluba ja
lg 2 ei anna juhistaaži nõuet, vaid just juhiloa nõude, millisele on antud kehtivusaeg 10 aastat. Otsuse langetamisel on arvestatud, et isikut on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Otsus ei kuulu muutmisele. Kohtumenetlus Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses. Kohus on veel kaasanud menetlussse kaitsjana v. adv. M. Reinsalu, kes on kohtule esitanud kirjaliku arvamuse sisulise lahendamise kohta. A. Arna ei soovinud seadust rikkuda.
K volitatud istuma juhi kõrval autos. Lapsevanem oli teadlik, et R. K on nõutav juhistaaž. Sama veendumus oli A. Arnal. Ta ei ole hoolsuskohustust rikkunud. R. K oleks pidanud ka informeerima A. Arna vanemat sellest, et tal on lõppastme koolitus läbimata. Kaebus tuleks rahuldada. Kaitsja ei välista kirjalikku lahendamist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Kaebuse esitajat on karistatud
lg 1 alusel, kuna omas piiratud juhtimisõigust ja tema kõrval ei olnud lapsevanemat, kellel on B kategooria juhiluba.
Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 30 trahviühikut. Kohus on asja lahendamise käigus jõudnud tõendite hindamise tagajärjel veendumusele, et kaebuse esitaja pani toime märgitud rikkumise, kuna
lg 2 sätestab, et piiratud juhtimisõigusega isikule võib B-kategooria auto juhtimiseks anda, kui tema kõrval on lapsevanem või lapsevanema poolt selleks volitatud isik. Nimetatud isikul peab olema B- 2 kategooria juhiluba vähemalt kaks aastat. Vaidlusaluses asjas omab tähtsust, et menetlusalusel isikul, kellel on piiratud juhtimisõigus, peab olema esitada vanema volikiri, millest oleks näha, keda ta on volitanud. Kontrollimisel ei olnud menetlusalusel isikul ega R. Kuldmäel esitada nõutavat volikirja. See volikiri ei jõua ka tagantjärgi poliseiametnikuni mitte vastulause esitamisega ega hiljem, s.t enne otsuse tegemist politseiasutuses. Vastulause esitatakse 16.10.2008, otsus tehakse 5.11.2008. Volikiri jõuab asja juurde mitte kohe esmase kaebuse esitamisega, vaid alles kaebuse puuduste kõrvaldamisega, s.o 18.12.2008. Kui kontrollimisel ei ole olnud volikirja esitada, siis pole seda volikirja kaasas olnudki. Riigikohus on märkinud oma lahendis nr 3-1-1-15-05, et
Küll on aga hoolimata sellest, et
lg 2 ei kehtesta volitusele otsesõnu mingisuguseid vorminõudeid, tulenevalt
Kõnealune volikiri tuleb esitada koos piiratud juhtimisõigusega juhiloaga liiklusjärelevalve teostajale võimaldamaks isiku juhtimisõiguse olemasolu kontrollimist. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-76-06 märkinud, et juhtimisõiguse kui subjektiivse õiguse võivad isikud omandada
§-s 28 toodud tingimustel. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga. Teise asjaoluna omab tähtsus, et R. K ei ole veel
Ta omab alles esmast juhiluba ja tal on läbimata lõppastme koolitus, mille järel saaks alles kahe aasta möödumisel olla nõutava volikirjaga isikuks piiratud juhtimisõigusega isiku kõrval auto juhtimisel. Volikirja kirjutaval vanemal tuleb enne volikirja kirjutamist veenduda, kas isik omab vastavat juhiluba. Seda oli võimalik kontrollida R. Kuldmäe juhiloal märgitud andmete järgi. Tema loa kehtivuse aeg juhiloa peal on 8.10.2007-8.10.2009. R. K ei olnud õigus olla vanema asemel või vanema volikirja alusel. Seega on õigesti kohtuväline menetleja tuvastanud täitmata tingimuse, milleks oli, et mootorsõidukis on tema kõrval lapsevanem, kellel on B-kategooria juhiluba. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kuid on tuvastanud ja arvestanud varasemate karistuste olemasolu. Samuti ei ole kohtul olnud võimalik tuvastada kergendavaid asjaolusid. Väärteotoimiku ja kaebuse materjalidest ei ole seda leida. Väärteoasja toimiku ülekontrollimisel on kohus samuti tuvastanud märgitud väärteo toimepanemise menetlusaluse isiku poolt ja selle, et on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet ja juhi isikut ning karistus ei ole suur, jäädes alla sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Asjas ei esine arusaamist, et liikluseeskirjadest tuleb igal ajal ja alati kinni pidada. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning
§-st 741 lg 1. 3 Heino-Vello Pihlak Kohtunik Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 18.märtsi 2009.a. kohtumäärusega – muutmata. Resolutsioon: Jätta Argo Arna esindaja Arvo Arna kassatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.